Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on elastsusjõud. ● Õpilane teab, mis on deformatsioon. ● Õpilane teab kuidas jaguneb deformatsioon. ● Õpilane oskab kasutada Hooke’i seadust eksperimentaalselt tundmatud suuruste määramisel. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-an d-springs-basics_en.html Teoreetiline osa: Vastastikmõju väljendus jõu olemasolus. See tähendab, et kaks keha, mis on omavahel vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma
Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele. See sõltub süsteemi (või ühe elemendi) omadustest ja muutust põhjustanud sisendsignaalist. Siirdereziimide kirjeldamisel kasutatakse siirdekarakteristikat. Siirdekarakteristika näitab väljunduuruse muutumist ajas hüppeliselt muutunud sisendsignaali korral. Lisaks siirdekarakteristikale kasutatakse siirde uurimiseks ka teisi karakteristikaid, näiteks sageduskarakteristikaid. Eksperimentaalselt saadakse sageduskarakteristika, kui sisendisse anda muutuva sagedusega konstantse suurusega siinussignaal ja ostsillograafi või isekirjutava graaf. Amplituudi sageduskarakteristika (ASK) Üldist Iga reguleerimissüsteem töötab stabiilses reziimis (püsireziimis) või dünaamilises reziimis. Dünaamiline reziim esineb üleminekul ühest püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka siirdeprotsessiks
Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood Vastused ja järeldused Takistuse 116 korral: eksp= 0,602±0,098, usaldatavusega 0,95 teor=0,5313±0,0026, usaldatavusega 0,95 Teksp=0,425±0,048 ms, usaldatavusega 0,95 Tteor=0,92±0,11 ms, usaldatavusega 0,95 Rkr=1376,9±6,5 Järeldused: Kuigi graafikult vaadates tundub, et ekperimentaalne ja teoreetiline logaritmiline dekrement erinevad oluliselt, siis mahub eksperimentaalselt saadud tulemus oma määramatuse vahemikus teoreetiliselt saadud tulemusse. Samas on erinevus piisavalt suur,niiet seda meetodit ei saa kasutada, kui on vaja väga täpselt tulemusi. Eksperimentaalne võnkeperiood on poole väiksem kui teoreetiliselt saadud võnkeperiood, seega võib arvata, et tegemist on mõõtmisveaga ehk ei ole korralikult ekraanilt täisvõnkeid loetud.
nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? Kui pole vaatlejat, siis pole ka füüsikat, sest füüsika on nende ühine peegeldavate kujutluste süsteem. 8. Mis on nähtavushorisont? Piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. 9. Mis on sisemine ja väline nähtavushorisont? Sisemine nähravushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna nähtavushorisontide kujunemisel? Nihutab edasi inimkonna nähtavushorisonte, mida rohkem
Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. AVASTUSED Faraday esimesed tööd kuuluvad keemia valdkonda, kuid suurimad saavutused kuuluvad siiski elektri alale. Oerstedi, Ampéri’e ja Ohmi kõrval oli Faraday see, kes avastas siin nõnda palju uut, et eelmisel sajandil võinuks jääda mulje, nagu oleks ta lahendanud oma uurimisalal ka kõige viimased lahtised küsimused. 1821. a. tõestas Faraday eksperimentaalselt, et – nagu ta oma päevikutes kirjutas – „magnetnõela kõik harilikud tõukumised ja tõmbumised vooluga juhtme poole on pettekujutlused; liikumine ei ole tõmbumine ega tõukumine ega üldsegi taandatav mingite külgetõmbavate või eemaletõukavate jõudude toimele, vaid põhjustatud traadis olevast jõust, mis püüab magnetnõela pöörata, selle asemel et ühte tema poolustest traadile lähendada või traadist eemaldada
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele.
ning p on rõhkude erinevus kapillaari otstel. Gaasi võib lugeda kokkusurumatuks, kui ta on küllalt suure tihedusega ja voolab väikese kiirusega läbi lühikese kapillaari. Rõhkude erinevus peab olema seejuures väike. Poiseuille valemist saab leida avaldise sisehõõrdeteguri jaoks r 4 = p 8lV kus kõiki suurusi võrrandi paremal poolel saab mõõta eksperimentaalselt. Nende suuruste mõõtmiseks kasutatakse kapillaari 2, mille otsad on ühendatud vedelikmanomeetriga 1 rõhkude vahe mõõtmiseks. Rõhkude erinevuse p saab arvutada valemiga : p = gh kus on manomeetris oleva vedeliku tihedus, g on vaba langemise kiirus, h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder
Minimaalseks laagerdumisajaks peetakse 23 nädalat ja optimaalseks ajaks sama palju kuid. Mõned soovitavad koguni sama arvu aastaid, eriti peenema krohvitöö puhuks. Plinius Vanema teostest nähtuvalt ei kasutatud antiikajal lupja, mis polnud vähemalt 3 aastat lubjaaugus seisnud. Seletusi sellisele pikale laagerdumisajale on mitu: lubjas esinev MgO kustub palju aeglasemalt; suuremate lubjaterade reageerimine on difusioonlimiteeritud; aja jooksul jätkub osakeste peenendumine. Eksperimentaalselt on tõestatud, et pikaajalisel rohke veega laagerdumisel saadakse peenemad Ca(OH)2 osakesed (u. 10µm). Vähese veega pulbriks kustutamisel saadakse aga enam kuni 30µm osakesed, mis kasvavad kiiresti u. 60µm suuruseks. Vana traditsioon on lubja kustutamine liivaga segatult (ingl.k. coarse stuff). Selline lubja ja liiva varajane ja kõrgetemperatuuriline kokkupuude niiskes keskkonnas katab liivaterad lubjapastaga moel, mida pole võimalik saavutada tavalise segamisega
E põhjal arvutatud -11 -12 Lahustuvuskorrutis 1,8157*10 *0,0927 = 1,6832*10 -13 Teoreetiline lahustuvuskorrutis 4,8*10 E põhjal arvutatud a1: JÄRELDUSED Eksperimentaalselt leitud lahustuvuskorrutis erineb teoreetilisest umbe 10 korda. Et katse läbiviimise metoodika oli üsna lollikindel, siis arvan, et nõnda suur erinevus sai tulla vaid lahuste kontsentratsioonide hälbest: lahused võisid olla valmistatud veidi teise kontsentratsiooniga ning normaaluselt ei saa üks ühele üle minna molaalsuse, nii nagu siin tehti.
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus.
NÄHTAVUSHORISONDID Nähtavushorisont on piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Nähtavushorisonte on nii sisemisi kui välimisi, kahjuks eristab inimsilm ainult välist nähtavushorisonti ja sisemine jääb meile tajumatuks ja nähtamatuks. Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus
kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning Bohri aatimoteooriat (1913) - nende tööd kinnitasid tema väidete õigsust 1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H.Herz , eksperimentaalselt uuris seda vene füüsik A.Stoletov, kus kes koostas vooluringi kus oli: 1. Elementidest patarei 2. Kondensaator (positiivne plaat valmistati traatvõrgust ja negatiivne tsingist - see loovutas valguse mõjul kergesti elektrone) 3. Elektrikaar, sellest tuli valgus, läbides auklikku elektroodi, sattudes negatiivselt laetud plaadile 4. Galvanomeeter registreeris valguse poolt tekitatud fotovoolu 5
millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F = - F liikumiseks on vaja algtõuget kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid Mehanistlik maailmapilt maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja üksikmolekulide korral algtingimused ja liikumisseadused on teineteisest sõltumatud maailm on põhimõtteliselt tunnetatav. Selleks on vaja olendit, mida hakati nimetama Laplace'i deemoniks. Laplace'i deemon suudab koostada kõigi maailmas leiduvate kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida
kaugusel Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal on jõud, mille keha mõjutab alust või riputusvahendit ( ehk näitab rõhku) Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *on suunatud vastupidiselt liikumisele takistab liikumist *hõõrdejõud kuulub elektromagnetilite vastasmõjude hulka Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust ja pindade omadustest Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalselt ja ta sõltub: *pindade ebatasasusest (pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist *aineosakeste vahelised tõmbejõud (väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutumisel *püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *on suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *on elektromagnetiline jõud
välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on.
Uuritavad karbohüdraadid on: 3,4-didesoksüriboos / 3,4-didesoksüarabinoos; 3- desoksüerütroos / 3-desoksütreoos; ja suhkrute paarid: glükoos/mannoos; riboos/arabinoos ja ksüloos/lüksoos. Uuritavateks karboksüülhapeteks on sapihapped ja antioksüdatiivsete omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk Eksperimentaalselt välja selgitada rea looduslike prostanoidide ja steroidide lipaas-, reagendist ja substraadi struktuurist; nimetatud reaktsioonide kvantkeemilistes molekulaarmodelleerimisuuringutes arvuti abil pöörata erilist tähelepanu ensüüm/substraat süsteemis mittesteeriliste interaktsioonide uurimisele. Selgitada mõningate fütosteroolide ja desoksüsuhkrutega nii inimorganismis kui ka toiduainete töötlemisel katalüütilise
Seetõttu on vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient suurem kui langemisel lõpmata suures vedeliku ruumalas. Järelikult muutub suuremaks ka kuulikesele mõjuv takistusjõud. Seepärast tuleb reaalses katses arvestada veel anuma mõõtmeid ja kuju. Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: (8) Kõiki valemis(8)esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud µ väärtuse õigsuse kontrollimisek tuleb teha kindlaks kas Stoeksi valemi kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus
alaniin) esineb happena ehk prootoni doonorina (annab H+ ära) pH < 7 esineb alusena ehk protonite aktseptorina (liidab H+) 1.2 Mida näitavad aminohapete dissotsiatsioonikonstandid? Näitavad elektrolüüdi tugevust, teiste sõnadega kas tegemist on nõrga või tugeva happega. Ning samas näitab kui kergesti aminohappe annab ära/liidab ioone. Määratakse tiitrimise abil. 1.3 Mis on aminohappe isolektriline punkt ja kuidas seda eksperimentaalselt määratakse? Aminohape isoelektriline punkt (pI) – punkt, mille juures on aminohappe elektriliselt neutraalne ning enam ei liigu elektriväljas, seda paneb paika pH. Määratakse tiitrimise abil alfa-karboksüülrühma, alfa-aminorühma ja ioniseeritud R-rühma dissotsiatsioonikonstantide kaudu. 2. Kirjutage peptiidsideme struktuur ja kirjeldage peptiidsideme omadusi. H O
................................. 14 2 Ülesanne 1 Ülesande püstitus On antud mittelineaarne dünaamiline diskreetaja süsteem. Mittelineaarne funktsioon on tundmatu. On mõõdetavad ainult selle süsteemi sisend ja väljund. Süsteem on identifitseeritav ja juhitav vahemikus y [- 1; 1] . Sünteesida regulaator antud süsteemi juhtimiseks ja tõestada eksperimentaalselt juhtimissüsteemi töövõimekust. Juhtimissüsteem peab olema adaptiivne ning väljatöötatud lahenduste töövõimelisust tuleb kontrollida ka objekti mittelineaarsel mudelil ja häiringute olukorras. Lahenduskäik Sisend- ja väljund katseandmete tekitamine Pilt1. Katseandmete kogumine. 3 Närvivõrgu treenimine td=1 N=size(output,1) P=[output(3:N)';output(2:N-1)';output(1:N-2)']
iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku Tõeline väärtus mõõteväärtus, mida pole võimalik kunagi leida, sest mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega Nähtavushorisont - piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta Megamaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju suurematest objektidest Mikromaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju väiksematest objektidest (tüüpilise mõõtmega alla ühe mikromeetri) Makromaailm - moodustub objektidest, mille tüüpilised mõõtmed jäävad ühe mikromeetri (miljondiku meetri) ja ühe megameetri (miljoni meetri) vahele
B(0,10500 ± 0,00285 m) = (1,0655 ± 0,0077) · 10-3 T B(0,21000 ± 0,00285 m) = (0,1998 ± 0,0014) · 10-3 T. JÄRELDUSED f(x) teoreetilise ja eksperimentaalse väärtuse kokkulangevus suureneb liikudes solenoidi otstele, erinevus on suurim solenoidi keskel. Sellest hoolimata jäi teoreetiline väärtus alati väiksemaks kui eksperimentaalne. Seda võib seletada sellega, et teoreetiline valem väljendab ideaalset olukord, kui eksperimentaalselt võib esineda mitmeid kõrvalekaldeid. Magnetiline induktsioon on seda väiksem, mida kaugemal on mõõtepool solenoidi keskosast, mis tähendab, et magnetvälja jõujooned on tihedamalt solenoidi keskosas. Sellest järeldub ka see, et seal on seda tugevam magnetväli
Leeterislad ja nektarilinnud kaitsevad ressursse (käituvad despootidena) teatud keskmiste toitumistingimustega elupaikades, kusjuures liiga vaestes ja liiga rikastes elupaikades kasutavad nad ressursside lihtekspluateerimist. Selle põhjuseks on erinevate käitumisstrateegiate erinev äratasuvus erinevais elupaigus. Vaatlused Põhja-Ameerika veekogudes näitasid, et isaseid ogalikke esineb seal mitmesuguses värvigammas: ühtedel on tunduvalt punasem, teistel tuhmim kurgualune. Eksperimentaalselt selgitati, et mida punasem oli isase kurgualune, seda suurem ligitõmme oli tal emaste jaoks ja seda edukam oli ta sigimises. Edasise uurimise käigus selgus, et enamik ogalikke, kes elutsesid madalas vees, olid tuhmi kurgualusega, sügavas vees elavad ogalikud olid aga palju punasemad. Järgmised eksperimendid näitasid, et mida punasemad olid ogalike kurgualused, seda kergemini langesid nad forellide saagiks. Uurijad jõudsid järeldusele, et kuna veekogu
Füüsika kontrolltöö 1. Iseloomusta mõistet nähtavushorisont. Piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 2. Nimeta si-süsteemi põhiühikud. (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) 3. Loodusteaduslike mudelite liigid Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks.
24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter. Tõestage oma väide kasutades allolevat joonist. RV - Voltmeetri sisetakistus. On suur võrreldes mõõdetava ahela osaga, et mitte häirida oluliselt mõõdetavat ahelat
Probleem : 1. Miks ma seda tööd teen? 2. Miks/Kellele vajalik? Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ...", vaid "Kuidas valgus mõjutab .." Selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist). Intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised. Mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi).
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest.
(lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida [tõlgendamine] Uurimusprobleem - Uurimusprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimaliku küsimust põhi- ja alaprobleemid - Võib olla esitatud lausena või küsimusena - Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt uuritavana (ei sobi kas küsimused) Võimalikke uurimusprobleeme - Vee karedsu kuidas vee karedus sõltub proovi võtmise kohast..? - Kaubandusfolkloor kuidas mõj firmamärgid tarbimisharjumuste kuj? - Õptejatae päeva tähistamine, puudub ülevaade õpetajate päeva tähistamise traditsioon
Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste lahendamist kassidel ja teistel loomadel, tegi ta kindlaks, et mõistatuse lahendamise kiirus on seda suurem, mida kauem mõistatust näidatakse. Sellest sai ta kinnitust hüpoteesile, et õppimine on katse ja eksituse tulemusel kujunenud harjumuste tulemus. Ta sõnastas käitumisseadused harjumuse kujunemise kohta. Neist tähtsaim on tagajärje seadus: "Mitmest reaktsioonist samale olukorrale seostuvad teiste asjade võrdsuse korral
minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid *maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud *loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja üksikmolekulide korral *algtingimused ja liikumisseadused on teineteisest sõltumatud *maailm on põhimõtteliselt tunnetatav. Selleks on vaja olendit, mida hakati nimetama Laplace'i deemoniks. Laplace'i deemon suudab koostada kõigi maailmas leiduvate kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Sellega oleksid maailma moodustavate
Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11
vastastikku ja need vastastikused muundumised on elementaarosakeste eksisteerimise peamiseks faktiks. Elementaarosakeste maailmas toimuvad osakeste muundumised, mitte aga osakeste koostisosakesteks lahutamine. ANTIOSAKESED Juba 1928 a inglise füüsik Dirac ennustas uue osakese (elektroni teisiku) olemasolu, mille mass pidi võrduma elektroni massiga, kuid laeng positiivse elementaarlaenguga (elektroni laengut nim elementaarlaenguks). Ennustatud osake positron avastati eksperimentaalselt 1932 a. Teineteisega kohtumisel elektron ja positron annihileeruvad (kaovad) tekitades suure energiaga footoneid st muunduvad valguskvantideks (footoniteks). Footonid võivad ka elektron-positronpaari tekitada. Hiljem avastati ka teistele osakestele teisikud (antiosakesed). Tänapäeval on kindlaks tehtud, et kõikidel osakestel on antiosakesed. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis toimub annihileerumine, st mõlemad osakesed kaovad muundudes footoniteks või teisteks osakesteks
sumbuvatest võnkumistest. Laotuskiiruse astmelise muutmise nupu abil tekitage ekraanile vähemalt viie täisvõnke kujutis. 8. Lühistades vastava lülitiga ostsillograafi sisendi, kontrollige elektronkiire nullasendit ja vajadusel korrigeerige seda, kasutades vertikaalnihutuse nuppu. 9. Pöörates y-telje võimendusnuppu, saavutage võimalikult suur kujutise kõrgus ( A1 40mm) . 10. Etteantud C ja L väärtustel määrake Rs muutmisega eksperimentaalselt võnkeringi kriitilisele reziimile vastav aktiivtakistus (jälgige joonist 10.3), liites takistussalvelt saadud takistuse väärtusele Rs kindlasti induktiivpooli takistuse R0 ( R = R0 + Rs ) . Võrrelge seda teoreetilise kriitilise takistusega Rk, mis arvutage valemi (7) järgi. 11. Uurige sumbuvaid võnkumisi juhendaja poolt antud vähemalt 7 erineval takistusel või siis erinevatel mahtuvustel järgmiselt: a
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Monomeer on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Aatomi ehitus Daltoni atomistlik teooria väidab, et aatom on väiksem võimalik osake. Eksperimentaalselt on aga tõestatud, et aatom sisaldab veel väiksemaid osakesi ehk aatomi koostisi: prootoneid ja neutroneid mis moodustavad tuuma, ning elektrone, mis paiknevad ümber tuuma. Elektron on aatomi koostisosa. Elektronid liiguvad elektronkihtidel ümber aatomituuma. Elektroni mass on väga väike, ainult prootoni massist. Elektronil on negatiivne elektrilaeng, mis on suuruselt võrdne, kuid vastasmärgiline prootoni laenuga. Aatomis on võrdne arv elektrone ja prootoneid.
(Hooke'i seadus kehtob väikestel elastsetel deformatsioonidel). Fe = - K(kolmnurk)l. Fe- elastsusjõud (N), K- võrdetegur, mida siin nimetatakse keha jäikuseks (N/m). Kolmnurk l = keha pikkuse muut (m). - märk valemis väljendab asjaolu, et pikkuse muut ja elastsusjõud on vastupidise suunaga. Fe= K /kolmnurk l/ (püstkriipsud). Keha jäikus sõltub keha kujust, mõõtmetest ja materjalist ning teda saab määrata vaid eksperimentaalselt. Kolmnurk l = l2-l1. l1 - keha algpikkus, l2 - keha lõpp-pikkus. 10. Mida nimetatakse keha kaaluks? Mis jõud see sisuliselt on? Kuidas arvutatakse keha kaalu paigalseisu korral ning verikaalsihis kiirendusega liikumise korral? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit, kuna kehale endale mõjub raskusjõud. Paigalseisu korral P=mg. Keha kaal on sisuliselt kehas tekkinud elastsusjõud, kuna alus või riputusvahend deformeerib
Kristalse aine kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui P ja T ei muutu) entroopia läheneb nullile, kui T läheneb 0 K. Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab temperatuurikoefitsient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, eksperimentaalselt uurida arvestades stöh. Koef. Ning et lähteainete stöh. Koef. On Vaba energia see energia, millega süsteem saab suhelda negatiivsed. väliskeskkonnaga, väljendab süsteemi energia töövõimet. Komponendid üksteisest sõltumatud koostisosad, mille abil saab iseloomustada süsteemi kõiki faase ja ka süsteemi tervikuna Komponentide arv = koostisosade arv seosevõrrandite arv
moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 32. Mis on mõõtesignaal? Mõõtesignaal ehk endas mõõtearvu kandev info
moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 32. Mis on mõõtesignaal? Mõõtesignaal ehk endas mõõtearvu kandev info
.. korral järgmine kineetiline võrrand d Reaktsiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+...., kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n 1, komponendi B suhtes n2 jne. Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2
) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna
jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks. Struktuursete komponentidena kuuluvad need essentsiaalsed rasvhapped rakumembraanide ja side-koe koostisse. Tähtis osa on neil täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Eksperimentaalselt on tõestatud, et need rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Ka on nad seotud B-grupi vitamiinide ainevahetusega.. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet
L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht, ml 4 G mee kaalutis, g 0,15 W mee niiskusesisaldus, % 17 Tüüpilise mee glükoosi sisaldus kirjanduse (http://en.wikipedia.org/wiki/Honey#Nutrition) andmetel on 31,3 %. Eksperimentaalselt saadud tulemus 43,9 % erineb sellest suhteliselt vähe. Seega pean tulemust õigeks ja tööd õnnestunuks.
Kasutatud lahusti: Vesi Lahusti küroskoopiline konstant: 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,48 Lahuse külmumistemperatuur T = -4,83 Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 T = 5,31 Lahus massiprotsent: 10 % Siit: lahustunud aine hulk g = x g Lahusti hulk G = 9x g Tekkinud lahuse molaalne kontsentratsioon (analüütilisel kujul): Arvutatud molaarmass: JÄRELDUSED Etanooli tegelik molaarmass on 46,07 g/mol. Eksperimentaalselt saadud väärtus on sellest mõnevõrra väiksem. Erinevus võib olla tingitud sellest, et kasutatud lahuse kontsentratsioon ei ole täpne (oleks kontsentratsioon veidi suurem, tuleks eksperimentaalne väärtus tegeliku väärtusele väga lähedale). Kuna aga mina ise seda lahust ei valmistanud, siis ei oska seda kommenteerida. 4
Molaarmassi avaldis molaalsuse kaudu (esitada valemid ja arvutus) C % ×1000 Cm = M × (100 - C %) Siit avaldan M-i: C % ×1000 10 ×1000 M = = = 43,10 g / mol Cm × (100 - C %) 2,578 × (100 - 10 ) Arvutatud molaarmass M = 43,10 g/mol etanooli. GRAAFIKUD JÄRELDUSED Määrasime etanooli molaarmassi krüoskoopilisel meetodil ning lahuse külmumis- temperatuure. Etanooli tegelik molaarmass on 46,07 g/mol. Eksperimentaalselt saadud väärtus on sellest mõnevõrra väiksem 43,10 g/mol. Erinevus võib olla tingitud sellest, et kasutatud lahuse kontsentratsioon ei ole täpne (oleks kontsentratsioon veidi suurem, tuleks eksperimentaalne väärtus tegelikule väärtusele väga lähedale).
Punased kääbused võivad veel kesta tähtedena triljoneid, see on tuhandeid miljardeid aastaid, nende jaoks on universum veel väga noor. Teadus ei saa kunagi anda lõplikku vastust sellele, kuidas universum täpselt on tekkinud, mis toimus nendel kaduvlühikestel hetkedel, mil kaduvtilluke miski hakkas paisuma ja moodustas selle, milles me praegu elame ja mille üle pead murrame. Teooriad lubavad paotada katet, mis aja alguses sündinut meie eest varjab, kuid pole mingit võimalust seda eksperimentaalselt korrata või ajas rännates otse vaadelda. Niisama vähe või veel vähem on meil võimalust täpselt teada saada, mis ootab universumit kaugemas tulevikus
• Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud). • Geen on pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis-trans- või komplementatsioonitestiga. • Speiser on mittekodeeriva DNA lõigud, mis asuvad tandem-korduvate geenide vahel. • Mobiilne DNA on DNA järjestused, mis võivad liikuda genoomis, muutes nende koopiate arvu või lihtsalt muutes nende asukohta, mõjutades sageli läheduses olevate geenide aktiivsust. Nende hulka kuuluvad DNA-st ülekantavad elemendid, plasmiidid ja bakteriofaagi elemendid.
eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. (pildil: Maa geograafilised poolused ja Maa magnetilised poolused.) Maa magnetvälja tekkepõhjused ei ole täpselt teada, kui on terve rida hüpoteese: (1) kunagi arvati, et Maa magnetväli on põhjustatud tuuma kivimite püsimagnetilaadsetest omadustest. Samas on eksperimentaalselt tõestatud, et temperatuuri tõustes umbes üle 500°C (nn. Curie' punkt) kaovad kivimite püsimagnetilised omadused, s.t. et juba 25-30 km sügavusel ei saa Maa kivimid olla püsivalt magnetiseeritud. (2) Siiani parim hüpotees magnetvälja selgitamiseks on nn. dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline raud) on vedelas ja/või sulamisele lähedases olekus ning voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas s.o
Mitteaktiivsed osakesed muutuvad samuti aktiivseteks, kui neile saaks anda täiendavat energiat, ehk neid aktiveerida. Üks aktiveerimise võimalus on temperatuuri tõstmine, kuna temperatuuri tõusuga aktiivsete osakeste arv märgatavalt tõuseb ning reaktsiooni kiirus suureneb. Aktivatsioonienergiaks E nimetatakse energiat, mida on vaja anda molekulidele selleks, et need muutuksid aktiivseteks. Aktivatsioonienergia määratakse eksperimentaalselt ja tema ühik on keemias kJ/mool. Aktivatsioonienergia on igale reaktsioonile erinev.
Palju tõhusamaks vahendiks peab Berkeley üksikideid saades nii lahti puh-verbaalsetest vastuoludest, mis tekivad sõnadeloori ebaselges kontekstis kasutamisviisis. Berkeley väidab, et ilma sõnadeta on väiksem võimalus eksida. Objekte millest ta mõtleb, tunneb ta selgemalt ja adekvaatsemalt. Kuid siin tekib probleem, kas on võimalik lahutada ideed ja objektid sõnadest seejuures kogu tegevust toimetada eksperimentaalselt ja kogemuste põhjal. Kui Berkeley käest küsida kirjeldust, milline on tunnetused ja ideed ilma sõnadeta, siis see tõestaks seda, et me saame mõista seda mis on keele abil edastatav. Meil tuleb Berkeley arvates kindlaks teha kas meie sõnade taga on ka vastavaid tajumusi Kanti kriitika Kant väidab, et meie meelte objektid asuvad väljaspool meid. Kuigi me ei tea millised objektid tegelikkuses välja näevad, saame me neist aimdust selle läbi, milliseid kujutlusi ja
annaabi.ee 
