. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta
Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub. Mütoloogia põhjal teame, et Alkmenel sünnib poeg Herakles, kes saab oma elu jooksul väga kuulsaks üle maailma.
jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid: Kui jumal on meile sisendanud usu jumalasse ja kasvõi üks inimene ei usu jumalat, kas see on piisav argument jumala eksistentsis kahelda? 3. Ühised: Kui mõelda siis peab ka olema Ainult teises meditatsioonis Mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran. argument See on mõtlemine, üksnes seda pole võimalik minust ära rebida. Ma ei ole kunagi eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen.
põhimõte kehtib ema ja vendade-õdede puhul. Isa definitsiooniks ongi see, et ta on isa kellelegi, vastasel juhul ta poleks isa. Järelikult tähendab ka armastus armastust kellegi vastu. 2) On paratamatu, et ihaldatakse oma armastuse objekti, sest inimese hing leiab rahu vaid siis, kui tal kõik ihaldatav olemas on. Ihaldatakse asju millest meil puudus on, kuid puudus saab olla eelkõige asjadest, mille eksistentsis ollakse kindlad. Inimesed ihaldavad seda, mis pole neile kättesaadav või seda, milles nad pole tulevikus kindlad. Näiteks võib hea tervisega inimene sellegipoolest head tervist ihaldada, sest soovib terve ka hilisemas elueas püsida. 3) Rumaluse ja tarkuse abil pole võimalik mõista ilu ja inetuse omavahelist seost kuna rumalus ja tarkus võivad väga kergesti omavahel kohad vahetada, mis võib tunduda
Armastus jõud või nõrkus? Armastus on tunne, mida kõik inimesed mõistavad erinevalt, kuigi samas võetakse see kokku ühe lihtsa sõnaga. Seda sorti inimeste vahelised tunded annavad palju jõudu, kuid samas suudab ka nõrgestada kõige tugevamad isikud. Armastus on tunne, millest ei ole pääsu ka selle maailma kõige vägevamatel. Olla pidevas ärevuses ja tunda liblikaid kõhus on kõige imelisem tunne siin maailmas. Seda tundis ka Stendhali realistlikus loos ,,Punane ja must" Julien, kui seadis enda eesmärgiks vallutada enda tööandja abikaasa pr de Renal'i süda. Iga päev piinles ta armuvalus, ihates saada teada, kas tal on mõttekaaslane. Selle pärast veetis ta palju piinlevaid ning venivaid tunde, kannatades armuvalude käes. Selleks, et Julien'i südamedaamil tekiksid samasugused tunded nagu temal, oli vaja järjekindlust, mida temas ka rohkesti leidus. Esialgne tulemusteta armuvalus piinlemine a...
Mis saabuski Hitleri ideoloogia pooldamisel ja rakendumisel ka reaalselt. Mille järgselt tärkas majandus taaskord elule, kus tööstus arenes ja kasvas, lisandusid uued ja uued töökohad. Inimeste elatustase tõusis ja said tunda end taaskord ühiskonna liikmetena.. Fašismi kontseptsioon vastandab riigi üksikisikule. Riik on isiku jaoks olemas sedavõrd, kui isiku tahe ja südametunnistus kattuvad riigiga, mis tegelikult ongi isiku südametunnistus ja tahe tema eksistentsis. Vastupidiselt liberalismile, mis eitab riigi osa isiku huvides, kinnitab fašism, et just riik on isiku tõeline reaalsus. Fašism on vabaduse poolt, kuid ainult riigi vabaduse ja isiku vabaduse poolt riigi sees. Selles mõttes on fašism totalitaarne ja fašistlik riik, olles süntees kõigist väärtustest, arendab ja annab jõu üksikisiku kogu elule. Võik öelda, et fašism vastandab end demokraatiale, mis võrdsustab kogu elanikkonna selle enamusega, madaldades selle enamuse tasemele
Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul tarvitseb oma olemuse määratlemiseks vaid sellest mõelda, teise argumendi puhul väidab Descartes, et meie kui ebatäiuslike olendite olemus sõltub täiuslikust Jumalast. 3) Mina olemus seisneb mõtlemises, seda tõestab ka paratamatult enda eksistentsis kahtlemine. Meie olemus ehk loomus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja eksistentsiks kohta ning ei ole millestki sõltuv. Descartes nimetab seda hingeks ja hing ei saa olla keha, hing on iseseisev, kehast täiesti erineb ja kui pole keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on. 4) Me tajume ennast kahtluse tõttu ebatäiuslikena. See annab alust uskuda, et eksisteerib midagi täiuslikku kuna vähem täiuslik on täiuslikuma tagajärg. Lisaks oleme me teadlikud
realiseerimine, et tuua olematu tegelikkusesse. Ilma sihita, tulemuslikkuseta ja sõnaõiguseta on inimelu väärtuseta- see on tunne, mis on arvatavasti vallanud enamikke sõjaroimade kannatanuid. Nende mõttelaadi iseloomustab nõrkus, kergemeelsus ja järeleandlikkus. Kas tänapäeva ühiskond kasvatab kergeid inimesi, või selleks saadakse? Kas elu ilma sihita, on elamist väärt? See on mõte, mille üle juurdles Faust kogu oma elu jooksul. Ta oli hingelt filosoof, kes oli pettunud oma eksistentsis, kuna tal oli nii vähe inimkonnale pakkuda. Raske on võrrelda seda seisukohta tänapäeva esimese maailmaga, sest on riigijuhid, kelle ülesandena elanike elujärje parandamine puudutab meid kõiki kaudselt, teisalt on paadunud alkoholisõbrad, kelle kohus on täita riigikassat aktsiisiga. Ükski inimene ei ole sihita, kõigi tegudel on tagajärg ja tulemus. Näiliselt kuritegelikuks olemine lõhestab meie ühiskonda, kuid selle tulemusena leiab tööd õigussüsteem
Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegi täiuslikumaga ja kui ta saab seda teha, siis järelikult peab olema keegi veel täiuslikum, kes sisestab inimestesse mõtteid (Jumal) ning kelle võimust vähemtäiuslikud loomused ja kehad sõltuvad. Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. Sama kindlalt, nagu ,,me mõtleme järelikult oleme", on meile antud ka terve rida tunnetusi nagu eimillestki ei saa tekkida midagi või mõisted nagu ulatuvus, liikumine ja arv. Nii me tunnetame ka seda, et oleme substantsid, millede kogu loomus ja olemus seisneb ainuüksi mõtlemises ja mis oma eksisteerimiseks ei vaja mingit ruumi ega midagi materiaalset. Meie
on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas
liikmesriigiks, sest Euroopa Liit pakub tõesti palju hüvesid ja võimalusi. Euroopa Liidu kodanik olla on au, Euroopa Liidu kodanik on liidu jaoks tõenäoliselt kõige olulisem ning ka iga uut kodanikku koheldakse teistega võrdselt. Euroopa Liitu ei saa just lugeda kuigi vanaks, sest maailma ajaloo mõistes on 61 aastat väga lühike aeg. Kindlasti ei saa väita, et Euroopa Liit on juba praeguseks jõudnud tipphetke oma eksistentsis. Sellegi poolest võib juba praegu ennustada Euroopa Liidule pikka iga, sest see taotleb niivõrd inimlikku suhtumist, koostööd, ühiskondliku korraldust ning üksteise hoidmist. Iga liikmesriik on Liidule oluline. Nii ka meie väike Eesti.
Praegu oleme põhipalka vähendanud ja oleme püüdnud boonusssüsteemi atraktiivsemaks teha, et suurem müük oleks nende jaoks huvipakkuvam. Tehnikute boonussüsteem seotud töötunni hinnaga ja efektiivsusega. Mida efektiivsemalt nad suudavad oma töötunde välja müüa, seda rohkem on neil võimalus ka teenida. Boonussüsteem muudeti ära selle aasta alguses. Julgen öelda küll, et kõik töötajad on selle vajadusest aru saanud, sest küsimus on ju igas firmas praegu eksistentsis ning selle tulevikus. Teenida täna palju, kuid homme olla töötu ei ole ka ju meeldiv perspektiiv. Ma ei alatähtsustaks ka moraalset premeerimist, ma arvan, et inimeste jaoks ka hea sõna on väga oluline. Üritame oma paremaid töötajaid ikka kõigi ees esile tõsta - kindlasti ka õlale patsutus on vahel vajalik. MicroLink Eesti AS juhatuse liige Andres Parts: Kõige olulisemad ja sisulisemad boonussüsteemi muudatused on olnud müügiinimestel.
49. Õpetuse arhetüüpidest rajas sveitsi psühholoog Carl Gustav Jung. 50. Termini arhitekstuaalsus võttis kasutusele prantslane Gerer Genette. 51. Näited arhitekstuaalsuse kohta: süzees pikk kodutee (odüsseia), Olovernese pea toomine, kättemaks pealkirjas ,,Noore Wertheri kannatused", ,,Doktor Faustus" detailides põrgu väravad esemetes graal, õun, karikas tegelastüüpides kangelane, saatan, lollike hingeseisundites paaria (põlatu), unistamine, igatsus ja üksildus eksistentsis armastuse, õnne, oma koha otsimine müütilisest ajaloost ja piiblist pattulangemine, paradiis, viimnepäev paikadest Arkaadia, Utoopia, põrgu 52. ,,Fausti" arhetüübid: Margareta vanglas kui Shakespeare'i hullunud Ophelia, Mefistofeles saatana arhetüüp, don Juani arhetüüp Margarete vallutamisel, lepingu motiiv, olemise probleemid (Hamlet), kingituse arhetüüp, viited teistele tekstidele nagu nt ,,Dekameron", piibel,
· Järeldus 11. Ontoloogiline argument. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. 12. René Descartes'i cogito ergo sum ja tema argumenteerimisviis. Cogito ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen") on René Descartes'i poolt kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide. Mis viitab sellele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled. 13. Hiina toa argument ja selle interpretatsioon. "Hiina toa" argumendiks nimetatakse Ameerika Ühendriikide filosoofi John Searle'i esitatud vaimufilosoofilist argumenti, mis väidab, et programm ei saa anda arvutile "mõistust", "intentsionaalsust" ega "teadvust", olenemata sellest, kui intelligentselt või inimlikult võib antud programm arvuti käituma panna.
2 "Minu mõtted, tõde minust enesest." Descartes oli dualist. Lähtus kahest teineteisest sõltumatust olemise substantsist: 1.Mittemateriaalne substants (hing, vaimsus). Põhiomaduseks mõtlemine. 2.Materiaalne substants (keha). Põhiomaduseks ulatuvus, ruumilisus. Koos Baconiga pidas Descartes inimese põhiülesandeks tagada inimese võimu loodusjõudude üle. Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis. 1.Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda. 2.Iga tekkinud raskus tuleb jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi võimalik. Sest väikseid probleeme on kergem lahendada. 3.Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja minna keerulisema juurde. 4.Kõik uurimisvaldkonnad jaotada osadaks ja koguda erinevaid fakte, andmeid jne. Tunnetusteooria meetodilt deduktiivne. Liikumine üldiselt üksikule.
a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest -See ühtsus on kehastatud eksistentsis. Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade -Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde:
naerab nii, nagu võib naerda ainult kopsudeta olend. See kõlab umbes nagu langenud lehtede krabin.» Vahest rohkem kui ükski teine lugu illustreerib see tegelane Kafka suurepäraset fantaasiat antud loo puhul lähendab see teda juba peaaegu sürrealismile. Kafkat on püütud ka sellega seostada, kuid sürrealism on siiski Kafkast hilisem nähtus, nii et siingi oli ta taas kord originaalne. Majaisa mure väljendub sellise, pealtnäha absoluutselt kasutu olendi nagu Odradek lõppematus eksistentsis, mis on miski, mille üle kellelgi ega millelgi vähimatki võimu ei näi olevat. «Majaisa mure» on omamoodi pahupidi pööratud Kafka «tavaline» novell kui tavaliselt kannab tema lugusid vägivald, juhus ja «unenäo- line triiv», siis siin on see kõik ümbrusest välja toodud ja Odradeki kujus isikustatud. Odradek on ise nagu elav juhus, arusaamatus, vägivald, ülim kohatus ja unenäoline seik erinevate Kafka lugude atmosfääridest kokkuehitatud mootor.
Lisaks soo-kesksele analüüsile on teoreetikud oma feminismi uuringud rajanud naiste uurimisele silmas pidades nende erinevusi, et uurida keerulisi vastastikuseid seoseid erinevate rõhumise vormide vahel. Feministliku kirjandusteooria peamine eesmärk on mõista naiste positsiooni ja soolisi konflikte, seda analüüsitakse tekstide põhjal. Peamiselt on kirjandusteoreetikute töö hinnata, kuidas soo osamäär mõjutab kõiki faase inimese eksistentsis. Erinevalt naisõiguslaste liikumisest feministlik kirjandusteooria mitte ainult ei taha muuta sotsiaalset kihistust, vaid ka inspireerib leiutama uusi aseaineid lugemis- ja kirjutamisviisidele ja püüab otsustada põhjuste üle, mis on naiste olukorra taga tänapäeva maailmas. Feminismi teooria põhimõtted ja tehnikad mõjutavad selgelt homoseksuaalseid liikumisi. Kõige suurem panus on feministide analüüsidel sotsiaalse soolise konstruktsiooni kohta. Eristades
vaid üks tema maal lõuendil. Beardsley piirdus enamasti raamatute illustreerimise ja plakatitega. Ta arendas Walter Crane`iga sarnaseid teooriaid, mis rõhutasid piirjoonte tähtsust ja väljendas oma geniaalsust pea täienisti must-valges, keskkonnas, kus pintslitööl ja modelleerimisel pole jäljendamise protsessis erilist rolli. Oma artiklis "The Art of the Hoarding" ründas ta maalikunsti ülimuslikkuse ideed ja tähendas, et plakat on kunstiteos, mis suudab "osaleda igapäevases eksistentsis". Plakati (või raamatuillustratsiooni) kunstiline väärtus sõltub tervenisti disaini kvaliteedist ja mitte koopiate arvust. Sümbolistlike maalide rikkaliku kujutlusvõimega ja esilekutsuvad teemad ning juugendlike joonte rütmiline pinevus, viisid loomupäraselt sidemetele muusikaga, kõige puhtama kunstivormiga. Paljud kunstnikud kirjutasid teoreetiliselt oma kunsti ja muusika vahelistest sidemetest ning näituste korraldajad püüdsid teadlikud demonstreerida seda seost. Erik Satie`l
· Mil määral on inimene üksikisik, mil määral ta on tema ise? · Mil määral on inimene olemas? Ta ei küsi, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist ontoloogiat. Ta ei küsi, kust me teame, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist tunnetusteooriat. Kierkegaardi küsimus on ,,kuidas'', kuidas inimene eksisteerib. See küsimus on revolutsiooniline. (Saarinen 1985) 4.1 Eksistentsi staadiumid Inimese olemises(eksistentsis) võib Kierkegaardi arvates eristada kolme tasandit või staadiumi: esteetilist, eetilist ja religioosset. 1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud naudingutele, mid maailm võib pakkuda vahetult meelelistest kuni 9 intellektuaalseteni. Muusika, teater, kunst, naised kõik see pakub huvi. Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et
Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut.
täieliku ülevaate kogu ideede valdkonnast. Just ideede kaemusest aga toituvad ja saavad oma jõu hingekaariku tiivad. Seevastu ilma võimaluseta ideid kaeda muutuvad hingetiivad nõrkadeks, 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. suutmatuteks kaarikut kõrgele kanda. See, mis kaariku raskeks teeb, on meelelised muljed, mida hing kogub oma maise elu kehalises eksistentsis. Nii ongi surelike hingedega olukord selline, et vaid vähesed suudavad jumalatele järgneda. Kui nad jõuvadki taevavõlvile kisub nende tähelepanu pidevalt endale halvast tõust hobune. Iseäranis siis, kui kaariku juht ei ole teda piisavalt hästi talitsenud. Seetõttu jääb neil ülevaade ideede valdkonnast jumalatega võrreldes katkendlikuks. Teistel surelikel hingedel osutub halb hobune aga sedavõrd mõjukaks, et
• Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi. Monaadid ei mõjuta teineteist. • Teadlikud ja mitteteadlikud aistingud – Väikestest aistingutest summeerub apertseptsioon. Esimene filosoof kes postuleeris mitteteadvuse olemasolu. Tõi kasutusse läve kontseptsiooni – tajulävi. Thomas Reid (1710-1796) • Terve mõistus – inimesed on veendunud füüsilise reaalsuse eksistentsis, siis see lihtsalt peab eksisteerima. Me oleme looduse poolt varustatud maailmaga ümberkäimisega võimetega. • Võimete psühholoogia (mentaalsed oskused) – Võimed töötavad omavahel kooskõlas. Need on alati kaasasündinud. Näiteid võimetest: üldistusvõime, aktiivsus, tähelepanu, sõprus, lugupidamine, tänulikkus, kuulmine, hindamine, mälu, moraal, nägemine, haistmine, janu, endassesüüvimine, muusikaline kuulmine jne.
rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon. Seaduse puuduseks on see, et see ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis. Etiket on kultuuriline leiutis, samas kui omraal pretendeerib sellele, et olla avastus. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle kohta, kuidas peame riietuma, üksteist tervitama, sööma, pidupäevi tähistama jne. 9.Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused : normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas ? Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
objektiivsemalt tunnetada mõistuse (ratsionalism) või kogemuse (empirism) teel meid ümbritsevat maailma. 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Ise olemine kõik see, mis moodustab minu enda, vastandina sellele, mis kuulub mulle väliselt. Inimene leiab end maailmas looduse, ajaloo ja kultuuri poolt kujundatud keskkonnas, mis kõik on tekkinud ilma tema osavõtuta. Teda ümbritsevas miljöös tuleb tal endal otsustada, kes ta seesugune oma ise olemises ehk eksistentsis on. Seepärast on eksistentsialismi põhikategooriaks olemine. Olemasolu all mõeldakse kogemuse abil (empiiriliselt) tajutavat maailma, millest tuleb eristada olemist (eksistentsi) ennast. Viimast ei saa tunnetada ratsionaalse mõtlemise abil, vaid vahetult inimese individuaalse olemise ehk eksistentsi kaudu. Olemist nähakse siin sisemise olemisena ehkminaeksistentsina (ise olemine), mis vastandub asjade maailma välisele olemasolule. M.Heidegger ja K.Jasper 14
" Ükskõik, kas on üldse olemas käitumisreegleid, mis ei pea olema õigusnormid, ei olegi olemas ühtegi reeglit, mida me peaks järgima. Mingi regulatsiooni tähtsusest annab meile märku see, kuidas mingile käitumisaktile õiguskaitseorganid reageerivad. Geiger polnud sellega nõus ja ütles, et selline seisukoht vajab edasiarendamist. Tuleb lähtuda sellest, et mõiste õigus seondub tugevalt ühiskonna mõistega inimesed oma eksistentsis kohanevad üksteisega ja juhinduvad üksteisest. Ühed mõjutavad oma käitumisega teisi, kellega nad koos elavad, ja need omakorda vastavad tegutsemisega, mis haakub eelneva käitumisega (kommunikatsioon). Sellise omavahel seostatud käitumise tulemusel moodusutvad ühiskonnas kindlad seaduspärasused käitumiseks. Me ise loome seaduspärasused. Geigeri normikäsitlus sotsiaalsed korrad ei ole mingid loodusprotsessid, vaid sotsiaalsete
võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Väljaosakesed ehk kvandid võivad viibida ühes kolmest võimalikust olekust. Need on reaal-, virtuaal- ja vaakumolek. Vaakumolek on kvandi eksistentsi variant mis seisneb tema näivas mitte-eksistentsis. Reaalolekus viibival kvandil on toime olemas ja see toime on ajaliselt piiramata. Seetõttu on reaalkvant katseliselt vaadeldav. Näiteks reaalfootonid neelduvad ja kiirguvad, mis kajastub valgus- ja soojus- aistingutes. Virtuaalolekus kvandil on toime olemas, kuid see toime on ajaliselt piiratud (kehtib määramatuse seos). Seetõttu virtuaalkvant katseliselt vaadeldav ei ole. Näiteks virtuaalfootonid vahendavad elektromag-
kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kodumatus. Sellise kriitika valguses andiski Kierkegaard oma arusaamale nimetuse eksistentsialism, mis tähendab eksistentsi, olemise filosoofiat. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega selles tähenduses, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Eksistentsialism juhtiski sellele tähelepanu. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi (eksistentsialismi põhimõtte järgi on see tegelikult muidugi lubamatu üldistus ehk abstraktsioon): esteetilist (kr aisthesis 'taju', 'tunne'), eetilist ja religioosset. Esimesel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimese tähelepanu suunatud välismaailma poolt pakutavate naudingute poole ning selle sümboliks on don Juan. Mida rohkem
annaabi.ee 
