Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksam majanduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, tulult, maksud, nõudlus, käibemaks, reklaam, tükki, konkurents, summast, eraisik, palgad, suuremalt, kaubad, riina, aktsiisimaks, töötaja, ettevõttele, alternatiivkulu, ostmiseks, üldkulud, kajasta, aktsionärid, piirkulu, brutopalk, reservi, kogutulu, eneli, kogukulud, muutuvkulud, masinad, seadmed, bilanss, riigikaitse, majandusteadusc) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B F 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip B 2. Kasusaamise B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui printsiip suuretululisi rühmi.. D 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. G 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt H 5. Üksikisiku tulumaks ühesuguse protsendi makse. F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma I 6. Progressiivne maks rohkem makse kui väikesetululised. E 7
id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
C. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 0% D. tarbimise ja säästmise vahel 0% 19. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? Student Response Value Correct Answer A. standarditele mittevastavat 0% B. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele 100% C. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 0% D. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele 0% 20. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus?
Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse: Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: Kapitali piirtoodanguks
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500.
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks;
c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
Eksam A Start time: January 23, 2004 11:44 Time allowed: 120 minutes Number of questions: 75 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 1 (1 point) Inflatsioon vaikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on maaratud: *a. tooviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris b. hinnatousuga antud riigis c. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega d. tootuse suurenemisega antud riigis ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 2 (1 point) Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on naitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki toopuudust tootust *b. on suhteliselt sarnased nahtused ning seetottu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline c. on nahtused, mida polegi voimalik kindlaks teha d. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse valjaselgitamise pole mingeid probleeme -----------------------------------
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 19
lahkumist; kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit, b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit, c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne; 61. Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõvera nihkuvad allapoole, siis a) haru selletoodangu haru toodangu pakkumine pakkumine väheneb; suureneb; b) haru toodangu pakkumine suureneb; c) haru toodangu nõudlus väheneb; • sel pole mingit mõju ei nõudlusele ega pakkumisele. 62. Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil a) haru toodangu pakkumine väheneb; b) haru harutoodangu toodangupakkumine pakkuminesuureneb; suureneb; c) haru toodangu nõudlus suureneb; d) firmad lahkuvad antud harust. 63. TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et a) kõik firmad saavad majanduskasumit; b) kõik kõikfirmad
maksimeerimine? Finantsjuhtimise põhimõtted: 1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine:
d. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 25. Barterkaubandus on: a. kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate b. kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu c. kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas d. kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loožides või parterites 26. Say seadus nõudluse ja pakkumise kohta väidab: a. et kõikidel turgudel on pakkumine ja nõudlus alati tasakaalus b. et pakkumine ületab alati konkurentsi tõttu nõudluse c. et nõudlus ületab alati kasvavate vajaduste tõttu alati pakkumise d. iga pakkuja seljataga seisab kaks nõudjat 27. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d
interventsiooni piiri. Vahetuskursi hoidmiseks lubatud piirides on nüüd keskpanga ülesandeks sekkuda valuutaturule ja katta tekkinud defitsiit (AB) välisvaluuta reservide arvelt. Juhul kui defitsiit jääb, on võimalik vahetuskurssi kaitsta seni kuni lubatakse reservide vähenemist avatud sektori välislaenamise arvelt. Kui välislaenamine ei ole võimalik siis varem või hiljem saavad valuutareservid otsa. Jõuame järgmise seoseni: CA + B p = L - B g Eeldades, et valuuta nõudlus tuleneb jooksevkonto tehingutest ja erakapitali liikumisest, saab öelda et defitsiit valuutaturul (AB) vastab ülejäägile ülejäänud kapitali liikumise osas (L-Bg). Vahetuskurss Vahetuskurss (USD/EUR) (USD/EUR) S' S S
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
kus: q on tegevuse maht; P(q) on kasumifunktsioon; R(q) on tulufunktsioon; C(q) on kulufunktsioon. Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. NÄIDE 2.5. Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon C(q) = 40q + 1500. ja tulufunktsioon R(q) = 55q Kasum on tulude ja kulude vahe: P(q) = R(q) - C(q) = 55q - (40 q + 1500) = 15q - 1500. Toote nõudlus (demand) ja toote hind on omavahel seotud. Nõudlusfunktsioon on funktsionaalne seos nõutava koguse ja hinna vahel. Normaalse nõudluse korral nõutav kogus suureneb hinna Joonis 16 Nõudlusfunktsioone Joonis 17 Pakkumisfunktsioone MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 13 kahanemisel, järelikult nõudlusfunktsioon on kahanev funktsioon (joon 16).
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3
mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise
Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna d. polegi olemas mingit tsüklilist töötust 40. Heidutatud töötaja on: a
Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist. TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes. Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab vabatahtlikku vahetust. Segamajandus – riigile kuuluvad ettevõtted kui ka inimestele. 16. Mis on nõudlus? Nõudlusseadus? Nõudlus on teatud kauba/teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus - inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga. 17. Mis on pakkumine? Pakkumisseadus? Pakkumine on kaupade/teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel.
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C
seosest tulud miinus kulud. = - = - () kus q - tegevuse maht (tootmismaht). Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. Näide 2-6 Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon () = 40 + 1500 ja tulufunktsioon () = 55. Kasum on tulude ja kulude vahe: () = () - () = 55 - (40 + 1500) = - . 2.3.4 Nõudlusfunktsioon Toote nõudlus (demand) ja toote hind on omavahel seotud nõudlusfunktsiooniga. Normaalse nõudluse korral nõutav kogus suureneb hinna kahanemisel, järelikult nõudlusfunktsioon on kahanev funktsioon. Majandusmudelite uurimisel eeldatakse tihti, et nõudlusfunktsioon (ja ka pakkumisfunktsioon) on lineaarsed. 9 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Hind p
annaabi.ee 
