Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehituskorraldus 3 kodutöö VÕRKGRAAFIKU KOOSTAMINE, ARVUTUS JA OPTIMEERIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
graafik, võrkgraafik, variandi, joongraafik, esialgse, ebaühtlase, punasega, hiline, kriitilise, optimeerimine, epx5520, ehituskorraldus, seletuskiri, ajakulu, edasiste, kantud, ajareserv, pikkuseks13 15 1 6-8 J 9 9 12 15 1 6-8 9 12 Aeg 0 0 1 2 3 Tööjõud 0 10 10 10 10 Töö Brigaad Ajakulu H 7 12 Joongraafik 14 7 14 J 13 6 12 12 6 15 E 11 5 12 10 5 17 9 I 4 15 8 Töölisi Töö 4 20 7 L 6 3 15
(11,13) Töö kaubaga (riiulitele paigutamine, ruumikujundus) 7 (12,14) Reklaamikampaaniad 7 (14,15) Ettevalmistused avamispäevaks 8 (13,15) Kauba ettevalmistamine esimeseks müügipäevaks 1 Lähtudes ajalehekioski avamise projektist ning järgides võrkgraafiku koostamise nõudeid on koostatud ajalehekioski avamiseks vajalikke sündmusi ja neid ühendavaid töid koordineeriv võrkgraafik (Joonis 1). 6 1 2 17 8 0 1 7 7
5. tee: 0 1 2 4 5 6 10 11 12 13 0 3 2 2 10 3 2 2 1 6. tee: 0 1 3 4 5 6 10 11 12 13 25 päeva Joonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Pargi haljastusega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 44 päeva. See on ka lühim aeg, mille jooksul on võimalik kõik tööd pargi haljastamiseks ära teha. Joonisel 1 toodud võrkgraafikul on 5 mittekriitilist teed, neist esimesel teel on täielik ajareserv 13 päeva (44 - 31 = 13), teisel teel 17 päeva ning kolmandal teel 4 päeva jne. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg.
Võrkplaneerimine Mihkel Pari Soovin ehitada maja. Alljärgnevalt toon ära sündmused ja vajalikud tööd, et koostada neid koordineeriv võrkgraafik. Nr Sündmus Töö nr Töö nimetus Töö kestvus 0 Idee ehitada maja (0,1) Maja asukoha valimine 52 nädalat 1 Maja asukoht valitud (1,2) Detailplaneeringu ja 26 nädalat projekteerimis tingimuste tellimine vastavalt maja
Võrkplaneerimise kodutöö- pulmade korraldamine Koostatud on võrkgraafik tööde koordineerimiseks seoses pulmade korraldamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, mis sisaldab pulmade korraldamisega seotud sündmusi ja neid sündmusi ühendavaid töid. Sündmused: 1- Noormees teeb neiule abieluettepaneku 2- Neiu võtab ettepaneku vastu 3- Külaliste nimekirja koostamine 4- Pulma teema valimine 5- Peosaali rentimine 6- Toitlustajate valimine/tellimine 7- Tordi valimine/tellimine
11 29 36-7 0 12 31 36-2 3 13 30 36-6 0 14 34 36-2 0 15 35 36-1 0 16 36 36-0 0 Sündmuste toimumisaegadega ja ajareservidega võrkgraafik: Tööde alustamis- ja lõpetamistähtajad: Töö alustamine Töö lõpetamine Ajareserv Töö varasem hilisem varasem hilisem täielik vaba Töö (i,j) kestus (tij) va t ij Ti v t ij T j h t ij
Kodutöö. Tantsukollektiivi X kontserdi korrladamine Sündmused: 0. Idee korraldada tantsukollektiivi X kontsert 1. Kultuurimaja välja valitud 2. Muusika ja tantsud valitud 3. Kontserdi stsenaarium/kava koostatud 4. Tantsud tantsukollektiivi liikmetele õpetatud 5. Tantsukostüümid tellitud 6. Heli- ja valgustusaparaatuur renditud 7. Heli- ja valgustustöötajad palgatud 8. Kontserdijuht palgatud 9. Tantsukostüümid õmmeldud 10. Heli- ja valgustusaparaatuur paigaldatud 11. Kultuurimaja lava kaunistatud 12. Peaproov tehtud 13. Tantsukontserdi reklaam tehtud 14. Piletid müüdud 15. Kontsent toimunud Tööd: Töö nr Töö nimetud Töö kestus (päevades) (0, 1) Esinemiskoha otsimine 2 (0, 2) Tantsude ja muusika valimine 1 (1, 6) Heli- ja valgustusaparatuuride 2 rentimine/ostmine (1, 11) Dekoratsioon
3) ÜHILDATUD MEETOD: EHITUSTARINDID JA TEHNOLOOGILISED SEADMED MONTEERITAKSE ÜHE VOOLUNA 4) LAHUTATUD MEETOD : TEHNOLOOGILISED SEADMED MONTEERITAKSE ERI BRIGAADIGA JUBA VALMIS HOONES ÜHILDATUD MEETOD ANNAB LÜHIMA KESTUSE. SEADMETE EELMONTAAZ KÕRVALPLATSIL JA VÕIMSAD TÕSTEMEHANISMID. LAHUTATUD MEETODI PUHUL TÖÖTINGIMUSED PAREMAD. ERI TÜÜPIEHITISTE JAOKS ERIFIRMAD JA ERIKIRJANDUS 5.5.EHITUSE TEHNOLOOGILINE MUDEL 1) JOONGRAAFIK JOONIS 5.2 - LIHTNE JA ÜLEVAATLIK 20 - PUUDUVAD SEOSED TÖÖDE VAHEL - KÕRVALEKALDUMINE NÕUAB INSENERI SEKKUMIST 45 - ANALÜÜSI JA PROGNNOSI VAHENDID PUUDUVAD KASUTATAKSE KALENDERPLAANINA ( TÄITMISEESKIRI ) 2) VÕRKGRAAFIK - KEERULISEM - SEOSED TÖÖDE VAHEL SEGELT NÄIDATUD
.................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Tõstetava koormuse väärtus Q = 80 kN. 3. Tõstekõrgus H = 11 m. 4. Reziim keskmine reziim. 5. Trossi väikseim lubatud varutegur kv = 5,5 [1, lk. 13, tabel 5] 6. Kandvate trossiharude arv z = 4 [1, lk. 12, tabel 4] 7. Veerelaagri kasutegur = 0,98 [1, lk. 13, tabel 6] 8. Polüsplasti ülekandearv Kn = 2 Seadme tõstevõime kilogrammides on leitud valemiga [2] Q 80000 N
Tabelarvutust kasutades võime me muuta ka algandmeid, "läbi mängides" erinevaid võimalusi, uurida "mis juhtub, kui..". Näiteks võime leida, kuidas muutuvad summaarsed kulud, kui õnnestub vähendada fikseeritud kulusid 2500 kroonini päevas või kui muutuvkulud ühiku kohta suurenevad 7 kroonini. Peale kulufunktsiooni tabuleerimist võime kulude muutumise iseloomustamiseks kasutada graafikut. Joonis 15 Kulufunktsiooni graafik ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 12 Müües teenust või toodet, saab firma tulu (revenue). Tulufunktsioon on funktsionaalne seos müüdud tooteühikute (või tegevusmahu) ja brutotulu R vahel. Lihtsaimal juhul on seos võrdeline ja võrdeteguriks on hind (price) p. Tulufunktsioon = nõutav kogus · hind
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600
Kodune töö nr 1: Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine. Neiu ja noormees tegelevad oma pulma planeerimisega. Võrkgraafik ettevalmistuse teostamiseks. Sündmused: 0 noormehe abiellu ettepanek neidule 1 vastus on antud 2 külaliste nimekiri on koostatud 3 pulma stiil on valitud 4 tähistamise koht on valitud 5 kokk, tema abilised ja ettekandjad on leitud/valitud/väljaõpetatud 6 tordi disain ja maitse/koostis on valitud 7 menüü on koostatud
V.1 1.Milleks koostatakse võrkgraafik, - joongraafik, - tsüklogramm (aeg-kohtgraafik) Joongraafik võrkgraafik Tsüklogramm (aeg koht graafik) * lihtne ja ülevaatlik * keerulisem kui joongraafik * keerulisem * puuduvad seosed tööde vahel * seosed tööde vahel selgelt näidatud * effektiivne * ei ole analüüsi ja prognoosi * analüüs ja prognoos on olemas Kasutatakse voolehituse Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri) Kasutatakse voolehituse plaanimisel
Kodune töö nr 1. Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine. Arvutimängudega tegeleval stuudiol on uus projekt, mis koosneb arvutimängu ülesehitamisest, k.a disainitöödega ja programmeerimisega. Tööde teostamiseks on toodud võrkgraafik. Sündmused: 1. Tööde realiseerimise algus 2. Mängu kontseptsiooni loomine 3. Mängu peamise sisuliini loomine, süzee kirjutamine 4. Mängu tegelaste väljatöötamine 5. Visuaalsete kontseptsioonide ellu viimine 6. 3Ddisain: kolmemõõtmeliste tegelaste ja mängu ümbruskonna loomine 7. Tehniline arendus: mängumehhaanika programmeerimine, AI programmeerimine (tegelaste vastastikute seoste programmeerimine) 8. UI loomine (interface design) 9. Muusika loomine, näitlejate helisalvestus 10
+ + + + Joonis nr.1 Joonis nr.2 3. Töö käik. a) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 1. Kasutada germaaniumdioodi D 1. Muuta alalispinge väärtust 0 1,1 voldini. Mõõta pärivoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik 1. 4. Tabel. U päri V 0 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 I päri mA U vastu V 0 30 60 90 120 150 µA I vastu b) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 2. Muuta alalispinge väärtust 0 150 voldini, mõõta vastuvoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik. 19
7200 32,3 232560 15,56 36 259200 48,4 -26640
8200 29 237800 5,24 38 311600 52,4 -73800
9200 26 239200 1,4 40 368000 56,4 -128800
10200 23 234600 -4,6 43 438600 70,6 -204000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui MR=MC a)MR
4 34 231200 45.6 6800
7800 32.3 251940 13.94 36 280800 49.6 -28860
8800 29 255200 3.26 38 334400 53.6 -79200
9800 26 254800 -0.4 40 392000 57.6 -137200
10800 23 248400 -6.4 43 464400 72.4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi:
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
164 780 ) =0,3794 Ar ℜkk = 18+ 0,6 √ Ar 164 780 ℜkk = =629,99 kui ε=1 18+ 0,6∗√ 164 780 ℜkk ∗μk ω kk= d e ¿ ρk 629,99∗1,848∗10−5 ω kk = =6,18 m/ s 0,00159∗1,1835 11 KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ωkr = 0,126474 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Esimesed osakesed hakkasid kaasa hõljuma 0,3554 m/s juures. Kuid kaaskandekiirust, kus kiht hakkaks vähenema ja toimuks pneumotransport me ei saavutanud. Ainult üksikud hüljuvad osakesed tekkisid. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused on suurusjärgus, kuid siiski erinevad
4. Igat liigmurdu saab vaadata ja lihtmurru summana . 5. Kuidas nimetatakse arvu, mida saab teisendada liigmurruks? 6. Mis murd on murd 4 ? 3 7. Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad , jääb samaks. 8. Mis murd on murd 3 ? 4 9. Murdude teisendamisel ühenimeliseks, tuleb neile leida ________ 10. Kui vahetada lugeja ja nimetaja , siis saadud arv on esialgse arvu suhtes 11. Mis on jagamise märgi tähendus ? 7 3. Protsentide ristsõna Arvuta ning vastused kirjuta ruutudesse. Vastuseks saad maakera keskmise diameetri ehk maakera keskmise läbimõõdu kilomeetrides. 1. 2. 3. 4. 5. 1. Avalda protsentides 1,02 2. 300 % on 81 3. 3 % 2400-st 4
Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast
19 0,0689352777 0,090793 0,10675 20 0,0658658182 0,086751 0,102 f) konstrueerida astmefunktsiooni osatuletiste graafikud muutuja x 2 järgi teise muutuja x1 kolmel erineval tasemel (x1 = 11, x1 = 15 ja x1 = 18); astmefunktsiooni tuletise(funtksiooni muutumise kiiruse)e ressursi x2 efektiivuse graafik ress 0,9 0,8 rsi x2) efektiivsus 0,7 0,6 0,5 astmefunktsiooni tuletise(funtksiooni muutumise kiiruse)e ressursi x2 efektiivuse graafik ress 0,9 0,8 muutuja x2(ressursi x2) efektiivsus
c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige d) Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb; vale e) Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide alguspunktist. vale 36. Tee õige valik ÜKK: a) võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega;
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara....
aastat tagasi, ning pisut rohkem kui kümme aastat tagasi. Majanduskasvu aluseks on kas kapitali akumulatsioon või tehnoloogiline progress. Kapitali akumulatsioon on kapitaliressursside, sealhulgas inimkapitali kasv. Tehnoloogilise revolutsiooni all peetakse silmas uute, efektiivsemate tehnoloogiate leidmist kaupade ja teenuste tootmiseks. Ent ka kapitali akumuleerimisel ja uute tehnoloogiate leidmisel on oma hind. Pöördume tagasi oma esialgse näite juurde. Kui Madis kasutab kogu oma tööaja nisu ja kanga tootmisele, asub ta oma tootmisvõimaluste rajal, mida iseloomustab joonis 2.1. Kui Madis toodab punktis, mis asub tootmisvõimaluste rajal, ei saa ta kulutada aega tööriistade valmistamiseks. Tema tootmisvõimaluste rada järgmisel aastal on samasugune kui käesoleval. Et suurendada tootmismahtu tulevikus, peab Madis täna tootma vähem nisu ja kangast
1 ! ( x x) 2 f ( x) exp , x 2" 2 2 x kus x on parameeter, mis iseloomustab kõvera laiust ja mis on arvuliselt võrdne standardhälbega. Tõenäosuse tihedusfunktsiooni graafik, mis on saadud eksperimendist leitud keskväärtuse ja standardhälbe asendamisel valemisse 2.2 on kujutatud joonisel 4. Gaussi kõveral vastavad punktidele x x ja x x käänupunktid, s.t. punktid kus kumerus läheb üle nõgususeks. Graafiku alust pindala mõõtes saab näidata, et vahemikku x# x jääb 68,27 % sündmustest. Vahemikku x # 2 x jääb 95,45 % ja vahemikku x # 3 x 99,73 % sündmustest (vt. ka joonis 9).
0 M b , rd Üldstabiilsusest lähtuva paindekandevõime ¿W y , plf y M b , Rd= M1 Kiiveteguri leidmiseks kasutame järgmine valem 1 ¿= 1.0 ¿ + ¿2-¿2 Abisuuruse ¿ leidmiseks kasutame järgmine valem 2 1+ ¿ ( ¿ -0.4 ) + 0.75 ¿ ¿ =0.5 ¿ Tingsaleduse leidmiseks ¿ = W pl , yf y M cr Ideaalelastse varda kriitilise paindemomendi leidmiseks L2 I C 1 2EI z I w 2.6 2 t M cr = + L2 Iz Iz 20 M1 = M max 1.551.27.52 M 1=195.867.5-50.53 ( 7.5-2.5 )-50.53 (7.5-5 )-50.53 ( 7.5-7.5 )- =1036 .5 kNm
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 tabel 6: Vähimad plaanikõverike raadiused Vastavalt Projektkiirusele on vastavad näitajad antud projekti jaoks märgitud punasega. 20 7.10. Sõidutee laiend kõverikul Raadius (R), m Kiirus (V), km/h 40 50 60 80 100 120 140 Sõidutee laius (B), m
...kui müüjaid j jõuab müüjani D1 6 90 100 Kogus Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 16. Valitsus kehtestas kaatritele luksusmaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? Milline näeb välja nõudluse ja pakkumise graafik? 11. Luksuskaupade L k k d nõudlus õ dl D1 on Hind elastsem kui pakkumine S1 ... Hind Hi d , mida id maksab ostja 3. ...mitte niivõrd tarbijaid Hind ilma Maks
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
SISUKORD 1.1. Hoone osade harjutustöö dokumetatsioon.....................................................................................4 2.1. Tööde loetelu.................................................................................................................................5 2.2. Tööprotsesside kirjeldus................................................................................................................5 3.1. Pinnase eemaldus...........................................................................................................................7 3.2.Kaevetööd.......................................................................................................................................7 3.3. Täitetööd........................................................................................................................................7 3.4. Haljastuskihi rajamine............................................................................
annaabi.ee 
