Iseseisev töö Kangiks nimetatakse kõva keha, mis võib pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui selle ühele otsale mõjuva jõu F 1 ja selle õla l1 korrutis on võrdne teisele otsale mõjuva jõu F2 ja selle õla l2 korrutisega. Kasutades ära kangi tasakaalu põhimõtet saame alati õla pikkuse muutmisega tõsta raskemaid koormusi kergema vaevaga ehk väiksema jõu rakendamisega. Kahepoolne kang Ühepoolne kang F= ∙ Fr a1 - kangile rakendatava jõu õlg, a2 - koormise poolt arendatava jõu õlg Tungraud on tõstemehhanism. Olenevalt tõstemehhanismist on olema nii latt-, kruvi- ja hüdrotungraud. TT-tungraua tõstemehhanismiks on hambuline latt, mida edasi surutakse vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni 290 tonni
Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm 2. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud laiapealisi naelu min mõõduga 35 x 2,5 mm, või Gyproc Quick QU 29, QU 41 kruvisid. Naelte/kruvide pead peavad kinnitamisel jääma plaadipinnale pinnakartongi rikkumata. Plaadi alumise serva ja vundamendikonstruktsiooni vahele jäetakse 10-20 mm vahe. Vahe on vajalik vee kapillaarse absorptsiooni takistamiseks. Samas peab konstruktsioon jääma õhutihedaks. 3. Kõik vajalikud avad lõigatakse plaati alles peale nende kinnitamist. Võimalikud läbiviigud tehakse vahetult enne fassaadikatte paigaldamist. 4. Seoses üha kasvavate hoonete välispiirete õhutihedusnõuetega tuleb kõik tuuletõkkeplaatide vuugid tihendada. Tihendamiseks kasutatakse Gyproc GTS tihendusteipi. 60mm laiuse teibiga tihendatakse kõik tasapinnalised vuugid. Konstruktsiooninurkade tihendamiseks kasutatakse 100mm laiust toodet
sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina, muundades meh energiat elektrien või pidurina, mil meh ja elektren muunduvad masinas soojuseks. EELISED: väiksed mõõtmed, kiirust saab sujuvalt muuta sagedusmuunduritega, tugev konstruktsioon ja harjade puudumine, PUUDUSED:Pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Ei ole nii lihtne ümberlülitada teispidi pöörlemiseks(kommutm). Töökindlus suurem ja hind odavam. ASÜNKR JA ALALISMTORI PÖÖRLEMISKIIRUS Asünkrmootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust, faasi muutmine Alalisvoolum reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse
I 1. Mis ja kui suur on kuuldelävi? Minimaalse intensiivsusega heli Imin, mis tekitab kuulmisaistingu kannab nime kuuldelävi. Viimase suurus on individuaalne ning sõltub väga tugevasti heli sagedusest. 2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi tavalises, lineaarses skaalas,
hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 5 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel
2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:
Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
NIISKUS Suhteline (relatiivne) niiskus- õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuri
Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: · soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse · niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon · puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist · vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku · muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud · välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine.
kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs
Materjal 19 -22 52 92 Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2 Vahtpolüstüreen 150 0,04 Krohv 15 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitiste Projekteerimise Instituut Ajutine ehitis Pavel Spiganovits EAEI - 94 060605 Tallinn 2010 : . . : . : , : , 3 . , 3 3 . , . : (lisa 1). : , , . , . , , . TEOSTAS: Pavel Spiganovits EAEI - 94 060605 : : , . : 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. : 1. : - . , , , . , . .. 2- , . , . , . 2. : · · · · · 3. : · . · · . · : · · ( ) · . , . 4. : · ·
Sissejuhatus Tegemist on kursusetööga ,,Hoone välispiirde ehitusfüüsikaline analüüs" aines ehitusfüüsika. Töö eesmärgiks on näidata kuidas erinevad materjalid sobivad välisseinaks kasutamiseks ja mis materjalid sobivad või ei sobi soojustamiseks. Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI MÕÕT
Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16 Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht
Krohv 5 0,8 parandusega. U`` võtta Fibo 200 0,2 klass I järgi. Vahtpolüstüreen 200 0,04 Segakrohv 10 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht
Loeng 3 Hoonetele esitatavad põhinõuded: Mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga Tuleohutus Hügieenilisus, terviklikus ja keskkonnaohutus Kasutusohutus Müratõrje Energiasäästlikkus ja soojapidavus; energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus) Sobivus keskkonda (linnakeskkond, looduskeskkond) Ehitusnõuete täitmise tõestamine 1. üldtunnustatud arvutusmeetodid (Eesti Projekteerimisnorm, EPN, Eesti Standard, EVS, EN või ISO standard) 2. Laboratoorne katsetamine, sh proovide võtmisega toodetest, pooleliolevast või valmis ehitisest. 3. Kirjeldavad meetodid, sh vastavus normile või muule asjassepuutuvale reguleerivale dokumendile, prototüübile või end ajas õigustanud lahendusele. 4. Katsetamine kohapeal. 5. Paikne ülevaatus ka mõõtmised ja pikaajalised vaatlused 6. Ehitaja garantii
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks. Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
4 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (vä(väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele, varale, keskkonnale. Vesi peab jõudma möö
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KIHTSILLUSED 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 16 KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: • temperatuuri kõikumine • niiskuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine • ehitamisaegse niiskuse aurumine • tarindite ja aluste liikumine PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine liikumisvuukidele • tarindi tugevdamine armatuuri lisamisega LIIKUMISVUUKIDE ASUKOHAD Liikisvuugid tehakse kohtadesse, kus müüri vaba liikumine on häiritud: • nurkadese • ehitusliku liikumisvuugi kohale • konstruktsiooni muutuste kohale • ehituskõrguste muutuste (üle 3m) kohale • seina paksuse muutumise kohale
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
ei põle, ei mädane ega karda niiskust. AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. 2.3 Aeroc tootmisprotsess AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega. 9
kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta. Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine lenduma ning vill vajub kokku ja soojuskiirguse toimel süttib ehitise konstruktsioon. Mõne toote omadusi ja kasutusjuhendit lugedes tundub, et loodusseadused ja ehitusfüüsika reeglid enam ei kehti. Tänu osavale reklaamile jääb inimestel mulje, nagu võiks ehituslikku kivivilla kasutada koguni temperatuurini 1100`C,mis on tegelikult kivivilla sulamistemperatuur aga mitte kõrgeim lubatud kasutustemperatuur. Korstnate ja suitsukäikude isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mineraalvilla, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°
suhteliselt vabalt. Võimu avaldumisvormid Kehaline võim põhineb isiklikul jõul, väljendub sundimisena ja sellest tekkival kartusel Aineline võim põhineb millegi andmisel, millest saajal on kasu ning mida seetõttu hindab. Kaudne ehk sümboolne võim seondub kindla suhtumisega, väljendudes eelkõige tunnustuse, lugupeetavuse ja austusena. Seaduspärane võim tugineb inimese kohale ametiredelil. Võimu toed Võimalusi võimu saamiseks ja säilitamiseks: Tänukohustuse loomine Asjatundlikkuse väljendamisega Eeskujuks olemisega
EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1
Transflex vuuk võib vajada pisiremonti 5-10 aasta möödudes. Asfalt katendi renoveerimisel võivad üleminekuribad vajada remonti või asendamist. Kui hooldust teostatakse süstemaatiliselt võib öelda, et vuugi kasutusiga on 20-30 aastat. Garantii tootele 5 aastat, garantii paigaldusele kuni 3 aastat. FlexJoint FlamLine deformatsioonivuugi süsteem Veekindel vuugisüsteem FlexJoint FlamLine sobib vuukidele 20 75 mm. Veekindlaks muudab süsteemi membraan. Samuti on konstruktsioon happekindel, st et sobib ka soolatavatele sildadele. 10 Joonis 2. FlexJoint FlamLine deformatsioonivuugi lõige. Trelleborg Transflex deformatsioonivuugisüsteem Trelleborgi Transflex deformatsioonivuugisüsteem ületab silladeki ja alustoe vahelist ruumi nii sildadel kui ka viaduktidel. Nad leevendavad liikumist, mis on põhjustatud suurest
70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30*30cm, vahekaugus kuni 2 m. Koostas: Meeli Kams 8 Hoone osad EPMÜ Soovitatavad vundamendi konstruktsioonid. (T.Masso VäikemajadI) Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega:
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
