Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Ehitis" - 1458 õppematerjali

Õppeained

Ehitiste renoveerimine -Tallinna Tehnikaülikool
Ehitiste tarindid -Tallinna Tehnikaülikool
thumbnail
18
ppt

Prantsusmaa mitteametlikud sümbolid

Prantsusmaa mitteametlikud sümbolid Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis (1889­1930). Prantsusmaa vein Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad Kõige populaarseim vein - Bozole Baguett Pikk, peenike Prantsusmaa pagaritoode, on pehme seespool. Baguetti pikkus ­ 65cm Baguetti laius ­ 3-4 cm Kaal ­ 250 grammi Juust Prantsusmaal on umbes 400 juustuliiki Populaarsemad on : Parma juust Rokfoor Brie Kamambäär Kamambäär

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Gooti skulptuur Prantsusmaal

Gooti skulptuur Prantsusmaal Reims Reimsi katedraal omandas kõrgema staatuse tänu funktsioonile Prantsuse kuningate kroonimiskirikuna. Seetõttu peegeldavad iga selle portaali skulpturaalsed kaunistused vastava ajastu peapiiskopi poliitilist mõjuvõimu. Lõunatransepti portaal võimaldas otsest läbipääsu piiskopi paleest peaaltari nelitise ja presbüteeriumini. See oli peapiikopi erasissekäik ning seetõttu ei kaunistatud seda eriti uhkelt. Seevastu toomkapiitli ristikäiguga külgnev ning selle poolt ka ümbritsetud põhjapoolne transept oli kavandatud ülima suurejoonelisusega, mida sellele vastavalt ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid ­ näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ehitise kasutusluba

Ehitise kasutusluba ·Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

Ehitus → Ehitus alused
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Taimed ja ehitised - kooskõla ja konfliktid

Taimed ja ehitised ­ kooskõla ja konfliktid Allikad Liisa Sekavin TTÜ Tartu Kolledz 2011 1. Anu- Kristin Tara. 2008. Kuidas parandada õhukvaliteeti siseruumides? http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1570/Kuidas-parandada-%C3%B5hukvaliteeti- siseruumides- Artikkel põhineb Nasa läbiviidud uuringutel taimede õhufiltreerimise omadustest siseruumides. Kirjeldatakse põgusalt uurimust ning tuuakse välja tulemused. Tuuakse välja palju konkreetseid taimi. 2. Estella Taimekujundus OÜ. Taimed ja vesi muudavad kontori troopiliseks talveaiaks. http://www.taimekujundus.ee/Artiklid/a9.htm Lühike artikkel talveaedade kohta. Toob välja erinevaid võimalusi talveaedade kujundamisel nagu näiteks basseinid. Samuti sisaldab fakte taimede vajaduste kohta...

Botaanika → Taimekasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ehitusalased küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid ­ 20 a. Torustikud ­ 20 a. Elektri juhtmed ­ 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit,

Ehitus → Ehitiste tarindid
6 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Rapla kirik

Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina?

Ajalugu → 12. klassi ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EHITUSFÜÜSIKA

vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni 290 tonni ja kõrgus 40 cm. Hüdrotungraud töötab vedeliku rõhu mõjul. Tõstejõud kuni 300 tonni ja kõrgus 30 cm ning tõstmise kiirus 12mm/min. Kasutatakse ehituses konstruktsioonide tõstmiseks, torude lükkamisel läbi pinnase, armatuuri pingutamiseks. Mehhaanilise pinge arvutamine Tugevusvaru on täisarv, mille kordselt ehitis kavandatakse ja ehitatakse tugeva igapäevasest soojaminevast. Katuste tugevus on 4korda tugevam. Seinte tugevusvaru on 10korda. F-raskusjõud (N) S-ristlõike pindala (m2) σ =F/S Kivimaterjalide survepingetaluvus on 10x suurem ui tõmbepingetaluvus. Fibo3 3Mpa- 2korruse sein Fibo5 5Mpa- vundament, 1korruse sein σ teras-190Mpa σtihebt-40Mpa

Ehitus → Ehitus
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitise analüüs: Sainte-Chapelle

Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult ake...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma reis

ITAALIA. Rooma amfiteater Colosseum mahutab 50 000 inimest. Ehitati 80 a. Flaviuse ajal gladiaatorite võitlusteks. PRANTSUSMAA. Pariisi sümbol Eiffeli Torn on ehitatud 1889 a. Ta on 324 m kõrgune ja EGIPTUS. Kairo lähedal asuv Cheopsi kaalub 7300 tonni. püramiid ehitati 2551-2471 eKr. Ta on üks seitsmest maailmaimest. USA. Washington. Vabadussammas on suur skulptuur New Yorgi sadamas. Skulptuur oli kingitus prantslastelt 1886 aastal. INGLISMAA. Londonis asuv Big Ben ehk Elizabethi Torn on 96,3 m kõrgune ja ehitati pärast 1834 a. tulekahju. AUSTRAALIA. Canberra. 1973 a. EESTI. Tallinna vanalinn on UNESCO ...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand.

Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16

Ajalugu → Keskaeg
3 allalaadimist
thumbnail
7
docx

12. klassi kunstiajalugu - gooti küsimuste vastused

GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ehituskonstruktsioonide I KT küsimuste vastused

8. Defineerige mõiste piirseisund. Milliseid piirseisundeid käsitletakse ehituses? seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus. (nii hooned kui ka insenerirajatised). Ehitisi eristatakse liigi järgi (nt elamud, ärihooned, sillad). 10. Mis on koormuskombinatsiooni tegur 0 . millistel juhtudel seda kasutatakse? Muutuvkoormuse kombinatsioonitegur. Kasutatakse kandepiirseisundi ja nn. taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel. 11. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone põhiprojekt?

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
98 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Renessanss

Renessanss 1. Kust tuleb ja mida tähendab renessanss? 15.saj Itaaliast ja tähendab taassündi. 2.Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3.Perioodid Vara- ja kõrgrenessanss 4.Nimeta renessansi aegne esimene suurmeister arhitekt. Millise matemaatilise mõiste tõi ja võttis kasutusse? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiiv 5.Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15.saj. Palazzo 6.Kõrgrenessanss 16.saj suurim rajatis Roomas. Selle arhitektid. Püha Peetruse kirik Roomas. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Bramante, Raffael ning Michelangelo. 7.Nimeta kõrgrenessansi suurmeistreid ja nende suuremahulisemaid töid. Raffael – Sixtuse Madonna Michelangelo – Sixtuse kabeli laemaal Leoandro Da Vinci – Mona Lisa

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Versailles' loss esitlus

Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse ­ Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ehitismälestised

Essee ehitismälestiste kohta. Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud. Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa-

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
31
pptx

Eiffeli Torn

Ajalugu Paljudele ei meeldinud Taheti lammutada 300 kirjutajat, maalijat, skulptorit, arhitekti protestisid torni vastu. Lammutamise plaanid Pariisi linn tahtis lammutada 1909 Hitler käskis kindralil Dietrich von Choltitzil, Pariisi sõjaväe kuberneril Eiffeli torni koos linnaga ära lammutada, Choltitz ei täitnud käsku Poppkultuuris Eiffeli torn on olnud paljudes filmides, lauludes, telesarjades Erika Eiffel abiellus Eiffeli torniga Turism Prantsusmaa tuntuim ehitis Maailma kõige külastatud monument Avamisest on külastanud üle 200 miljoni inimese U. 7 mil aastas Turism 2 Tornis on kaks restorani, Gustave Eiffeli tuba ja kontor Talvel on esimesel korrusel avatud liuväli Teenib 22,5 mil aastas Võrdlus 1889-1930 maailma kõrgeim ehitis Praegult maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa (829.84 m) Pariisi kõrgeim ehitis Prantsusmaal kõrguselt teine ehitis Millau viadukt (343m) Sarnased ehitised Eiffeli torni järgi on tehtud palju sarnaseid ehitisi

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
38
odp

Rooma arhitektuur - powerpoint esitlus

Sügav sammastele toetuv eeskoda Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Polnud värav, vaid monument Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Polnud värav, vaid monument Sõjaliste võitude jm auks Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus.

Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine;

Ehitus → Ehitus
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal.

seadusest tulenevaid erisusi. (4) Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjali ja -toote tootjale, tootja volitatud esindajale, importijale ja levitajale, teavitatud asutusele, samuti ehitusmaterjali ja -toote vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone

Õigus → Ehitusõigus
54 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ehitusalane õigusõpe eksami küsimused

1. Mis on ehitis ja selle liigid? Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Mis on tehnosüsteem ehitusseadustiku mõistes? Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. 3. Millistele ehitistele kehtivad energiatõhususe nõuded? Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat

Õigus → Ehitusõigus
47 allalaadimist
thumbnail
11
docx

HOONESTUSÕIGUSE SISU JA ULATUS

2. Hoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Seega on hoonestusõigus erandiks TSÜS § 54 lg 1 toodud reeglist, et kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud ehitis. Ehitis on hoonestuõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust

Õigus → Haldusõigus
103 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Kreeka Ehituskunst

Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik ­ oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra). Orkestra taga oli eriline ehitis skeene, kust ilmusid välja näitlejad. Hiljem arenes sellest keeruline sammastega ehitis, näitlemine koondus selle eelduva osa- proskenioni- katusele. Kreeka kunst arenes välja u. Aastaks 600 e.Kr. Järgnes kolm perioodi: templite liigid 1. Arhailine e. vana aeg ­ 600-480 e.Kr. 2

Kultuur-Kunst → Kunst
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

10nda klassi konspekt

4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

7 uut maailmaime

rõugeepideemiat ja Hispaanlaste pealetungi. Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel. Kaljudesse on ehitatud nii suur tempel kui ka näiteks 4000-le inimesele mõeldud teater. 6) Rooma kolosseum Samuti üsna laialdaselt tuntud ehitis Rooma südalinnas. See võimas ehitis püstitati esimesel sajandil Roomas tähistamaks Rooma impeeriumi kõikvõimsust. Täna oleme filmide ja raamatute põhjal õppinud tundma seda julmust, millega rahvast tol ajal lõbustati. 7) Taj Mahal See kuulus mausoleum püstitati Indiasse Agra linna Shah Jahani eestvedamisel. Kaunist valgest marmorist püstitatud ehitis on moslemi kunsti üks tõelisi pärle Indias.

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KUNSTI AJALUGU

KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade  valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks  pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse ­ BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis  (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks  ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI)  •   Templid:  1. Dooria stiil ­ arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Renessanss mõisted ja kuntsiteosed

VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE ­ on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS ­ on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL ­ on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS ­ on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER ­ on lame püstine seinasammas KARNIIS ­ seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA ­ on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL ­ rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU ­ on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Asjaõiguse referaat

kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega. Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest. Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus. 1 Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes, kohaldatakse Soome riigi õigust aga kui ehitis asub Saksamaal, siis Saksamaa õigust. Asjaõiguse tekkimisel, lõppemisel või muutmisel järgitakse selle riigi õigust, kus asub asi tekkimise, lõppemise või muutmise hetkel. 1 Loengukonspekt: Asjaõigus 3 2. Mis on hoonestusõigus? Asjaõigusseadus § 241 sõnastab hoonestusõiguse mõiste järgnevalt:

Õigus → Asjaõigus
24 allalaadimist
thumbnail
14
docx

HOONESTUSÕIGUS

Hoonestusõigus koormab kogu kinnisasja, mitte nt mõttelist osa kinnisasjast Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4) Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda.

Õigus → Asjaõigus
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehituskorraldus eksam 1-15

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ­ ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ­ ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale

Ehitus → Ehituskorraldus
132 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Roomakunstist romaanikunstini

Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet või aurustumist. Rotund- ümmarguse põhiplaaniga ehitis (või ruum). Triumfikaared- ehk võidukaared on ühe või kolme kaaravaga suur kivisein. Term- saunad (Caracalla kuulsaim) 5. Rooma skulptuur vs kreeka skulptuur(sarnasused/erinevued)- Rooma võttis väga palju kreeka kunstist üle. 6. · Kirjelda Rooma skulptuure- näo kujutavad inimeste iseloomu ja

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Colosseum

Colosseum Amfiteater on roomlaste leiutis, see kujutab endast ovaalset areeni, mida ümbritsevad astmeliselt tõusvad istmeread, kust tohutud rahvahulgad võisid ohutult jälgida all toimuvat võitlust ja tapatalguid. Siin võistlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda aldul ainult vaadati ning kes seejärel tapeti. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale. 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. Nimi on arvatatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle asemel et kuju hävitada, laskis Vespasianus kuju vaid pea vahetada, kuju enda nimetas aga Apolloks. Colosseum, mille ümbermõõt on pool kilomeetrit ja kõrgus 55 meetrit, on ehitatud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendamise spikker

president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon

Eesti keel → Eesti keele suuline ja...
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Giza püramiidid

Chephreni püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub nagu oleks see veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4 m kõrgune. Suurus Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 meetri alla (algselt 143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel. Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Siseehitus Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kunstiajalugu - India, Hiina, Jaapan, Vana-Ameerika

1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ehitise tuleohutus

7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või 3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega.

Ühiskond → Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitiste restauraator

konserveerimine ja restaureerimine; • puusepatööd – puusepatööde… • Kõik tööülesanded kirja, allikas: http://kutseharidus.ee/oppekava/puit-ja- kiviehitiste-restauraator-2-a-tallinna- ehituskool/ 1 2.09.2015 Restauraatori töö Enne… …Ja pärast! Restauraatori töö • Selline ehitis oli enne renoveerimist… 2 2.09.2015 Restauraatori töö • …selliseks ehitis sai peale renoveerimist. Kahjustused: 1. Puudub katus. 2. Krohv on ära läinud. 3. Hoone on krundi sisse süvenenud. 4. … 5. Analüüsige joonist ja täiendage see nimekiri. 3

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
8 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Hoonete lammutamine

· Kolmas etapp ­ ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ­ ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja utiliseerimine, krundi planeerimine ja taashaljastamine. · Viies etapp ­ jäätmete utiliseerimise õiendi koostamine ja selle kinnitamine Keskkonnaametis, hoonete hooneregistris arvelt maha võtmine. Tegevuskava: · Ehitis tuleb kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks tunnistatud, on kasutusluba niikuinii tühistatud. · Projekteerijal tuleb lasta teha lammutusprojekt. · Keskkonnaameti jaoks tuleb ära näidata lammutusmahud ja materjali utiliseerimise viis ning koht. · Kui maja ehitusalune pind on väiksem, kui kuuskümmend ruutmeetrit, siis piisab selle, kui väikeehitise lammutamiseks

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunst meenutab meile igavesi väärtusi

muutnud mu ellusuhtumist. Mõistan nüüd paremini, mida need noored poisid pidid läbi elama. Osati tänu neile saan ma elada vabas ja rahuaja Eestis. Selle meeldetuletuseks on hiljuti ehitatud Vabadussammas. See meenutab kõigile Eesti kodanikele, et vabadus on väärtus, mida tasub hoida ning hinnata. Läbi aegade on väärtustatud ka tervist. Seda meenutab näiteks Caracalla termid, mis olid Vana-Rooma avalikud saunad. Juba siis teati saunade tervendavat mõju. See ehitis on ka hinnatud kunstiteos. Tänapäevastest kunstiteostest on mulle tervise väärtust meenutanud Solarises olnud näitus Bodies Revealed, mis andis inimestele enneolematu võimaluse oma keha paremini tundma õppida ja näitas, kuidas tervise eest paremini hoolt kanda. Väljapanekul juhiti tähelepanu ka tõsistele terviseprobleemidele ning näidati kahjusid, mida põhjustavad organitele suitsetamine ja toitumisalased liialdused

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ladina keel (sõnad)

11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad

Keeled → Ladina keel
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kultuuri MÕISTED

Sakraalarhitektuur- kiriklik arhitektuur 3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana - Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti ajalugu

.. Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuris olid väga tähtsal kohal megaliitehitised, eh väga suured ehitised. Menhir- ürgaja megaliitkivi (joonis 3) Joonis 3. menhir (www.costabrava.org/ fotog/p_alb5.jpg menhir.jpg200 x 300 pixels - 7k) Dolmen- megaliitkividest ehitis, mis on laua kujuga (joonis 4) Joonis 4. dolmen (www.qub.ac.uk/lla/ cel/placenameproject.htm) Kromlehh- menhiritest püstitatud ringitaoline ehitis n. Stonehenge (joonis 5) Joonis 5. Stonehenge (www.javajane.co.uk/ buildings/stonehenge.jpg) Skulptuurid jagunevad: · Statuette - väikesemõõtmeline skulptuur · Staatur - miniskulptuur · Koloss - hiigelsuur skulptuur Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses:

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Egeus - hellenistlik

Mütoloogiast eraldus kirjandus ja tetrikunst. Teatrikunstist arenesid välja dionüüsiad. Teatrid olid rajatud äenõlvale, vabas õhus. Nt: Epidauose teater, 4. saj keskpaik eKr, mahutas u 10 000 pealtvaatajat 1.Orkestra e lava 2.Porskenion e esinemise koht (katuse taoline) 3.Skeene e riietusruumide koht, keerukas ehitis 4.Theatron e pingiread Teatrite juurde rajati ka teisi kohti, askleepius-haigla (arstiteaduse jumala Asklepioni järgi) Kreeka kunst kujunes välja u aastaks 600 eKr ja eristus 3 perioodi: 1.Arhailine 600-480 eKr 2.Klassikaline 480-323 eKr 3.Hellenistlik 323 eKr-30 pKr ARHITEKTUUR: pemine ülesanne oli ehitada templeid, eeskujuks megaron

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kunstiajalgu

Sai rängalt kannatada püssirohulao plahvatuses Kreeka templite põhiplaane. Korintose order. Dooria- stiil on vanim. Seda Mnesikle iseloomustavad suhteliselt madalad ja s. jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub Propüleed - Akropoli väravaehitis. raskepärasena, kuid kindlana. Joonia-stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elekantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Korintose-stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa(ehhiin) on karika-või vaasikujuline. Kreeka ornamente. ROOMA

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hadrianuse mausoleum

Hadrianuse mausoleum Referaat 1. Ajaloost Ehitis oli algselt mõeldud mausoleumina imperaator Hadrianusele (lisa 1). Mausoleum on ehitatud Tiberi jõe kaldale, umbes 135-139 aastat peale Kristust ja mille arhitektiks oli Demitriano. Haudehitise idee andis loojatele Augustuse mausoleum. Algselt oli haudehitis kaunistatud silindri-kujuline ehitis, mille ringikujulise osa läbimõõt on 64 meetrit ja kõrgus 20 meetrit, aiaga ning katust ehtis kuldne hobuste nelirakend või hiiglaslik Hadrianuse kuju. Aastal 138 pKr, aasta pärast Hadrianuse surma, asetati tema, ta naise Sabina ning nende esimese lapsendatud poja, Lucius Aeliuse, tuhaurnid. Pärast Hadrianuse surma lõpetas ehitus- tööd järgmine keiser Antoninus Pius. Hadrianuse mausoleumi on pandud ka mitmete järgnevate keisrite säilmed

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Itaalia vaatamisväärsused

Itaalia Milano ­ Milanos loodaksin ma näha Milano toomkirikut mis on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Verona ­ Veronas loodaksin ma näha Giardino Giustit mis on 1580 aastal rajatud ning on kaunis Itaalia renessanssaed. Veneetsia ­ Veneetsias tahaksin ma külastada Doodzide paleed. Doodzide palee on gooti stiilis palee Veneetsias. Ravenna ­ Ravennas tahaksin ma külastada San Vitalet mis on linna tähelepanuväärseim ehitis. Firenze ­ Firenzeses tahaksin ma külastada Palazzo Vecchiot mis on massiivne romaani stiilis sakmelise parapetiga kindluspalee. Parapett-Parapett on katust,silda,kaldapealset vms piirav madal säin. Pisa ­ Pisas sooviksin ma külastada Pisa torni,mis on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. Rooma ­ Roomas sooviksin ma külastada Rooma Pantheoni mis on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Vaatamisväärsused Roomas.

Vaatamisväärsused Roomas Maaria ja Anu 11.klass 2009 aasta Rooma Panteon · Ehitati aastatel 115-125 pKr · Ainus säilinud Vana-Rooma ehitis · Suurim ja vanim kuppelehitis antiikajal (43 m.) · On pühendatud kõikidele Antiik-Rooma jumalatele Vesta tempel · 2. sajandi lõpp e.m.a · Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut · Tuld valvasid Vesta neitsid · Tuld uuendati iga aasta 1.märtsil · Tuli põles templis kuni aastani 391, mil keiser Theodosius 1 keelas avaliku paganluse kummarduse. Rooma Colosseum · Valminud 80. Aastal pKr

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eiffeli torn

EIFFELI TORN  Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Sellel pildil on esimene plaan Eiffeli torni joonistanud 1884 aastal.  Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva.  Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Colosseum ( slaidid )

COLOS S EUM J a ne li Lille a llik 10.a · Rooma s uurim a mfite a te r Colos s e um e hita ti 1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tuleohutus

sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Evakuatsioonipääsudele esitatavad nõuded püüavad tagada hädaolukorraks piisavalt avarate ja hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui trepikoda ei pea moodustama tuletõkkesektsiooni, on tuleohutusklassi TP2 või TP3 kuuluvate kahekorruseliste hoonete trepid juhul, kui on täidetud väljumistee pikkuse piirnorm, mille määramisel on arvestatud väljumistee vertikaalosa (trepi) kõrgus kolmekordse pikkusena. 69 11.2

Ehitus → Ehitusfüüsika
127 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Konspekt tuleohutus

sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Evakuatsioonipääsudele esitatavad nõuded püüavad tagada hädaolukorraks piisavalt avarate ja hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui trepikoda ei pea moodustama tuletõkkesektsiooni, on tuleohutusklassi TP2 või TP3 kuuluvate kahekorruseliste hoonete trepid juhul, kui on täidetud väljumistee pikkuse piirnorm, mille määramisel on arvestatud väljumistee vertikaalosa (trepi) kõrgus kolmekordse pikkusena. 69 11.2

Muu → Ohutusõpetus
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun