5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele;
5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. 2. Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. 3. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . 4. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistestehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkekonstruktsioon: Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Lisaks eelpool
katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkekonstruktsioon Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Lisaks eelpool nimetatule võib
katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning
5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. · (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. · (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . · (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele;
Toimingud, kus käsitletakse lõhkeaineid, nt lõhkeainetehased ning laod Toimingud, kus tule levik ja mürgisus võivad olla eriti intensiivsed, nt vahtplastitehased Tulekaitsetasemed · Tööstus-, lao- ja põllumajandushooned, garaazid ning vastavad üksikruumid tuleb vastavalt valitud kaitsetasemele alati varustada tuleohutuspaigaldistega · Tulekaitsetasemest olenevad nii hoone nõutav tuleohutusklass (TP), surim lubatud tuletõkkesektsiooni (piir) pindala, suitsueemalduse lahendus kui ka kande- ja tuletõkkesektsioonide tulepüsivuse ja tuletundlikkuse nõuded · Tulekaitsetasemeid on 4, minnes lihtsamast täiuslikuma varustuse poole I tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid (tulekustutid või tuletõrje voolikusüsteem min veevooluhulgaga 1,7 l/sek) · Enam kui 10 töökoha puhul hoones nõutud ohuolukorrast teavitamise süsteem (ATS või muu usaldusväärne viis)
pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 63. Mis on hädaväljapääs? käsitatakse käesoleva määruse tähenduses evakuatsioonipääsu
pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 63. Mis on hädaväljapääs? käsitatakse käesoleva määruse tähenduses evakuatsioonipääsu
mitmekorruselises hoones ülemisele (kõrgeimale) korrusele. Plahvatusohtlikke ruume ei tohi paigutada keldrikorrustele. Hoonet ei loeta kuuluvaks kolmandasse tuleohuklassi, kui selles on kolmandat klassi kuuluvaid protsesse vaid pindalal, mis moodustab alla 5% ehitise kogupindalast, sealjuures mitte üle 100 m2. 3. TULEKAITSETASEMED Tulekaitsetasemest olenevad hoone nõutav tulepüsivusklass, suurim lubatud tuletõkkesektsiooni pindala, suitsueemalduse lahendus, samuti kande- ja tuletõkketarindite tulepüsivusnõuded. Tulekaitsetasemeid on 4. Tulekaitsetase I: esmakustutusvahendid. Esmakustutusvahenditeks loetakse tulekahju algjärgus ühe inimese poolt tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid (näiteks tulekustutid või väikese võimsusega tuletõrjekraanid (läbimõõduga kuni 30 mm). Tulekaitsetase II: tõhustatud esmakustutusvahendid. Teise tulekaitsetaseme moodustavad
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral:
hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui trepikoda ei pea moodustama tuletõkkesektsiooni, on tuleohutusklassi TP2 või TP3 kuuluvate kahekorruseliste hoonete trepid juhul, kui on täidetud väljumistee pikkuse piirnorm, mille määramisel on arvestatud väljumistee vertikaalosa (trepi) kõrgus kolmekordse pikkusena. 69 11.2. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Kasutatud: EHITISELE JA SELLE OSALE ESITATAVAD TULEOHUTUSNÕUDED (RTI, 09.11.2004, 75, 525; 2004) on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a
hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui trepikoda ei pea moodustama tuletõkkesektsiooni, on tuleohutusklassi TP2 või TP3 kuuluvate kahekorruseliste hoonete trepid juhul, kui on täidetud väljumistee pikkuse piirnorm, mille määramisel on arvestatud väljumistee vertikaalosa (trepi) kõrgus kolmekordse pikkusena. 69 11.2. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Kasutatud: EHITISELE JA SELLE OSALE ESITATAVAD TULEOHUTUSNÕUDED (RTI, 09.11.2004, 75, 525; 2004) on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a
Elamu välisseinte viimistluseks jääb metallkattega kihtpaneel tehaseline kate. (toon- -valge, -tumehall) Teise korruse välissein kaetakse osaliselt veekindla fassaadiplaadiga (nt spoonitud veekindel HDF-plaat, toon : mänd) Katus Katus kaetakse SBS - ruberoidkattega. Toon : tumehall 8.TULEKAITSE ABINÕUD Elamu tulepüsivusklass - TP 3. Elamu on paigutatud ehituskeelualaga lubatud tsooni, mis garanteerib vajalikud tuleohutuskujad naaberkruntidel paiknevatest hoonetest. Omaette tuletõkkesektsiooni moodustab katlaruum (EI30). Katlaruumi on ette nähtud aken, mis plahvatuse puhul töötab paiskpinnana. Katla võimsus < 24 kW. Elamusse on planeeritud kolm küttekollet. Esimesele korruse elutuppa paigaldatakse kergkonstruktsioonis valmiskamin (kütus - puit), sauna leiliruumi saunaahi (kütus : puit), katlaruumi universaalikatel. Iga küttekolle juhitakse omaette korstnasse (roostevabast terasest kattega, isoleeritud metallkorstnad).
Paigutada kustumata sütt või tuhka põlevmaterjalist taarasse või põlevmaterjali jäätmete hoiukohta. Gaasi-infrapunakiirgurite kasutamine puidutöötlemisettevõtte kütteks on keelatud. Vedelkütusel või gaasil töötavate õhusoojendite kasutamisel tuleb juhinduda nende valmistaja tehase Instruktsioonis toodud nõuetest. Vedelkütusel või gaasil töötav õhusoojendi peab asuma ruumis, milline moodustab eraldi Tuletõkkesektsiooni või väljaspool puidutöötlemistsehhi. Soojendatud õhu juhtimiseks tootmishoonesse tuleb kasutada metallist torusid. Õhusoojendite kasutamisel on keelatud: Jätta käsirežiimil töötavat õhusoojendit järelevalveta; Lülitada tööle soojendit, millest vedelkütus või gaas lekib; Lülitada tööle soojendit, mille pihusti pole õigesti reguleeritud; Kasutada valmistaja tehase poolt mitte ettenähtud kütusevoolikuid;
3.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz. Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest. Hoonel on 3 evakuatsioonipääsu esiuks, terrassile pääsud. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus ca 20 m. 3.9. Suitsuärastus
Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur. Ehitise tuleohutuse määravad: Ehitise kasutamisviis Korruste arv ja pindala Ehitise kõrgus 8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi
tähis on I M – löögikindlus S – suitsutihedus Konstruktsioonide iseloomust jagatakse hooned kolme klassi: TP1, TP2 ja TP3 TP1 - kõige tulepüsivam TP2 - kandvad konstruktsioonid peavad vastu vähemalt 30 minutit TP3 - kande konstruktsioonidele ei esitata nõudeid Kõigi kolme tüübi keldrid mittepõlevad 23. Tuletõkkesektsiooni tarindite ja tulemüüri otstarve Tulesektsioon on osa, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud. Mõnel juhul peab arvestama ka ka väljaspoolse tule mõju tõkestamist (trepikodadel ja nurkapidi lähestikku asuvatel hoonetel). Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjaldi ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust.
selle omaduse ehk soojapidavuse tähis on I · M löögikindlus · S suitsutihedus Konstruktsioonide iseloomust jagatakse hooned kolme klassi: TP1, TP2 ja TP3 · TP1 - kõige tulepüsivam · TP2 - kandvad konstruktsioonid peavad vastu vähemalt 30 minutit · TP3 - kande konstruktsioonidele ei esitata nõudeid Kõigi kolme tüübi keldrid mittepõlevad 23. Tuletõkkesektsiooni tarindite ja tulemüüri otstarve Tulesektsioon on osa, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud. Mõnel juhul peab arvestama ka ka väljaspoolse tule mõju tõkestamist (trepikodadel ja nurkapidi lähestikku asuvatel hoonetel). Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjaldi ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust.
1.8 Tulekaitse abinõud Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R60. Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust (mineraalvill). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on: · Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid. Hooneväline tulekustutusvesi saadakse piirkonnas olevast tuletõrjevee hüdrandist, millest lähim asub umbes 40 m kaugusel Rakvere maantel. 1.9 Põrandad
Väikse kaitsekihi puhul hakkab armatuur roostetama ning lõpuks avaldab mõju vahelae kandevõimele. Kütmata keldrite puhul on paremal esitatud vahelae soojusjuhtuvus liiga suur: vahelagi vajab täiendavat soojustamist. Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaseid nõudeid helipidavusele (EVS 842), vt. täpsemalt peatükk 6 Piirdetarindite helipidavus lk. 131. Probleem on eriti suur just löögimüra (sammumüra) osas. Vahelagi on reeglina ka tuletõkkesektsiooni piiriks kahe korteri vahel ja peab tagama, kandevõime, soojusisolatsiooni ja tiheduse / terviklikkuse 30 kuni 60 minuti jooksul. Kuna puit on põlev materjal, peab vahelagi olema vooderdatud krohvi või kipsplaadiga. Vahelae tulepüsivuse nõue on REI 30: 12-korruselistel elamutel, REI 60: 34 korruselistel elamutel. Vahelagede tulepüsivust on algselt tagatud tulekindla täidise (~5…10 cm savi, liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Joonis 2
annaabi.ee 
