Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Egiptuse püramiidid power point". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
püramiid, püramiidid, seintel, cheopsi, hufu, giza, vanaegiptuse, omaette, maaliti, kujusid, telliseid, kangid, rullid, kivid, vormiga, tööjõud, tipud, kullast, lihvitud, kuhugi, keskpunktis, happed, seintele, sakkara, astmikpüramiid, 2mln, püramiidilTallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad
Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevataja ning esindas vaaraod ülemkohtutes. Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda. Naisetele oli lubatud omada vara, kuid nad ei tohtinud osaleda riigi valitsemises. Kõik kirjutajad ja lugejad olid väga austatud, sest nad oskasid lugeda ja kirjutada. Samuti austati templipreestreid, kelleks võisid olla ainult mehed. Nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid templites nii, nagu oleks nad elavad inimesed. Preestrid elasid kindlate puhtusereeglite järgi. Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid. (Muide, ka kõik teised Egiptuse inimesed raseerisid oma kehalt kõik karvad.) Käsitöölised koos talupoegadega moodustasid püramiidi aluse. Sõjas vangivõetud orjadel ei olnud mingeid õigusi. Inimeste arvates oli jumal neile selle koha määranud.
vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas,
.....................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks.............................
ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna valitseja Kuningas Naram-Sini Kuningas Sargon I (või Gudea võidusteel Naram-Sini?) büst Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid
asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaab ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi see paratamatult ahenema. Nõnda jõutigi astmikpüramiidideni (NT: III dünastia vaarao Džoseri püramiid). IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile. Chefrenile ja Mykerinosele Kairo lähedale Giza väljakule (kõrbes). Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainust 7st vanaaaja maailmaimest, mis on tänaseni säilinud. Suurim neist kuulub vaarao Cheopsile. See on 140m kõrgune ja ruudukujulise aluse pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud rohkem, kui 2st miljonist korrapärasest kivipangast, millest igaühe kaal on mitu tonni
valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid.
Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise tempel Ephesoses.........................................................................................8 2.4. Zeusi kuju Olümpias...................................................................................................9 2.5
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
Plastikamaterjalid on siiski ebapüsivad ja teosed kantakse tavaliselt mingisse stabiilsemasse materjali. Savi saab püsivaks muuta kuumutamise (nn. põletamine). Levinum on siiski nn. valamine. Sel juhul valmistatakse kavandi järgi valuvorm ja täidetakse see näiteks kipsi või pronksiga. Vormi täpselt täitev tina ja vase sulam pronks ongi üks skulptuuri "õilsaid" materjale. Ühendamiskunst. 20. sajandil on levinud ka skulptuuriga seostuv kunst mis ei valmista kujusid, vaid abstraktseid mahulisi kompositsioone. Sel puhul kasutatakse sageli mitmesuguste materjalide ja juhuslike esemete ühendamist (assamblaaz). Paljudel juhtudel on eesmärgiks ruumi liigendamine ja ruumielamuse pakkumine (installatsioon). Traditsioonilises skulptuuris võib vahet teha reljeefikunstil ja ümarplastikal. Reljeefi puhul eendub kujutis taustplaadist ainult osaliselt, seega on reljeef vaadeldav ainult ühest küljest
ülevalt alla. Sambad olid puust ja kaetud värviliste mustritega. Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Värvidest eelistati kirkaid, heledaid värve ja õrnsinist tooni. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik härg, kellest neiud ja noormehed üle hüppavad. Kujutati ka pidulikke tseremooniaid, sõja-ja jahistseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Iseloomulik on, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. Tähtis osa kreeta kultuuris oli kreeta keraamikal. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures neile kõigile on omane ere värvigamma ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane, isegi naturalistlik. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi (vaas Gurniast )Sageli olid vaasid maalitud kahevärviliselt, kaunistatud taimemotiividega, on õiekujulisi, õhukeste seintega. Kreeta väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.
tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal.
kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist. Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist. Hüksoslaste-aegne text (18-16 ss.) räägib otseselt Egiptuse "keeltest". See mitmekeelsus osalt soodustas vokaalideta hieroglüüfkirja säilimist, sest see kiri kergendas läbikäimist oru eri osade vahel. Kõik see näitab, kuivõrd Egiptuse nomosed elasid omaette, iseseisvat elu. Iga nomos puutus kokku ainult oma põhja- ja lõunapoolse naabriga. Mis puutub Põhja-Egiptuse, delta nomostesse, siis siin lahutasid paljudes kohtades nomoseid üksteisest sood. Delta kesknomoseid nimetasid egiptlased isegi lihtsalt "keskosa saarteks". Seepärast oli Põhja-Egiptuse nomoste ühendamine hoopis raskem ülesanne kui nomoste ühendamine Lõuna-Egiptuses, kus Niilus oli soodsaks edasiliikumise magistraaliks nendele jõududele, mis taotlesid oru eri
MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust. jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn. TOTEMISM- usuti, et inimesed pärinevad loomast/linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud. PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks. MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid) MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need
Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud
raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid. Kunstiajajärgud: 1. varane ajajärk 3000 2000 e.m.a. 2. keskmine ajajärk 2000 1600 e.m.a. 3. hiline ajajärk 1600 1100 e
Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarvikuid, samuti ornamentika. Vana-Egiptus. Püramiidid 1)Millised ajalised piirid olid vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloo sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 3000 aastat eKr, mil Vaarao Menes ühendas Lõuna- ja Põhja-Egiptuse kuni 525. aastani, mil Pärsia vallutas Egiptuse. 2)Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi: 1) Vana Riik I-VI dünastia (III aastatuhat eKr) 2) Keskmine Riik XI-XIII dünastia (21.-16. sajand eKr)
(bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde
Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k. pyramis - egiptuse ) on välja arenenud mastabast. Varasemad püramiidid on ehitatud lubjakivist, hiljem tellistest. Püramiidi klassikaline vorm on hulktahukas, mille kõik küljed peale ühe - põhjatahu -on ühise tipuga kolmnurgad. Vanimad püramiidid olid astmikpüramiidid ( üksteise peale asetatud mastabad ), nendele järgnesid murdpüramiidid. Püramiidide klassikaline kuju kujunes välja Vana riigi ajal - põhja moodustas ruut, küljed olid võrdhaarsed kolmnurgad
Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted: Sumerid Mesopotaamias 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr elanud rahvas, kes leiutasid kiilkirja, rajasid suuri asulaid ja andsid edasi Mesopotaamias elavatele järgnevatele rahvastele religiooni. Semiidid - Mesopotaamia põhja osas elanud rahvus, kes võtsid üle sumerite kultuuri ja kiilkirja. Tsikuraat - on massiivne, astangutena ülespoole ahenev templite kõige originaalsem osa. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
loodi maagilistel eesmärkidel), samuti vajadust end väljendada, üles märkida igapäevast elu ja jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut. Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis
Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid, alates Pharamond'ist *: siin on logelejaid kuningaid lõtvade käsivartega ja mahalöödud silmadega, vahvaid ja sõjakaid kuningaid julgelt taeva poole tõstetud pea ja kätega. Edasi näeme pikkade, teravate kaarakende tuhandevärvilisi ruutusid, peenemaitseliselt nikerdatud uksi lahedaks väljapääsuks. Kõik need võlvid, sambad, seinad, piidad, paneelid, uksed ja skulptuurid on ülalt alla kaetud toreda kuldse ja sinise värviga, mis juba tol ajal oli veidi tuhmunud
annaabi.ee 
