50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sigrid .
Õppematerjali autor
...................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................5 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE........................................ 7 2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina............................................... 8 2.2 President Lennart Meri viimane aastapäevakõne 2001.a. Estonias..........10 3. FAKTID......................................................................................................... 12 3.1 Ametikohad ........................................................................................................................12 3.2 Raamatud ...............................................................
arvustada, aktsiooni alustada. Kas ei ole siis andestatav, kui me oma omariiklusaegset haridus- ja kultuurpolitikat nimetame sihi- ja sisulagedaks, hingetuks ja eluvõõraks? Loomulik, et kultuurita ei saa olla ka selget, põhjendatud rahvuslikku ideoloogiat. Milline saab olla vaimne ideoloogia, kui kultuuri mõiste on täidetud rahva ja ka haritlaskonna teadvuses tsivilisatsiooni mõiste sisuga? Meie endine n. ü. defensiivne rahvuslik ideoloogia, mis oli kujunenud eesti rahva kaitseks võõraste — balti saksluse, härraskiriku, venestumise, saksluse, kommunismi — vastu, olles saavutanud välisegi võidu, jäi iga aastaga tühjemaks, kahvatumaks, — anakronismiks. Vana trafareedi järgi korratakse aga ikka veel tänapäevani samu sõnu rahvuslusest, tehes nägu, nagu oleksid need kõigile endast mõistetavad, igas hinges rikkalikult konkreetselt sisustatud, jättes tähele panemata, et mitte üksi kuulajas- lugejas, vaid ka kõnelejas-kirjutajas pole vana-
Teema valik pole seotud üksnes teema aktuaalsusega, vaid ka minu huvidega ja ehk tuleviku plaanidega. Seega võib see töö olla väike sissejuhatus minu tuleviku teele. Selle uurimistöö tähtsaim eesmärk on enda kurssi viimine poliitikamaastikul toimuvaga ning sellega, kuidas seda tõlgendada. Soovin vaadata poliitika kulisside taha ning erakondade propagandaaparaadi sisse. Loodetavasti töö lõpuks leian vastuse küsimusele: Milline on mõju Eesti Vabariigis propagandal? Poliitika ja propaganda uurimine sellest aspektist on üpriski lihtne tänu hetke valimisperioodile. Samuti saadab meedia iga päev oma uudistes vihjeid sellest, kuidas poliitikud oma meetoditega mõjutavad inimesi. Eriti ilmne on see hetke majandusolukorras, kui poolehoiu võitmiseks piisab vähese lubamisest. Eesti meedia ning avalikus on suunitletud nõnda, et ükskõik milline negatiivne uudis varjule ei jää
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga
Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erinevamahuline aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. POLIITILISTE TEADMISTE TÜÜBID 1. Kirjeldus Poliitiliste faktide kirjeldamine (mis? küsimused) Näit: USAs on 3 osariiki, Eesti president on Arnold Rüütel. 2. Seletus Selgitamine, miks teatud poliitiline nähtus ilmneb just sellisena nagu ta seda teeb. (miks? küsimused). Täpset seletust anda on tihti üsna raske, kuna põhjuse ja tagajärje vahelised seosed on tihti üsna keerukad. Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi. 3. Ettekirjutus Ettekirjutamine, mis peaks juhtuma poliitikas (mis peaks juhtuma, mis peaks olema). Tegeleb
Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14
eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal 4 Rahvusassamblee, Ühendatud Kuningriigis the Commons, Venemaal Duuma jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis. (See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles's istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni,
Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid