Vene telekanalid Eestis Sissejuhatus 25,7% Eesti kogu rahvastikust moodustavad venelased. Televiisori tähtis roll inimese elus. Venelaste vajadus emakeelsete telekanalite järgi. Hetkelised vene telekanalid Eestis Hetkel saavad Eesti elanikud vaadata Elioni DigiTV võrgus 7 kanalit. Nendeks on Pervõi Baltiiski Kanal, REN TV, RTR Planeta, Orsent, TVN, MUZTV, Pervõi Baltiiski Muzõkalnõi. Pervõi Baltiiski Kanal Balti riikides näidatav venekeelne telekanal, kus näidatakse kõige armastatumaid venekeelseid filme ja seriaale. Seal antakse ka lühike ülevaade uudistest Venemaal. REN TV Vene telekanal, kus jutusaated pakuvad mitmekülgset infot ja professionaalset analüüsi. Vaatajad pannakse kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. RTR Planeta RTR Planeta on üks 24-tunnistest Venemaa põhitelekanalitest. Eksklusiivsus, harukordsus ja professionaalsus koos slaavi ülevoolavusega saavad edastuse spordis, filmis ja kultuuris....
EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse ...
VILJANDI GÜMNAASIUM Meedia küsitlus [Tippige dokumendi alapealkiri] Birgit Murumägi Meedia küsitlus Eesmärk on uurida, milliseid meediakanaleid noored kõige enam kasutavad ja milline on nende huvi uudiste ja uudistega kursis oleku vastu. Samuti kajastub küsitlusest, kas meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80% Selgus, et kõige enam kasutatakse info saamiseks internetti ja vaid väiksele osale vastanutest oli peamine infoallikaks telekanalid. Vastanutest ükski ei valinud teisi valikuvariante – raadiot ega ajalehti. Noortele ...
RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust, sest raadiosaadete eetrisse saat- miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal te...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisi...
kool nimi Balti kett Referaat Valga 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 MIS OLI BALTI KETT?.................................................................................................................3 MIKS TEHTI BALTI KETT?......................................................................................................... 3 MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID............................................................................................................
Reklaamid televisiionis. Reklaam on üks turunduse tähtsamaid instrumente, mille eesmärgiks on teavitada läbi erinevate meediate tarbijat toodetest, rakendusdest, ideedest ja selle läbi muuta reklaami sihtgrupi suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi soovitud suunas. Tuntud Eesti telekanalid Kanal 2 ja TV3 edastavad enne iga filmi või saadet, filmi pauside ja pärast filmi mitmeid minuteid reklaame. Mõeldakse küll, et suudetakse reklaamidest üle olla ja nende ohvriks mitte langeda, sest need vihastavad alati inimest, kui põneval hetkel film jäetakse 15 minutiks pooleli. Kuid alateadlikult, tegutsetakse ikkagi reklaamide järgi. Kui esitatakse uut toodet, siis poes tekib ikka soov see järgi proovida, kuigi toode, mida eelnevalt kasutati oli igati sobiv ja ei omanud omadusi, mille üle oleks saanud nuriseda. Vaatasin Kanal 2 uudisesaadet Reporter+. Reklaamipausi ajal, mis kestis 9 minutit, reklaami...
Kui palju vajame reklaami? Reklaame näeme me iga päev telekas, tänavatel, ajalehtedes- ajakirjades ja paljudes kõikjal enda ümber.Aga kui küsida kui suur hulk reklaami on vajalik, vastaks igaüks arvatavasti erinevalt, kuna kõigil on siiski õigus oma arvamusele. On olemas palju erinevaid reklaame. Näiteks toiduainete, kodutarvete, teenuste jaoks või isegi poliitika jaoks. Ka Eestis näidatakse neid kõiki loetelus olevaid reklaame. Minu arvates on neist kõige halvemad reklaamid pesupulbri omad. Paratamatult me kuulume Ida- Euroopa regiooni alla ning seetõttu näidatakse siin odavaid Poola pesupulbrireklaame. Arvan, et neid polekski üldse vaja, kuna siiski pesupulber on pesupulber. Poliitreklaamid mõjutavad minu arvates mingil määral inimeste mõttemaailma ning arvan, et poliitreklaamide sisu võiks olla paika pandud seadusega, sest minu arvates ei ole see eetiline, kui sellises ametliku...
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid...
Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära 20. sajandi II poolel Nõukogude Liit oli üks huvitavamaid riike 20. sajandi teisel poolel. Sealne eluolu oli erinev muu maailma omast, kuid see riiki ja inimesi ei morjendanud. Nõukogude Liidus väärtustati töötamist, rõhuti kommunismile ning üritati rahvale oma arvamust peale suruda. Nõukogude Liit ei hiilanud just oma majandusliku seisu poolest. Inimesed elasid tihtipeale vaestes- ja kehvades oludes. Hrustsovi ajal hakati ehitama inimestele isiklikke eluasemeid, neid elamuid kutsuti hrustsovkadeks. Nende puhul rõhuti pigem isiklikule omandile kui kvaliteedile. Rahvas pidi tegema kõvasti tööd ning tööpuudusel Nõukogude Liidus kohta polnud. Enamik inimesi töötas kolhoosides ning seal tuli rabada kõvasti, sest töö toimus pidevalt ülemuse valvsa pilgu all. Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest keeldumise korral ootas neid ees karistus. Üks töömahukamaid p...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias Üheksakümnedate alguseni oli Eesti kunst lihtsasti mõistetav ja äratuntavalt liigitatav. Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali...
Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel. Poliitika ning argipäeva probleemid said just eelmainitud kohtades avalikuks ning võimaluse disskusiooniks. Tänapäeval asendab neid televisioon. Võimalus teha kõike seda kodust lahkumata. Vaja on ühte nupuvajutust ja terve maailm on meie ees valla. Teave, mis rahvani jõuab pole alati olnud nii mitmekesine. Televisiooni algusaastatel näidati peamiselt kultuuri saateid ning dokumentaalfilme. M...
Ladies`Hotel TooteKontseptsiooni presentatsioon ja toote elutsükkel Ladies hotel – Naiste hotell tootekontseptsiooni põhjendus Naisklientide vajadused hotelli toodetele ja teenustele erinevad meeste omadest olulisel määral Naiste vajadustele spetsialiseerumine võimaldab orienteeruda kindlale sihtgrupile ja pakkuda neile oluliselt suuremat lisaväärtust Tootekontseptsioon aitab konkurentidest eristuda, on isikupärane, meeldejääv, uudishimu ja furooritekitav Ladies hotel – Naiste hotell sihtgrupi põhjendus Naiste hotellid on lääneriikides olnud lähiaastatel kasvav trend Naiste maksejõud ja eneseteadlikkus on saavutanud arvestatava taseme ning on jätkuvalt tõusuteel Eesti juhtivtöötajate seas on 35% naisi ja karjäärinaiste osakaal kasvab jätkuvalt 70% kõrgkoolide lõpetajatest on naised- näitab perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kult...
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
Hotellide, tubade ja teenuste liigitus. Hotellide liigitus: Liigitamise alused: · Sihtrühm (customer segment) o Puhkuse (nt Pärnus, Saaremaal) o Äri (Swiss hotell, Radisson, Kospa [Saaremaal]) · Asukoht (Location) o Kesklinn o Eeslinn (Reeglina on ärihotellid seal) o Lennujaam (Ümberistujad '' Ülemiste'') o Kuurort (Tohutult lisateenustega) o Maa · Suurus (Size) EESTI EUROOPA USA Väike 10 49 - 100 - 500 Keskmine 50 150 101 300 501 1000 Suur 151 + 301 + 1001 2000 Mega 2001 + Tabel 1 Tubade arvu järgi · Teenindustase (level of service) o Luksus (Suur) Butiik (Väi...
Tabasalu Ühisgümnaasium Gordon Ramsay Loovtöö Koostaja: Ken Georg Simon 8.b klass Juhendaja: Sigrid Mets Tabasalu 2013 Sissejuhatus Gordon Ramsay on väga edukas kokk ja sellepärast ma otsustasin teha töö temast. Selles loovtöös on üheks eesmärgiks teada saada, kuidas on saanud lihtsast Soti perepojast ülemaailmselt tunnustatud tippkokk, kellel on mitmeid edukaid ja kõrgetasemelisi restorane üle kogu maailma ning on saavutanud mitmeid kokandusmaailmas tunnustust näitava kõrgeima autasu ehk nn Michelini tähe. Gordon Ramsay on suurepärane eeskuju nendele, kes tahavad kokaks saada. Samuti tahan ka mina saada kokaks. Tema saateid vaatan, sest tahan teada saada tippkoka teadmisi ja näpunäiteid, et ise sama hästi süüa teha. Tema saateid on ka meelelahutuslikus mõttes põnev jälgida. Loovtöösse tahaksin lisada küsitluse, mis oleks minu tei...
Millise tõenäosusega skaalal 0-st kuni 10-ni, soovitaksid Sa oma lapsele, sugulastele, sõpr tuttavatele alljärgnevaid ettevõtteid, kus 0 tähendab, et Sa ei soovitaks seda mingil juhul tähendab, et seda ettevõtet soovitaksid Sa igal juhul ja alati. Oma valikud märgi järgnevas tab Vastustes märgi ainult neid ettevõtteid, millega oled kokku puutunud viimase 6 kuu joo Ettevõte 0 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Jaekaubandus A ja O 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2 Helter kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 3 Konsumi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 4 Säästumarket ...
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ........................................................................
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võ...
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "nor...
annaabi.ee 
