Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti suusatamise ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suusatamise, juunioride, otepää, koondis, koondise, hõbe, tõnu, otepääl, meeskond, parve, distantsi, maraton, kaia, rakveres, võistlused, maratoni, allar, levandisataja, distantsil, kajak, aavo, fjodor, valeri, pääsuke, rehemaa, viljandis, sportlase, vello, spordis, keila, tuuli, smigun, sirelsavõistlused, emajõel, arnold, võitjaks...........................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel
Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril.
koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja. Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja- kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meistrivõistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aastal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekordit 100,5 m. Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt
esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenkirchenis oli 50 km murdmaasuusatamises 23. koha saanud Vello Kaaristo (toona Vassili Krassikov). Edasi võistlesid eestlased 1952. aastal Oslos, Norras. Eestlastest võistles Saksa koondisse kuulunud suusataja Juku-Johannes Pent, kes tuli 50 km suusatamises 26. kohale. 1956 Cortina d'Ampezzos, Itaalias toimunud talimängudel osales NSVL-i koondise koosseisu kuulunud kahevõistleja Uno Kajak, kes sai 26. koha individuaalvõistluses. 1964. aastal Innsbruckis, Austrias tegi ajalugu NSVL-i võistkonda kuulunud eesti kiiruisutaja Ants Antson, kes võitis 1500 m distantsi ja sai esimeseks eestlasest taliolümpiavõitjaks. Rootsi koondisse kuulus eestlane bobisõitja Heino Ago Freiberg. 1968. aastal Grenoble-is, Prantsusmaal toimunud talimängudel võistlesid eestlastest
koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha. 3 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent 5 Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja-kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meistrivõistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960
km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23. koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise suurim täht, kelle töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma
aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikas võidetud pronksmedal ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 51 km klassikas võidetud hõbemedal. Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994
............................................................................. 12 Treening................................................................................................................................ 13 Koondised............................................................................................................................. 14 Naiskond............................................................................................................................ 14 Meeskond.......................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 15 2 Üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades.
kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli
...........4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.......................................................................8 4.1 Mäesuusatamise ajalugu................................................................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..................
aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi, sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel
02. 25.02.1952 Suusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 26. Juku Pent Saksamaa 50 km 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus Koht Nimi Riik Tulemus 26. Uno NSVL 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 Kajak (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 1. Ants Antson NSVL 1500 m 2.10,3 5. Ants Antson NSVL 10 000 m 16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla X taliolümpiamängud, Grenoble · 06
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali
...........................................................12 5.3. Ühisstardiga kahevõistlus.......................................................................................................12 6. Vigursuusatamine...........................................................................................................................13 6.1. Ajalugu....................................................................................................................................13 7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis...............................................................................14 8. Eesti suusasportlased......................................................................................................................15 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid.......................................................................................................15 8.2. Eesti mäesuusatajaid.........................................................................
Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann. Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928 Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Los Angeles 30. juuli - 14. august 1932 Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal Berliin 1. august - 16. august 1936 Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Eesti olümpiakoondis:
Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel
teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3 Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad, et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid. Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi
11 ja kettaheites 43.99-ga. Paides odaviskajana alustanud Maie Tiigi oli hiljem mitmekordne vabariigi meister kuulitõukes, kes oma parimate tulemustega 60-ndatest aastatest kuulub tänini Eesti kõigi aegade edetabelis kümne parema sekka. Paides suusatajana alustanud, hiljem Tallinna õppima läinud Aavo Luigela oli 1970- ndatel aastatel kaua aega Eesti parimaid teivashüppajaid. Suurde sporti jõudis ka praegu Riias elav Jaan Põldmaa, kes 1964-ndal aastal oli käimises NSV Liidu koondise olümpiakandidaat. Meestest on üks Järvamaa tugevamaid rekordeid Kalev Martsepa 1984. aastal püstitatud kõrgushüppe tippmark 2.24, millest siiani vabariigis on kõrgemale hüpanud vaid 6 sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika Raiski, Eesti meister 1991 kõrgushüppes (parim tulemus 1.80) ja 1992 kolmikhüppes (parim tulemus 12.46). Victoria Kass jõudis hõbemedalini 400 meetri tõkkejooksus.
Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. Võistlusalasid Murdmaasuusatamine
1923. aastal sõlmis valitsus Eesti Spordi Keskliiduga lepingu staadioni rajamiseks. Arhiteks Karl Burman projekteeris staadionitribüüni, mis rahuldas ka laululava vajadusi - 1923. aastal toimuski seal laulupidu. Staadioni maa-ala plaanid tegi aga saksa arhitekt Renner. 1926. aasta 13. juunil avas Baltikumi moodsaima staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Seejärel toimus Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlus, mille võitis Eesti 3:1. Jalgpallis oli Eesti koondis 1920. aastatel üldse suhteliselt silmapaistev. 1927. aastal toimus näiteks FIFA kongressil Helsingis rahvusvaheline jalgpalliturniir Helsingi, Oslo, Stockholmi, Dresdeni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (mis oli sisuliselt 10 rahvuskoondis), alistas üllatuslikult Oslo ning mängis viiki Helsingiga, pälvides FIFA kiidusõnu. Eriti silmapaistev oli väravavaht Evald
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
