Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti riik; Kodakondsus; Riigikogu; President; Ajakirjandus - sarnased materjalid

kodakondsus, parlament, ajakirjandus, valimiskogu, president, rgeim, riigipea, lteenamus, hemalt, riigikogul, liikuda, igused, kvoorum, kandidaati, komisjonid, imeline, ndinud, ikese, ratakse, idetud, raselt, hise, ajakirjad, esitades, demokraatlikus, telesaated, maastrichti, peaminister
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism ­ MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine poliitikas. Õigused: Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus.

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

valitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik, föderatsioon). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Mittepärilik võimukorraldus Päriliku võimuga riigikord Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsioonili Absoluutne ne Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja, ülimlikkus, valitsuskabineti põhiseadusega kellele kuulub riigipeal on juht ja tal on nii esindusfunktsioo (peaminister) ja esindusfunktsio seadusandlik, n, valitsuse on on enamasti on. Riigi täidesaatev kui ametisse kodanike poolt igapäevast ka kohtuvõim.

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine ­elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue ­ vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

RIIGIVÕIMUTASANDID. INIMÕIGUSED. KODAKONDSUS.

Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat)  Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla.  Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Eesti Pank on aruande kohustuslik vaid riigikogu ees. Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu igaks rahandus aastaks ametisse sõltumatud audiitorid - revidendid. Eestis oli rahareform viimati 19-21.06.1992. Eesti on suhteliselt eduka ja kindla rahandusega. Fiskaal poliitika. Vabakaubandus ja protekstionism. Keinesianism. Fiskaalpoliitika - riigikassasse puutuv poliitika. Valitsuse ja parlamendi pädevuses on eelarve ja maksupoliitika. Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarve aastaks riigi eelarve. Eestis langevad eelarve- ja kalendri aasta kokku. Tulude poole moodustavad peamiselt maksud. Makse on: 1. Otseseid, mida maksuamet korjab otse maksja käest (tulumaks jne). 2. Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibe-, aktsiisi-, tollimaks jne.). Tulumaks võib olla määratud proportsionaalsena (kõigil ühesuugune) või progresseeruv (tulude suurenedes maksu protsent kasvab).

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ühiskonna 9kl konspekt

Sisukord: lk 2 ­ Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 ­ Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 ­ Sotsiaalne kihistus lk 5 ­ Inimeste mitmekesised huvid lk 6 ­ Sotsiaalsed normid lk 7 ­ Demokraatia lk 8 ­ Riikide valitsemine lk 9 ­ Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 ­ Rahva osalemine valitsemises lk 11 ­ Parlamendi ülesanded lk 12 ­ Vabariigi president lk 13 ­ Vabariigi valitsus lk 13 ­ Kordamine lk 14 ­ Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 ­ Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 ­ Jõukus ja vaesus lk 18 ­ Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele ­ mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:

Ühiskonnaõpetus
544 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia ­ võim on päritav a) Absoluutne monarhia ­ kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia ­ riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik ­ riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) ­ suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs.

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti riigivorm ja riigikogu, Kes on Eesti Vabariigi kodanikud,Kuidas toimib Eesti riik?

Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt

-Konservatiivne ja traditsioone säilitav valitsemine 4.4 Riigikorrad ja valitsemise vormid Monarhia -Üks osa võimust on päritav 1. Absoluutne(piiramatu) - kogu võim on päritav 2. Konstitutsiooniline - põhiseadusega piiratud monarhia Vabariik -Valitav võim 1. Demokraatia - võimude lahusus -Otsene demokraatia - rahvahääletus e referendum -Esindusdemokraatia - rahvas valib oma esindajad, kes teostavad võimu --Parlamentaarne - valitsus sõltub parlamendist --Presidentaarne - president on valituse juht(USA) 2. Diktatuur -Autoritaarne - poliitiliste õiguste rikkumine(Eesti 1932) -Totalitaarne - poliitiliste õiguste rikkumine, rikutakse ka inimõigusi. (NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad - Valimistel osalejate vahel eksisteerib vaba konkurents. Ühiskonnas eksisteerib demokraatlik vabadus. 2. Valimised on üldised - peetakse kinni üldisest valimisõigusest. Kitsendused: alates 18. aastast

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ­ ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire ­kommunismijärgne siire.

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism ­ Huvide paljusus.

Ühiskond
49 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs.

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ühiskonna eksami konspekt

nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende

Kodanikuõpetus
344 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Ühiskonna konspekt

ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia ­ Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi,

Ühiskonnaõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus

1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism ­ riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekohaline parlament ehk Kongress, mis peab kinnitama kõik suuremad kulutused, riigieelarve ja muud olulised otsused

Ühiskonnaõpetus
211 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seadusandlik võim

· Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon ­ sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon ­ parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon ­ vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim

Ühiskond
20 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

- taotleja peab olema lojaane EV-le ja annab vastava vande! 3)eriliste teenete eest-kunsti, -teaduse ­ja spordi vallas. Ettepaneku peab tegema üks valitsuse liige e. minister. Aastas maks. 10 inimest) optsioon-valiku tegema kahe või enama riigi kodakondsuse vahel. (Eesti ajaloos pakkus selle välja Tartu rahu 1920) Eesti kodakondsuse kaotamine. 1)vabastamine-inimese oma enda avalduse alusel. Valitsus võib keelduda kolmel juhul: a)kui isikut ohustab kodakondsus b)kui inimesel on täitmata kohustused riigi ees. (maksud tasumatta, võlg) c)kui inimene teenib Eesti kaitsevägedes. Igasuguse keeldumise võib vaidlustada kohtus. 2)kodakondsuse ära võtmine. a)kui inimene on astunud välisriigi sõjaväe teenistusse ilma loata. b)tegeleb välisriigi luureteenistuses c)riigipööraja Kelleltki ei tohi võtta kodakondsust veendumuste pärast. Sünniga saadud kodakondsust ei tohi ära võtta. Eesti kodakondsus kaob, kui ollakse vastu võtnud mingi muu riigi kk

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim. Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS. Parlamentaarne riigikord ­ parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm. Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui peaminister, sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA ) Demokraatia ­ selline valitsemisvorm, kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa. Esindusdemokraatia ­ rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus ­ inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused ( võib öelda ka ­ mingi riigi kodanikuks olemine )

Ühiskonnaõpetus
152 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ühiskonna kursus

Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik. Riigikorralduse vormid Unitaarriik(Japs,pran Föderatsioon(Saksa, Konföderatsioon(Eur tsuse, eesti) Usa) oopa liit)

Ühiskonnaõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti Vabariik

Puudus kindel riigi juht, oli riigi vanem. 2. 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvahääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuht lemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus

Ühiskonnaõpetus
131 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun