Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti NSV kultuurielu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ensv, 70ndatel, punapropaganda, traditsioon, televisioon, ajakirjandus, kultuurielu, eelmiste, sisult, hullem, tugevnes, julgeolekuorganid, puhastati, väljaanded, aitama, reziimi, kontrollile, kultuuriks, uutes, hindama, positiivset, väljendus, rahvatantsu, laulukoorid, taastumine, üldlaulupidu, kultuurihuvi, linnastuminekorralduse, ajaloogakättesaamatuks. Seetõttu otsustati eesti kultuur püsimajäämine siiski kodumaal ja just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja
Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim seadis eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli
1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4
,,Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?" Nõukogude võim seadis eesmärgiks sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamist ühiskonnas , mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli see Stalini ajal , kuid üsna ka Breznevi ajal. Sulaperioodil asi pehmenes pisut, kuid ka sellega ei kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid. Samuti oli äärmiselt piiratud kirjanduse tellimine välismaalt. Eesti kultuur lõhestati kaheks: välis-ja kodueesti kultuuriks. Paljud loomeinimesed siirdusid pagulusse, et jätkata muil maadel oma senist tegevust. Kuid eesti kultuuri järjepidavuse ka nõukogude aastatel tagas just nende enam
tunduma, et kõik on demokraatlik ning rahvuslik. Tegelikkuses toimis tsensuur koos pideva meelsuskontolliga, mis pidi takistama vaba mõtte levikut. Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit, tulemuseks hävitati suur osa iseseisvusalgsest perioodikast ja ilukirjandusest. Sotsialistliku mõtlemise levikut aitas kiirendada propaganda riigi poolt. NSVLis oli selleks punapropaganda, mis pidi aitama kogu vaimuvaldkonda allutada kommunistliku reziimi korrale. Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks. Need eestlased, kes põgenesid lääneriikidesse (Rootsi, Soome jne.) moodustasid väliseesti kultuuri said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada.
valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest Sulaaeg Periood, mis algas pärast Stalini kuritegude paljastamist, hakati pöörama rohkem tähelepanu välissuhete arendamisele, põllumajandusele ning kergetööstusele. Stagnatsioon 70ndatel kõikides valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitsev seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine 60ndate NSVL-I ühiskonnas tagurluse vastu, eestvedajad eelkõige haritlased. Metsavendlus 1944 1953 peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule Eestis, aktiivne relvavõitlus. Küüditamine Inimeste ümberpaigutamine vastu nende tahet. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks.
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi
Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Välispoliitika Pärast 1944. aastal Eesti taasvallutamist ning sovetiorganite taasloomist Eestis, moodustati 17. septembril 1944. aastal Võrus, Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissariaat, kuid kuna kogu NSV Liidu välispoliitiline suhtlus toimus endiselt läbi NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi, siis ENSV VäRK oma välisesindused välismaal puudusid. ENSV VäRK ülesanded piirdusid riigisiseste ülesannetega sõjakeerises Eestist lahkunute, Saksamaale tööle viidute, sõjapõgenike, -vangide, sõjast osavõtnute ja Eestisse tagasi pöörduda soovivate, sunddeporteeritutega jms seotud probleemidega. Harvade eranditena osales ENSV VäRKi esindajad ka NSV Liidu VäRKi poolt teostatavas rahvusvahelises poliitikas. Hans Kruus osales 1947. aastal NSV Liidu ja Soome
EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
........................................................................... 11 xxv. Põllumajanduse toibumine.................................................................................................... 12 xxvi. Majanduslik ummik............................................................................................................. 12 xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine................................................................................... 12 6. Kultuurielu põhijooned..................................................................................................................... 12 xxviii. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus............................................................................... 12 2 xxix. Haritlaskonna uus põlvkond......................................
Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.
valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse. Eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. - Ametliku kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine - Kogu vaimuelu ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes poliitilisest oludest: masendav Stalini, leebe Hrustsovi ja tugev Breznevi ajal - Tsensuur - Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest - Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940 1950ndate vahetusel - Eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine - Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused:
*Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon *Kooliprogrammidesse marksism leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon *Keelati EV aegne kirjandus ja ajakirjandus *Kunsti ülesandeks sai nõukogude võimu ülistamine *Nõukogulik repertuaar Repressioonid vägivald: *Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944 Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe)- saksapärane. Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse?
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
4. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. 5. Põllumajanduses vähenes külvipind ligi poole võrra, oluliselt langes saagikus ja kariloomade arv. 6. Eesti langes mitmekümneks aastaks NSV Liidu ülemvõimu alla. Eestis toimuv otsustati edaspidi Moskvas. Eesti NSV Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Linnades, maakondades ja valdades teostasid kommunistliku partei poliitikat kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteialgorganisatsioonide võrk. · Eestimaa kommunistlik partei (EKP) Partei juhiks oli esimene sekretär, kelle
Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime.
välisminister Tanner ja mitmed teised, kes kõik mõisteti süüdi. Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja
mõjusfääris, peale II maailmasõda uuesti poole sajandi pikkune venestamissurve, sajandi lõpukümnenditel aga ingliskeelse lääne popkultuuri sissemurre. Neid tegureid ei saa küll vaadelda samal tasandil, sest osa neist (džäss) on toiminud vaba leviku printsiibil, mõjutades suhteliselt piiratud kontingenti, nagu muusikud ja muusikaga lähemalt seotud inimesed. Venes- tamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika läbisurumiseks oli kasutusel nii 20. sajandi algus- kümnenditel kui ENSV ajal küllaltki põhjalik riiklik süsteem, mis soovimatu kõrvalnähuna, nii ootamatu kui see ka ei tundu, soodustas oluliselt hoopis ingliskeelse popkultuuri levikut, kuna noorus nägi selles võimalust väljendada oma protesti nõukoguliku kultuuripoliitika vastu. Käesolevas töös keskendutakse ühele neist mõjufaktoritest – afroameerikaliku päritoluga džässmuusika jõudmisele Eestisse, selle kodunemisele siin ning tähendusele ja mõjule meie 20. sajandi I poole kultuurimaastikul.
annaabi.ee 
