Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti muinasaeg-eesti nsv - sarnased materjalid

kubermang, haldusjaotus, maakonnad, okupatsioon, ukogude, vaherahu, risorjus, taasiseseisvumine, talurahvas, seminar, riigistamine, lest, ndmus, sima, risorjuse, talurahvaseadused, sovhoosid, stagnatsioon, ldlaulupiduultuurkapital, ielik, piibel, majanduskriis, asundustalud, zapolski, 1347, 1643, hjas, talurahvakoolid, tsunftidihelkonnad, aastatuhat
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

kindlustama. · Varane rauaaeg 500 e.Kr - 100 p.Kr. Raudesemeid on vähe ja ajastu sarnaneb pronksiajaga. · Vanem e rooma rauaaeg 100 p.Kr - 500 p.Kr. Rauda hakatakse tootma kohapeal. Põlluharimine muutus tähtsaimaks tegevusalaks. · Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused. Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks.

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Neist igaühel oli oma märk. 1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood. Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 ­ Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 ­ Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept ­ Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 ­ Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 ­ rootslased Lääne-Eestis 1227 ­ Saaremaa alistamine 1238 ­ Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika ­ tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks:

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi- sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus. #Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210) #Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased Saavutasid võidu #Viljandi piiramine sakslaste poolt (1211), piirajatega sõlmiti rahu. #Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212) #Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust. 1212 ­ Mstislav Uljas uuesti Eestis. 2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse. #Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) #Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo.

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 ­ rajati Riia linn. 1202 ­ asustati Mõõgavendade Ordu 1210 ­ eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 ­ alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 ­ venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 ­ Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 ­ Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma linnust mehitada ning põletasid selle ise maha. 1208. aastal algas aga maa sihipärane vallutus, 1217. aasta järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma, 1219­1220 hõivasid taanlased ka Põhja- Eesti. 1222­1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel hõivasid sakslased ja taanlased Mandri- Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236­1241 ja 1260­1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas.

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu. 3. Vene ­ Liivi sõda 1553 ­ 1584 Venemaa <---> Liivi ordu Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis) ^ Saare ­ Lääne piiskopkond Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

tormasid välja ammukütid ­ eestlased jäid kahe ründaja vahele ja olid sunnitud taganema, paluma rahu ja nõustuma ristimisega; öösel aga põgenesid laevadele, kuid jõgepidi neil põgeneda ei lastud, põgenesid maismaad mööda; eestlaste kaotused olid suured ja vastasleer tundis end nüüd kindlamalt lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, mis põhiliselt möllas latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis; mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega 1212. a sõlmiti Toreida vaherahu ­ eestlaste ja sakslaste vaheline kolmeaastane vaherahu, 1215. a kevadeni, lõppes sõja esimene periood eestlasi sundis rahuläbirääkimistele ka pinevad suhted venelastega 1210. a oli Otepää linnuse piiramine (Novgorodi vürst Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürst Vladimir), millest eestlased ostsid end vabaks 1212. a oli eestlastele kuuluva Varbola piiramine Mstislav Uljase poolt, eestlased ostsid end vabaks ja

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad ­ Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi ­ nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine ­ eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing ­ eestlaste võit. Viljandi piiramine ­ 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised ­ nõustuti ristimisega. 1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing ­ 21. september 1217. Lembitu langes

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT ­ sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ ­ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA. -) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid, kus latgalid olid olnud allajääjad; liivlastega polnud koostööd, sest osa liivlasi võttis ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad). PUUDUSID REAALSED LIITLASED. -) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE *) Ristisõda Läänemere idakaldale võrdsustati ristisõdadega Palestiinasse, paavst

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg ­ Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ­ Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

1709 oli toimunud oluline lahing ­ Poltaava lahing. Isegi pärast seda lahingut lubas ta, et August II Tugev saab endale Liivimaa, aga Peeter jätab endale Eestimaa. Siiski selsamal aastal hakkasid Vene diplomaadid rääkima sellest, et liitlased olevat Venemaa kõige suuremas hädas maha jätnud ja et ta pidi üksinda sõdima ning seetõttu ei pea Venemaa 1699. a lepingust kinni pidama, et tegelikult olevat lepingut rikkunud esimesena hoopis Poola. (1706 oli Poola olnud sunnitud Rootsiga vaherahu sõlmima, kuna tal läks sõjas nii halvasti ning Venemaa jäi Rootsi vastu üksi. August II Tugev loobus ka troonist). 1709 sai August II Tugev võimule tagasi. Venemaa tahtis näidata, et alistumine on vabatahtlik, sest Venemaa oli justkui taganenud 1699. a sõlmitud liidust. Poola kuningas oli küll väga solvunud, kuid jõudu tal seda olukorda muuta ei olnud. Pärast Poltaava lahingut oli Venemaa pakkunud Rootsile rahu. Kui Karl XII oleks

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

(2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. Mare Oja Ajaloo peaspetsialist SISUKORD EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3 EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI.......................................... 8 ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10 VENE AEG EESTIS (PÕHJASÕJAST ESIMESE MAAILMASÕJANI).......................... 10 EESTI VABARIIK .............................................................................................................. 12 EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS .....................................

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

tulemas. 1210.a ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Linnustesse lubati vaid preestreid. 1211 Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik- linnu piirati sisse. tegema. 1212 Sõlmiti vaherahu 3 aastaks- Toreida vaherahu 1210 Pihkva vürst M. Ulja ja Vladimiri väed piirasid 8 päeva Otepäe linnust. Eestlased olid vee ja toidumoona puuduse tõttu sunnitud rahutaotlema. 1212 M. Uljas tuli suure väega Eestisse, suundus Jõgevamaale ja sealt Varbola linnusesse. Varbolas pakuti neile 700 hõberaha ja venelased pöördusid koduteele. 1215 Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi ­ Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale ­ 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt ­ Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust ­ 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt ­ 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 ­ 1220) ­ 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse ­ Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. ­ Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) ­ Sakslaste rüüsteretk Ugandisse ­ Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) ­ 1215. 21. sept

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu. PT 8. Võitlused aastai 1215-1221 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid eestlased ka ulatusliku vastuplaani nö kolme maleva manöövri mille ülesandeks oli kõikide sakslaste hävitamine. See aga luhtus. Vahepeal toimus merelahing Saaremaal Uues sadamas, kus sakslaste 9 koge tormivarjus olid. 1217 aastal ühineti venelastega ja suunduti Otepää alla. Mehi olevat olnud kuni 20 000. 17 päeva piirati, lõpuks 20-dal päeval tehti rahuleping ja sakslased pidid Eestist lahkuma. See oli sakslaste suurim lüüasaamine siiamaani

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

· Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558):

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

BERTHOLD ­ sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskva alla ei jõuta, kuid sõlmitakse Pihkvamaal vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti + Tartu läksid Poolale 1583 Pjussa vaherahu Venemaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel 1590. puhuhkeb taas sõjategevus, lõplik rahu sõlmitakse 1595.a Täyssina rahuga. Saaremaa jääb Taanile Pilet nr.4 Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon ­ Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon ­ Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2. Rahvastiku kasvu takistavad tegurid: ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

Öösel hiiliti salaja laevadele ja prooviti põgeneda, aga jõel võtsid sakslased neid kaitsetornidega sillal noolte ja odadega vastu. Järgmisel öösel põgenesid nad maismaateid mööda. Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, peamiselt latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis. Katku pärast sõlmiti rahu liivlaste, latgalite ja eestlaste vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega ­ 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

kolmeväljasüsteem: ühele põllule külvati talivili, teisele suvevili ja kolmas oli kesaks. Halduslik korraldus- Küla moodustasid lähestikku paiknevad talud. Sumbkülad: talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti). Ridakülad: talud paiknesid reas (Ida-Eesti). Hajakülad: talud paiknesid üksteisestt kaugemal (Lõuna-Eesti). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi algul oli kokku umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Elamud- suitsutuba - suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Ühiskond- Vähe allikaid, aga arvati, et enamik Eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Madalaima kihina tunnistatakse sõjavangidest orje, keda käsitletakse

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.)

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.)

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

Elatusala *maa suurust arvestati adramaades (Adramaa) *Raskemad tööd tehti ära talgude korras. *Kogukonnast lahku löönud talusid kutsuti mõisateks. *Võeti kasutusele kolme välja süsteem. *Kõik talus vajaminev tehti oma perega. *Luksuslikumad kaugad imporditi venemaalt. Ühiskondlik kord *13 sajandi algul puudus oma riik *Ühtse riigi asemel tegutses kaheksa maakonda Maakonnad *Läänemaa *Saaremaa *Harjumaa *Revala *Järvamaa *Virumaa *Ugandi *Sakala Välisohu korras pidid maakonnad koostööd tegema. Muinasusund ja ristiusu mõjud *Vähe teavet eestlaste muinasusundist. *Austati esivanemaid ja nende hingesid.(Hingede aeg meenutati lahkunuid) *Loodust peati pühaks.(Ohvrikivid, allikad) *Kummardati loodushaldjaid. *Üleloomulike jõududega pidasid sidet nõiad eks targad.(Ennustamine, ravimine, õptamine) *13 sajandi alguseks oli kogu euroopa kristik. *Usu eest võitlesid: Katoliiklased(Rooma) ja Õigeusukirik(Kreeka) *Esimesed missionärid jõudsid Eestisse.

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

· jäi pikka ajaks ainukeseks silmlapaistvaks võiduks · Viljandi piiramine 1211 talvel · linnust vallutada ei õnnestunud · küll lubasid eestlased ennast ristida, nähti et ei suudeta kaua vastu pidada · Toreida piiramine 1211 suvel · Eestlased üritasid sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida, ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eestlaste väed ja ka laevad · Hukkus üle 2000 mehe · Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel · Puhkenud oli katkuepiteemia · Mõlemad pooled vajasid aega lisajõudude hankimiseks · Sõjategevus venelastega, aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retki Pihkva alla, tuntum oli Lembitu retk oma salgaga · 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................

Ajalugu
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun