aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Puuduseks oli talude suur arv, mis tähendas maavalduse killustatust. Tööstus. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja terveid tööstusharusid. Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. Rahareform. Vältimaks 1923.-2924.a
-1932. aastal langes nii välja- kui ka sissevedu. 1933. aastast hakkas väliskaubanduskäive taas pidevalt tõusma. Riikide järgi oli väljaveomaadest esikohal Inglismaa, kuhu viidi 1/3 üldväljaveost. Teisel kohal oli Saksamaa kelle arvele tuli ¼ väljaveost. Venemaa arvele langes kuni 1926. Aastani veel kuni 13% väljaveost, kuid järgmiste aastatega see langes. Rohkem kui miljoni krooni väärtuses eksporditi veel paberit, muud lihakaupa, värsket kala, rukist, piiritust, kartulit, kunstsarve ja toornahku Sisseveos oli olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõud-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu
finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel, palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega, ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a.
sodimendi vähesus, elektrifitseeritus maal, talude suur arv ja killustautus. Tööstus Tööstuses likvideeriti suurettevõtted ja asendati väikeettevõtetega ja terve hulk uusi tööstusharusid, eelistati eesti toorainet. a) Kütusetööstus. Rajanes põlevkivi kaevandamisel ja tööstuslikul turbatootmisel. b) Keemiatööstus. Algsest tegeles põlevkivist kütteõli valmistamisega, hiljem hoogustus ka nt fosforiidi tootmine. Loodi kunstsarve tehas. c) Puidutööstus. Saeveskid, tikuvabrikud, mööblitehased kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. d) Toiduaine tööstus. Meierid ja tapamajad. e) Masina ehitus tehased. Et rahuldada siseturgu loodi masinatehaseid mis lõid põllutööriistu, kütteseadmeid, mitmesuguseid tööpinke ja teeehitusmasinaid Kuigi käis tegus ettevõtete loomine oli tööstuse areng siiski madal, sest ei leitud turgu- valmistoodangu kvalteet
annaabi.ee 
