Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele kirjand ,,Minu head ja vead.''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aitan, lähen, mõndade, külalised, keelama, matemaatika, laisk, kade, teistega, tundidesKellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba
kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik. Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii. Aga kuna olen siiski üsna salliv kõigi vastu, siis kui mulle miski ei meeldi, siis ma ei torma kohe sõimama ja räuskama, et vot mulle see ja see ei meeldi. Ma olen vait ja teen järeleandmisi. Ma olen küll väga otsekohene, aga eetilisus vahel ei luba teatud olukordades nii öelda, et see äeldu teist haavaks. Ma ei
ma kunagi ei unusta seda ära. Ma olen loonud enda ümber kaitsekilbi ja usaldan täielikut vaid oma kahte sõpra. Ma ütleksin, et olen üsna toetaja. Ma tahan alati kuskile kuuluda ja kui ma ei kuulu, siis ma tunnen end üksiku või mittevajalikuna. Selle tõttu suhtlen ma pidevalt inimestega ja tekitan endale palju uusi suhteid, mis ei pruugi olla isegi pikaajalised. Mul pole erilist probleemi suhtlemisega, kuna tavaliselt on mind üsna ruttu omaks võetud. Ma olen üsnagi abivalmis, aitan teisi niipalju kui on minu võimuses. Aitan oma sõpradel teha ära asjad, mida nad ise ei soovi teha ning loodan selle eest pärast tunnustust saada. Ma olen tegelikult üsna hella hingega, aga ma ei näita seda mittekunagi välja ja siis ma olengi teiste arvates lõbus ja no vahest ka kuri. Mul on halb meel, kui ma olen kellelegi midagi halvasti ütelnud või teinud, kuna ma ju päriselt seda ei mõelnud, aga see tuli välja vihahooga. Parandan ka palju suhteid
Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid
Kuni ma ei ole veel aru saanud, mis see sotsiaaltöötaja amet endast päris igapäevast tööd kujutab, siis arvan praegu, et hetkel veel kohe ei roni sinna ametile, ja alustan pisikestest töödest, nagu kasvatajatöö, logopeed, psüühiliste erivajadustega inimeste koordinaator vms. Kui aga olen näinud ametnikupraktikal, mida igapäevaselt sotsiaaltöötaja teeb ning omad käed olen ka sinna ametisse saanud panna, siis oskan täpsemalt öelda, kelleks ja kuhu ma lähen. NELLI MAHMUTOV 5 Aga mingile sotsiaaltöö ametile lähen kindlasti. Kuna ka eelnevalt testidest tuleb välja, siis olen küllaltki omapärane ja suudan keskenduda mitmele erinevale tööle, kui mul on taga surve, miski, mis sunnib seda tööd lõpuni viima. Alati kui olen midagi alustanud, siis viin selle kohe peale alustamist lõpuni. Kasvõi terve päev tegutsen selle ühe töö kallal. Samas olen ka loominguliste annetega, siis vabal ajal, saan tegeleda
See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised. Minu endale meeldivad tegelikult sellised loovad õppeained nagu käsitöö ja kunst loomulikult on ka vahepealsed ained, mis kord meeldivad või siis jällegi mitte. Oma lemmikute hulgast välistaks ma kindlasti matemaatika, sest mul pole arvude peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda. Õppimine on ka oma loomuse väljatoomine eriti kui tegemist on loomingulise tööga kus saad oma tundeid ja hetke emotsioone kasutada. Kui aus olla siis mulle meeldib õppida, kuid seda rahus ja vaikuses ilma, et keegi mind
Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et
mastaabis ja rahvusvaheliselt. Eelnevalt olen tegelenud otsemüügiga ja teen seda ka praegu. See tähendab seda, et viin kauba kliendile sobivasse kohta talle sobival ajal ja kliendil on võimalus näha ja hinnata toodet. Alustasin müügiga tegelemist endale teadmata juba kuue aastasena. Müüsin auto rataste ilukilpe rehvi töökotta, et saada kommiraha. Samuti olen müünud näiteks palju erinevaid arvuteid. See on tehniline müük või teisisõnu tellimuste täitmine Ma leian, et ma aitan inimesi, kui ma rakendan enda oskusi selleks, et teistele head teha. Kuidas ma teistele sellega head teen? Paljud ei oska ise arvuteid komplekteerida või leida vajalikke komponente. Mina tunnen arvuteid, tean kuidas komponente kokku sobitada ja oskan aidata. Ma suhtlen inimesega, saan teada mida neil on vaja ja milleks. Seeläbi tean, mida pakkuda. Kokkuleppele jõudes komplekteerin arvuti vastavalt soovija vajadustele ning arvestan ka tema hinnanägemusega.
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
Meie – jah, ka mina olen inimene. Ma pole ainult idee. Kuigi ma ei tea. Kas idee saab ära väsida? SOLK Mõnikord ma mõtlen… NIKOLAI Ahjaa, mõte võib ära väsida. SOLK Mis vahe on siis mõttel ja ideel? NIKOLAI Suur vahe. Idee on midagi sellist, kus teostus ja mõte on koos. Nagu apelsin. Mõte aga… see on teostamatu. SOLK Nojah, kui mõtlema jääda, siis… NIKOLAI Ära mõtle, tegutse! SOLK Just nii. NIKOLAI Ma lähen koju. SOLK Koju? NIKOLAI Jah, koju. SOLK Kuhu? NIKOLAI Astun siit esimesest uksest kuskilt sisse ja ütlen: tere, ma olen tagasi. Mul on igal pool kodu. SOLK Mine ikka oma koju. NIKOLAI Ära, kurat, tule mind õpetama! SOLK Ma mõtlen, et… NIKOLAI Ära mõtle, mine! Täna sai palju tehtud. Hävituspataljon on koos. Smerš. Smert špionam. 16 4. stseen Kodu Nikolai, ema, isa, õde
Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub
Rohkem rõhku peaks panema sellele, et õpilased tunneksid ennast kindlamalt ja oleks vähem pinges, siis tulevad ka paremad õpitulemused. Mõnes mõttes saan aru, miks peab nii palju materjali ainetes läbima, sest õpetajad peavad teatud programmi läbima aga seda saaks teha ka õpilastele huvitavamaks. Lastes teha neil uurimustöid või midagi muud sellist, mänguruumi oleks palju. Kool peaks olema koht kuhu ma tahan hommikul minna, mitte koht kuhu ma lähen ennast sundides, et saada head haridust ja et saada ülikooli ja valida ise mida õppida tahan. Samuti nõuab inimese keha piisaval kogusel und, normaalset söömist ja füüsilist tegevust. Noored toovad vabanduseks ajapuuduse ja suure koormuse koolis ja kõike muud. Kuid inimene peab tegema ise valikuid, kas talle on tähtsam tema tervis või koolis saadud viis, millele järgneb veel palju hindeid, et saada kokku veerandi hinne.
) Maie, nüüd ma tean, kellele ta kuuldamatult kosib: Märt on! Jaha Märt? MAIE (vaigistades): Sõge laps, vait, mis sa 21 kisendad! Mis kosib? Kellele? Mis sa segad! JÜTS: Märt jah, ära sa salga ühti! MAIE: Vait, säh, pane parem saiad-õlled lauale, ema ise toob leeme, mul pole aega. JÜTS (võtab vastu): Juba! Nüüd sul pole aega. Nüüd sul tuhin taga! Nagu ma ei tea! (Kindlalt.) Maie, mina aitan teid ka, küll sa näed! MAIE (vaigistades): Mis sa siis aitad! Mina ei mõista, mis sul täna peas on! (Salaja sõbralikult.) Ole – ole nüüd hea laps, Jüts, ole vait, ja kui Kure onu ära on läinud, tule siis, räägi mulle ka – mis – JÜTS (kindlalt): KOHE ma tulen! Maie! Küll sa näed, mina aitan teid! MAIE (naeratades): No muidugi, üle läve õue! (Maie õue, Jüts rehe alla.) 22 -9-
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja. Nüüd aasta lõpus näen oma õpilasfirma töö vilju ja ma olen rahul
SPORTLANDI VISIOON: Olla maailma parim sportlikke ja vabaaja elustiile müüv ning marketeeriv jaekaubanduskeskkond SPORTLANDI VÄÄRTUSHINNANGUD Hindame nii meie ümber, kui meis endis · AUSUS JA AUS MÄNG Ma ei valeta ei endale ega teistele. Ma olen otsekohene ega varja tõde. Ma tunnistan oma vigu. Ma ei varasta. Ma järgin kokkulepitud reegleid. · INNOVATIIVSUS Ma olen avatud uutele väljakutsetele. Ma otsin võimalusi arenguks. Ma aitan esile kutsuda muutusi, mis aitavad mul saada paremaks. Ma usun, et häid asju on võimalik veel paremaks teha ja teen selle nimel tööd. Ma ei karda ebaõnnestuda. · KORREKTSUS Ma pean kinni tähtaegadest ja lubadustest. Ma pean kinni käitumisreeglitest. Ma hoian oma töökeskkonna ja välimuse korras. Ma ei palu teistel teha midagi sellist, mida ma ise ei teeks. · POSITIIVNE ELLUSUHTUMINE Ma naeratan ja olen siiras
· Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma pisaraid, kui seda vaja on.. · Kas ma olen kunagi väitnud , et ma olen täiuslik ? Ma arvan , et ei ja ma ei saa ka kunagi selleks , kuna täiuslikkust ei olegi siin maailmas . Ma olen olemas ja oma kõigi parandamatute vigadega . Neid ei anna parandada ja nii see jääb ka . Las nad siis olla mul , kuna igas inimeses on peidus midagi head ja midagi lõpmatut halba . Mõnikord on
Oma kogemusest võin rääkida, et ükskord Tallinnas R-Kioskis töötas üks vanem naine, kes sai oma tööülesannetega nii hästi hakkama. Ta ei olnud liiga pealetükkiv, ei olnud sellist ninnu-nännut palun-aitähi ülevoolavates kogustes, vaid teenindaja oli selline konkreetne, sõbralik. Sai kohe eemalt vaadates aru, kui ma just abi vajasin. Minu meelest hea klienditeenindaja ongi see, kes tabab ära, millal tema abi vajatakse ja alles siis tuleb ligi. Tavaliselt kui ma kuhugi kauplusesse lähen on mul esialgu tahtmine ise ringi vaadata ja kaubaga tutvuda. See ei tähenda seda, et ma peaks klienditeenindajat kartma. Aga mulle lihtsalt ei meeldi, kui keegi lendab mulle juba kauplusesse sisse astudes peale et ,,Tere, kas ma saan teid aidata? Mida otsite, telekat, arvutit, pesumasinat? ". Tavaliselt ma ütlen sellisele pealelendavale klienditeenindajale, et ma vaatan natuke ise ringi ja siis kui küsimusi tekib siis kindlasti küsin. Mulle üldse ei meeldi selline pealesurumine
Ilmad soojad ja nii ka läinud vaevad. Ujumas käidud ja kool ära lõppend. Vahel aga on ilmad liiga kuumad, ning ujumis kohad kinni. Siis istun kodus kirjutan riime. Mõtlen ka vahel talve mõtteid. Talvel oleks palju parem. Vähemalt pole palav. 6 2.10. Igavus tappab Mina istun kodus akna ees. Vaatan välja ja mõtlen mis ma nüüd teen. Kas lähen palli mängima või lähen poodi. Sõidan rattaga või jooksen lampi. Lähen sõbrale külla või jakkan kirjutama. Ei tea, pole enam midagi teha. Lihtsalt lähen voodisse ja panen silmad kinni, ja magan parema päeva jaoks. 2.11. Ralli päev. Lähen täna ralli sõidule. Istun lindi taga ja vaatan autosi. Oi kus nüüd kimavad, aga oot mis see on. Tuleb kurvist liiga suure kiirusega.
Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen kodus, siis aitan tal magama jääda, see on siis mu väheseid ülesandeid lapse ees.» Samas pole Kert kaasa suhtes kiitusega kitsi. Nendib, et vähemasti süüa teeb naine väga hästi ja koristab nende elamist ikka ka. Aga voodisse enda juurde ei luba. See on peamine, mis mehele valu teeb. «Voodisse lubab ainult siis, kui laps on juba magama jäänud, ja siis pika punnimise peale mõnikord lubab kiire akti. See on ka viimasel ajal ainult pühade ajal! Alguses, kui tutvusime, oli kõik väga hea
klassi korda teha. 6. OLUKORD – PÕRGULIK KLASS Arvan, et oluline on leida põhjus, miks teatud klass kohutavalt käitub. Tuleks välja uurida, kas nad käituvad nii ainult minu tunnis või ka teistel õpetajatel on klassiga probleeme. Seejärel tuleks aru saada, kas põrgulikult käitutakse vaid mõnes teatud aines või on õpilastele kõik ained vastukarva. Näiteks toob Susan Cowley välja, et algkoolis võib klass muutuda rahutuks matemaatika ülesandeid lahendades ja põhikoolis hoopis keeli õppides. Kui klass käitub väga halvasti ainult minu tunnis ja õpilastele ei meeldi minu õpetav aine, siis tuleb klass korralikult ette võtta. Põrgulik klass on sarnane lobisemishimulise klassiga. Ka selles situatsioonis tuleb jääda endale kindlaks ja rahulikuks ning õpilaste peale mitte ärrituda ega karjuda, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi enam innustada erinevatele ulakustele. Tavaliselt on põrgulikus klassis olemas
Just remember two things .. I’m here .. and I care (L) . Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. You're one and the best thing in my creepy dark world ( L ) . Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on üks, mis alatiseks jääb – see on minu armastus sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule
Algul oli tore lennata, aga siis tundis Taavi väsimust, - kelk oli ikka natuke raske ka. Eemalt paistis suur männi puu ning Taavi otsustas veidi puhata. Ta maandus männi teisele oksale ning kuulis äkki toksimist. ,,Hei!" hüüdis Taavi. ,,Kes seal toksib?" ,,Mina olen rähn Rändi," tutvustas end musta-valge kirju lind. ,,Tulin õue mängima, aga hakkas natuke igav." ,,Kuidas sa nii hästi toksida oskad?" oli Taavi Rändi peale natuke kade. ,,Mina oskan ainult nokkida. Ja kui ilus mantel sul on." ,,Oi, kell on nii palju!" vaatas Rändi mobiili pealt kella. "Pean kohe koju sööma minema. Aga mu puu posti aadress on rähn@mänd.ee. Kirjuta mulle!" Ka tihasepoiss Taavi otsustas koju kasepuule tagasi lennata. ,,Nii, nüüd hakka homseks nokkimise tunniks õppima," käskis tihaseema. Tihasepoiss Taavi läks kasepuu seina juurde ja proovis toksida. Algul toksis ta ettevaatlikult ning tasakesi, siis aga üha kõvemini ja kõvemini
see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte,
48% naistest ja 54% meestest tunneb alaväärtustamist 43% naistest ja 48% meestest leiavad, et saavad oma töö eest piisava tasu 35% naistest ja 43% meestest tunnevad piisavat sisemise karjääri võimalust Töötaja peab olema väärtustatud, tunnustus, positiivne tagasiside – see tunne et ma olen oluline ja mind on vaja. Õiglane kohtamine ja hindamine, me tahame et meie panust hinnataks vastavalt võrreldes teistega. Tahetakse rohkem tagasisidet, mis oli hästi, mis halvasti, et mida parandada(kuidas mul on läinud, mida saan teha, et edasi liikuda). Stress ja tervis 65% peab tööd oluliseks stressiallikaks, 35% tunneb tööpäeva jooksul stressi 6 1/3 töötajatest: krooniline tööstress, piiratud arenguvõimalused, suur koormus, arenguvõimalused piiratd.
areneb eluga Kaaslastelt ülevõetud komme Kaaslastelt ülevõetud komme Kui ei viitsi siis ei tee (Ise)loomuomadus (Ise)loomuomadus Kaaslastelt ülevõetud komme Kaaslastelt ülevõetud komme Kui ei ole tahtmist, siis ei tee. Ei ole kaaslastelt ega iseloomuomadus. Kui ei ole tahtmist, siis ei tee. Ei ole kaaslastelt ega iseloomuomadus. Kas te olete ,,virk" või ,,laisk"? (põhjendage palun vastust oma vastusega) Virk, sest teen, mis meeldib enamjaolt pigem laisk, kuna lükkan asju edasi, mida oleks vaja kohe teha. Laisk, niisama Virk, tegelen päeva jooksul väga paljude erinevate teemadega Pigem laisk, kuna tihtipeale puudub motivatsioon ja kohusetunne teha seda, mida vaja. Mõlemat, sõltuvalt olukorrast. Kui mul puudub huvi või arvan et see tegevus pole vajalik, siis jätan tegemata. Kuid enam Oleneb päevast, tujust, seltskonnas jm. Pigem laiks, ei viitsi asju teha Laisk kuna kui võimalik siis laisklen
2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Lille, V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Merila, M. 1999. Eesti keel muukeelses lasteaias: metoodilised soovitused. Tallinn: Haridusministeeriumi väljaanne. Priimann, H. 2003. Kogu tarkust! Matemaatika töölehed. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Rannut, Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002. Loeme koos (sari). ILO 2004. 1. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meile meeldib. 2. Liivi Türbsal
..kui ma mõne apsu teen, ...kui keegi mu välja naerab..." jne.(2) Kriitik sisendab enesele madalat enesehinnangut. Ta mõistab ise oma käitumise üle kohut ja annab endale hävitavaid hinnanguid, tunnetab valuliselt oma puudusi, piiratust, nõrkust ja ebaedu. Märkab neid kõikjal ning tähtsustab üle nende mõju asjade käigule. Ei näe ega oska rakendada oma tugevaid külgi. Mõistab enese üle kohut iga väiksemagi eksimuse puhul ning röövib sellega ise oma enesekindluse. End teistega võrreldes tähtsustab seda, kui palju paremad on teised, mitte aga seda, millega ta ise hästi hakkama saab. Kõneleb endaga umbes nõnda: "Küll ma olen loll! Kas ma ei õpi seda kunagi õigesti tegema?" "Ennäe kui edukas (julge, kuulus, rikas) küll tema on!"(2) Äpu "aretab" masendust. Sisendab endasse saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma väärtuses. Kasutab väljendeid: "Ma ei saa..., ma pole iialgi võimeline..., niikuinii ma ei suuda.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
varesematel parematel kooliaastatel, kui kodune elu oli veel paigas oli J klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele
annaabi.ee 
