Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti ja eestlased välismaal - kõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tunnevad, sissetungijad, truuks, rahvad, imesid, vahemaade, viskab, riigipiir, küllap, sündisid, veni, vidi, vici, caesar, öelnud, unusta, kodumaad, jäägitultP. -S. Ballanehe Laena kõike oma sõbrale peale hobuse, püssi ja naise. Hiina vanasõna Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. R. W. Emerson Pea oma sõpradega nõu igas asjas, kuid eriti selles, mis puutub sinusse endasse. Seneca Sõprussidemed võib lahti harutada, kuid armastuse köidikud peab puruks käristama. A.J. Richelieu Paljudest mu sõpradest said mu vaenlased, paljudest vaenlastest said mu sõbrad, vaid ükskõiksed jäid truuks. S.J. Lee Kui sõber palub, siis pole homset. Itaalia vanasõna Kui minuga räägib sõber, siis on huvitav kõik, mis ta ütleb. J. Renoir Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. Eskimo vanasõna On olemas sõpru, kes tulevad tõusuga ja lähevad mõõnaga. F. Schiller Isa on aare, vend on tugi, kuid sõber on niihästi üks kui teine. Inglise vanasõna Kui pole armastust ega sõprust, on elult võetud kogu tema mõnu. Cicero
" Vaieldamatult on kõige kuulsam följeton ,,Sinises tualetis daam"- paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud Underi ja Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Följetoni peetakse ka Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu, Et läheneks ju kord see võrratu Batist- ja pitsivaht. Kui valge vaha Sul läigib ihu. Maitsen sooja naha Siidisiledust ja, nagu õlmepuu Kõik helbed kevad-tormi, sama ju ma sajan suudlusi su pääle maha. ,,Sinises tualetis daam" Marie Under oli Siuru printsess. Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine
tema väga tabavaid humoorikaid ütlusi ja tsitaate. 1. LENNART MERI ELUST 3 Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. 1.1 Abielud Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959) ja Kristjan-Aapo (1966). Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985). Vend: Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis). 1.2 Haridus: Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis. Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis. Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1.3 Karjäär: 1941.1946
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi aren
Poiss : Ei. Tüdruk hakkas juba minema. Endal pisarad voolamas. Kui järsku poiss haarab tal käest ja ütleb. Poiss : Sa ei ole ilus. Sa oled maailma kõige kenam tüdruk. Sa ei meeldi mulle vaid ma armastan sind. Ma ei nuta kui sa lahkud. Ma suren siis. · Minu ees on pikk tänav . Ma seisan siin üksinda , ilma sinuta . . . Vihma sajab plaginal alla . Mu valged tossud on juba märjad . Mööduvad sekundid , minutid , tund & teinegi , kuid sind ikka pole . Küllap oled sa kuskil , kus sul on parem olla , kuskil , kus mind ei ole . Voolab pisar , voolab teine , kolmas , neljas . Ma imestan , et mul üldse pisaraid jätkub . Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale . Sa pole mind väärt ! ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . · Sa jätsid mind aga ma sain sellest üle, kuni sa tulid ja kiskusid lahti kõik haavad ja kadusid taas.
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
" # Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. # Kortsud näitavad ainult seda, kus on olnud naeratus. # Ma ei taha enda probleemidest rääkida, kuna keegi ei mõistaks mind niivõinaa. # Peatage see maailm, ma tahan maha. # Vajan maailma , kus negatiivsus kiiremini laabuks. # Kõver puu ei jäta sirget varju! # Sõprus on nagu klaas. Kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks.. # Kui sa sündisid, siis sa nutsid ja teised su ümber naeratasid. Ela oma elu nii, et kui sa sured, oled sina see kes naeratab samas kui teised su ümber nutavad. # ÕNN - see on kolm tähte sõnast õnnetus... # Nii lihtsalt kui tulid, nii lihtsalt ka läksid. # Sa õpetasid mind armastama, äkki õpetad nüüd ka unustama. # Armastus on see, kui keegi teeb sulle haiget ja sa saad vihaseks, aga sa ei taha karjuda, et mitte talle haiget teha.
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va
*Kirbule ei ole inimene mitte looduse kroon, vaid lihtlabane söögilaud. *Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! *Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. *Sõprus on muutuv suurus. Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi. Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. Tänapäeval kardavad inimesed iseennast. Nad on unustanud kõrgeima kõigist kohustustest – kohustuse iseenda ees. Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Taibata kire kummalist valju loogikat ja intellekti tundmustest varjundatud elu, jälgida, kus nad kohtuvad ja kus hargnevad, kus nad on kooskõlas ja
suuremat ilmas enam ei ole. Universiteet ehk oleks pisut kõrgem, aga ega see ju enam päris kool olegi, sest sääl on ju ainult tudengid, sõidavad tsveispenneriga linnas ringi, õllekorvid pääl. Aga mis teeb üks koolipoiss õllekorviga! temale aitab pudelist või paaristki küll. Nii et tudeng ei ole enam koolipoiss ja universiteet pole enam kool. See on muidu niisuke asutus, kus on prohvessorid ja tudengid... Nojah, valge kivimaja, küllap leiate, paistab pimedaski. Enne oli teine hall, aga vana Maurus lasi teise valgeks teha. ,,Nii valgeks, kui vähegi saab, sest see on üks valguse asutus," öelnud vana Maurus maalritele, ja kui need on küll valgeks teind, siis pärind ta mitmel korral, et kas enam valgemaks ei saa, ja kui maalrid vastand, et ei saa, siis öelnud ta: ,,Noh, hää siis küll, kui ei saa; aga mina oleks taht veel palju valgemaks. Sest mis valguse asutus see on, kui ta ise pole küllalt valge ja ei torka silma
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind
3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. („Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada“) (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator. Rahvatribuunid- plebeid, õigus panna keeld riigiorgani otsusele. Senat- valitsev riiginõukogu (eluaegne) Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle.
3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. (,,Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator. Rahvatribuunid- plebeid, õigus panna keeld riigiorgani otsusele. Senat- valitsev riiginõukogu (eluaegne) Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle.
Kirde-Eestis, Moskva ja EKP hukatusliku poliitika vastu. 23.08.1987 avalikustati Tallinnas Hirvepargis Molotov-Ribbentripo pakti sõlmimise asjaolusid. 23. august 1987 20. august 1991 Vabanemise aeg Moskva juhtkond oli paratamatult sunnitud üritama ummikusse jooksnud süsteemi reformida. Politseilise terrori lõdvenedes algasid Eestis suured poliitilised rahvakogunemised, mis häälestusid järjest enam iseseisvuse taastamisele. Seni ainuvõimutsenud kommunistliku partei kõrvale sündisid erinevad poliitilised voolud. Kohalikku võimu teostavad nõukogude struktuuridki arvestasid juba NSV Liidu langunemisega ega saanud vältida koostööd rahvuslike liikumistega (kodanike komiteede liikumine), kes rõhutasid okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Lääneriikide survel ei julgenud NSV Liit otsustavalt lämmatada Baltimaade järkjärgulist iseseisvumist. 20.08.1991 Eesti ülemnõukogu taastas maa riikliku iseseisvuse.
teha. 11. Dorian tahab oma hinge paremaks muuta uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins.
teha. 11. Dorian tahab oma hinge paremaks muuta uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins.
Oota poissi, kes suudleb sind laubale, kes pidevalt meenutab sulle, kui palju sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!" Minu ees on pikk tänav . Ma seisan siin üksinda , ilma sinuta . . . Vihma sajab plaginal alla . Mu valged tossud on juba märjad . Mööduvad sekundid , minutid , tund & teinegi , kuid sind ikka pole . Küllap oled sa kuskil , kus sul on parem olla , kuskil , kus mind ei ole . Voolab pisar , voolab teine , kolmas , neljas . Ma imestan , et mul ültse pisaraid jätkub . Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale . " Sa pole mind väärt ! " ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele: · Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi · Vanadelt mõtlejatelt on võimalik midagi õppida · Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad
minema. Ljubov järgneb talle tahaaeda, heites enne etteheitva pilgu Mihhailile.) MIHHAIL: (nende lahkumist jälgides) Illusioon... see on ainult illusioon. Nii... kas ma saaksin nüüd oma kirja tagasi? ALEKSANDRA: See ei ole sinu kiri, see saadeti meile. MIHHAIL: Kiri on teile, aga paber ja tint olid laenatud. (Aleksandra käkerdab kirja kokku ja viskab selle Mihhailile.) ALEKSANDRA: Säh, võta, hoia see endale! Natalie Beyer on üks 12 täispuhutud ja alatu plikanatt, ja ta saab veel selle eest! TATJANA: Mine-mine tema juurde, see on ju silmaga näha, et sa hoolid temast rohkem kui meist, ta mõistab sind ju nii hästi.
Johannsen oli hea ajaloolane. Teda huvitas eestlus õigusajaloos. Oli Tallinn linnaarhiivi direktor. *Teaduses ja ajalooteaduses käivad ka moed ja üks või teine mõiste tuleb mingil hetkel kasutusse, moodi. Kunagi oli arusaam, et kolooniatel peab olema meri vahel. Tänapäeval saab kolooniatena käsitleda ka riigi territooriumiga ühenduses olevaid alasid. Professionaalsed ajaloolased sündisid õukonnaametitest, valitsejatel olid kroonikud, kes asju kirja panid. *Ükskõik kui pikk on rahva ajalugu, ikkagi minnakse müütide, muistendite juurde. Saksamaal tegutses prof. Künsberg. 1930-el aastatel Leo Leesmenti kutsel käis Eestis, Tartus. Kinkis Tartu Ülikooli raamatukogule oma raamatuid. Ta on Saksa ja Šveitsi õiguses tähtis, tegeles tavaõigusega, selle parim esindaja. Kirjutas Kihnu ajalugu.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
August Kase mõrvariks osutus endine ooperilaulja Marino Martin, kes teose alguses oli mõned päevad Lätis kadunud. Minule meeldis see raamat väga, sest see oli konkreetne ei olnud palju kirjeldusi, kõik raamatus toimunu oli omavahel seotud (näiteks kuidas raamatu alguses mainiti ooperilaulja kadumist ning raamatu lõpus osutus ta mõrvariks). Raamat peaks olema igale suurlinnaelanikule veidi südamelähedane, sest üsna tihti tunnevad suurte linnade elanikud end üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena.
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "Tark teab, mida t
Kuigi Aineias on vigastatud, on ta valmis võitlema. Siiski hakkavad troojalased taas taanduma ja on viimaks surutud otse linnamüüri alla. Üks Priamose poegadest, vapper Helenos, kes on kogu päeva võidelnud esimeste seas, läheneb nüüd Hektorile. ,,Vend," ütleb ta, ,,asjad pööravad halvaks: me pole küll veel kaotanud, aga Trooja väravad on nii lähedal, et mõnel võib tekkida kiusatus linnas varju leida ja see oleks lõpp. Sina ja Aineias peaksite mehi lahingule innustama: küllap nad võitlevad. Aga sellest ei piisa, Hektor, mine linna ja palu perenaistelt, et nad ohverdaksid Athenale oma kõige ilusama peplose. Ta ei tohi enam olla meie vaenlane!" Hektor noogutab ja sõidab Aineiase kõrval läbi kogu võitlusjoone, julgustades oma meeste ridu ja ergutades neid vastupanule, siis aga lahkub väljalt ning siseneb talle avaneva värava kaudu jooksusammul Troojasse. VI laul Hektor jõuab tolmuse, verise ja higisena ning määrdunud turviserüüga kuningakotta. Ta
Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses Andrus Norak Kaini ja Abeli tunne? Loetud lugu, ei muud mu jaoks. Veel on olnud üks kolmas tunne. Annaks jumal, et ta ei kaoks. Mina olin Jüri Üdi. Kaini ja Aabeli lugu on lugu vendade rivaliteedist, mis päädib ühe - Aabeli, surmaga. Erinevalt Kaini maaviljaohvrist osutus Aabeli poolt toodud vereohver Jumalale vastuvõetavaks. Me ei tea, kuidas Jumal oma meelehead väljendas, ega sedagi kuis asjaosalised sellest aru said. Küllap oli tegemist mingi välise igapäevase heaoluga seotud märgiga, arvata et viljakuse, jõukuse ning majandusliku heaoluga. Peale vennatappu ei lubanud Jumal Kainile kätte maksta, Kain aga läks ja rajas linna. Piibel ei räägi midagi vendade varasemast rivaliteedist, mille Aabeli tapmine lõpetas. Nii esineb Jumal selles loos kui inimestevahelise rivaliteedi reeglistaja ja piiraja kuid mitte peataja ega takistaja. Tõenäoselt ei olegi inimeste vahelist rivaliteeti võimalik peatada
7 Tõde ja Õiguse rikkalikus ideestikus aitavad meil orienteeruda kirjaniku enda sõnavõtud ja näpunäited, mida ta oma südamelähedasema teose mõistmiseks on ohtramalt jaganud kui ühegi teise raamatu puhul. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. Lühidalt kokkuvõttes, kirjutab A. H. Tammsaare, kujutab "Tõe ja Õiguse" esimene anne võitlust maaga, teine võitlust jumalaga, kolmas võitlust ühiskonnaga, neljas võitlust iseendaga ja oma eluõnnega ja viies alistumist ( resignatsiooni) . Sellele olulist kättenäitavale mõttekäigule on A. H. Tammsaare täienduseks lisanud: Kuna
ballasti planeedile. A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi? D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui on midagi vaja ära visata, siis viiakse see vastavasse kohta, kus töötavad inuakid, kes aitavad selle algosakesteks lammutada. Seepärast polegi seal prügimägesid või ära- visatud asju. A: Hästi, aga kui keegi loobub viimast prügi selleks ettenähtud kohta ja lihtsalt viskab selle teele? D: Miks peaks keegi nii tegema? Ma pole kunagi taolist kuulnud. Sellel pole lihtsalt mõtet. A: Kas teil on masinad või mingisugused transpordivahendid? D: Midagi taolist. Väljaspool planeeti reisime sellistega, mida maalased nimetavad "lendavateks taldrikuteks" aga planeedi piires neile sarnaste aparaatidega kuid väikse- matega. A: Millist kütust te kasutate? D: Me ei kasuta kütust. See on midagi igiliikuri taolist. Need töötavad igavesti, ilma
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem
(Võtab mantli taskust lapiku konjakipudeli.) OSVALD: (Laurale.) Vaata, seal on mõned pitsid. ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. OSVALD: Osvald. Pool pudelit on juba läinud! LAURA: Võitlesime vähe külmaga. Milline see kole tass on, kõik on ilusad. Ma võtan selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja. Istu, Laura. (Tõuseb püsti.) Võtame maailma auks, mis on täis imesid ja sekeldusi. (Kõik joovad põhjani.) Oi kui hea. Teeme kohe ühe veel. (Roland kallab.) Et kõik laabuks! Oi kui hea. Kuule, see on ju suurepärane jook. Tunnete, kuidas veri läheb liikuma. Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle meeldib! Paus. ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? OSVALD: Ma ei tea, ma pole ammu lehti lugenud, aga ilma vaadates peaks kartul salves olema. ROLAND: Mis ala mees ise oled? OSVALD: Mis mõttes? ROLAND: Mis tööd teed?
Milline risu. see kole tass on? Kõik on ilusad. Ma võtan LAURA: Kusjuures mina ei teeni peaaegu selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? midagi. OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja. Istu, OSVALD: Ah soo. Laura. (Tõuseb püsti.) Võtame maailma ROLAND: Viis aastat vana Mazda. auks, mis on täis imesid ja sekeldusi. (Kõik OSVALD (Laurale): Millega sa tegeled? joovad põhjani.) Oi, kui hea! Teeme kohe ROLAND: See on juba uus keremudel. ühe veel. (Roland kallab.) Et kõik laabuks! LAURA: Tõlgin natuke. Oi, kui hea! Kuule, see on ju suurepärane ROLAND: Ma olen väga rahul jook. Tunnete, kuidas veri läheb liikuma. OSVALD: Mis keelest? Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle
natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus? Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema. Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab? See on mul kindlasti julgust juurde andnud, et heas meeskonnas töötamisel võin imeasjadega 9
õpilased on samuti vene nimedega. "Kus me elame" Seda maad, kus me oleme sündinud ja kus me elame, nimetatakse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks- NSV Liiduks. See on meie kodumaa. Siin elasid ja töötasid meie esivanemad. Siin elavad ja töötavad meie vanemad. Nende ühise tööga on üles ehitatud linnad ja külad, tehased ja kolhoosid, koolid, teatrid ja staadionid, nende tööga on loodud kõik, mida me kasutame igapäevases elus. NSV Liidu rahvad on ise oma maa peremehed. Maa, metsad, mered, jõed, vabrikud ja tehased- kõik kuulub meie rahvale. ! /---/ Kuid mitte alati pole see olnud nii. Mitte alati pole töörahvas olnud oma maa peremeheks. Mitte alati pole inimesed elanud nii, nagu meie elame. (NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile, Tallinn 1959) "Maailma esimene" 10 Sadu aastaid unistas töörahvas niisugusest elust, kus pole rõhujaid ja kus rahvas on ise võimu juures
annaabi.ee 
