Rodini maine kasvas koos tema töödega. 1900. aastaks oli ta ülemaailmselt tunnustatud kunstnik. Rikkad erakliendid hakkasid Rodini töödest peale ta esimest Maailmanäitust huvituma. Samuti seltsis Rodin kõrgprofiili intellektuaalide ja kunstnikega. Peale 53-aastast kooselu abiellus ta Rose'ga nende mõlema viimasel eluaastal. Tema skulptuurid kaotasid peale tema surma 1917. aastal populaarsuse, kuid mõne aastakümne pärast tõusis ta pärand taas au sisse. Skulptuure: 1. ,,Pronksiajastu" elusuuruses pronksist kuju alasti mehest, mille esmaesitlus oli 1877. aastal Salonis Pariisis. Rodini kritiseeriti, kuna arvati, et ta on elusast modellist vormi teinud ja kuju sellest valanud. See väide oli aga loomulikult vale. 2. ,,Ristija Johannes jutlustamas" lõpetatud 1878 aastal. Rodin tegi selle kuju kahe meetri kõrguse, et vältida süüdistusi vormi valamise kohta, mille osaliseks ta oli eelneva taiesega saanud
jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst.
Vaske hakkas inimkond kasutama ligikaudu 10000 aastat tagasi. Peamine põhjus vase varasel kasutusele võtul on see, et vaske leidub looduses puhtal kujul, kuid samas on seda lihtne ka maagist eraldada. Vase kasutamise algusaegadel olid vahendid ja oskused selle töötlemiseks väga algelised, mistõttu hinnati vaske rohkem välimuse põhjal ning kasutati ehete valmistamisel. Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu. Vaseajastule järgnenud pronksiajastu, mis sai nime vase ja tina sulami järgi, oli juba inimkonna arengule väga olulise mõjuga ja kestis aastatel 2500 - 500 e. Kr. ning tõi endaga kaasa suure arengu ka metallide töötlemises. Kuna pronks oli kõvem ja paremini töödeldav materjal, kui vask sai sellest lisaks ehetele edukalt valmistada juba kõiksugu relvi ning tööriistu. Kasutamine Tänapäeval leiab vask tänu heale elektrijuhtivusele kasutust näiteks erinevate kaablite, generaatorite ja
suurepäraselt ehitud. Majade ja paleede hulgas leiti veel üks ehitis, mille olemasolu ei osatud kuidagi seletada. Lõpuks tuli välja, et see on mineraalvee kaev. Kogu linnake ei olnudki midagi muud, kui kuulus kuurort, mis asutati V saj. e.m.a. ravijumala Asklepiose (Aesculapius) auks ja tegutses edukalt pikka aega. Seal oli hulk mitmesuguse otstarbega ehitisi, teiste hulgas ka 14 000 kohaga teater. (Sõstra) Veel vanem kaev on teada Aadria mere rannikul, kus pronksiajastu esemete leiud (ehted, relvad) kaevpõhja mudast pärinevad II III aastatuhandest e.m.a. ja on tänulike tervekssaanute annetused jumalatele. Krimmis Kertsi poolsaarel on teada vana kaev, mis pärineb esimesest aastatuhandest m.a.j. (Sõstra) Põhjavesi võib tuua ka kahju, ta ujutab üle sahte ja kaevandusi, kutsub esile soostumist, maalihkeid, karsti ja sufosiooni, vesiliivade esinemist. Põlevkivi kaevandamisel väljapumbatav vesi ületab hulga poolest toodetud põlevkivi (Sõstra).
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud."
nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4 madal silinder. Esines ka nende kombinatsioone. Vaarao peakatte tähtsaim kaunistus oli absoluutse võimu sümbol kuldne madu otsmikul, kelle hammustus silmapilkselt surmas. Naised kaunistasid soenguid lootoseõiega, mis asetati soengusse nii, et lille vars oli mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose
piirkondades. Seal kus neid leidus ja kus need tulid tekkisid suured rikkused. Teatud piirkonnad hakkavad kiiremini arenema, toimub arengu ebavõrdsus. I pronksesemed olid ilmselt piisavalt kallid ja kus neid kaevandati said suurt tulu. Seal kust seda leitakse hakkavad kujunema kõrgemad kultuurid. 20 saj üheks kõige sensatsioonilisemaks leiuks on mumifitseerunud Ötzi mees. Ötzi surma põhjuseks selgalastud nool. Nebra taevaketas ka Euroopa pronksiajastu sensatsiooniline leid. Pronksketas, millel on kuj päikest, kuud ja tähti, kuid need on tehtud kuldlehtedest. Stonehenge tuntuim arheoloogiline mälestis. Ehit hakati enne pronksiaega. Rajatis seotud omaaegsete pööripäevadega. Peale rajamist võis omandada suurema tähenduse, tp teadmiste põhjal olid sellel raviomadused. Ps veel mitmeid hüpoteese, nt muusikud on tegelenud selle uurimisega, nel tekkis idee, et kui see on täiesti terve , siis võib see paik tekitada erilise kõlakoja.
AJALUGU Saamide esivanematega on ühendatud Põhjala vanimat teadaolevat inimasustust, varase kiviaja Komsa kultuuri, mille leidude vanuseks on hinnatud kuni 10 000 aastat. Aastatel 7000-2500 eKr laiemalt levinud Komsa kultuuri leiukohad asuvad Põhja-Jäämere ääres Finnmarki rannikul, ulatudes idas Koola fjordini. Kontaktid lõunapoolsete kammkeraamika kultuuri kandjatega algasid umbes 4000 aastat eKr. Pronksiajastu algas 1600 eKr ning saami rauaaeg 1500-1000 eKr. Saami aladele levinud alepõllunduslik maaviljelus muutis võimatuks saamide peamise elatusala - metsikute põhjapõtrade küttimise - ning sundis neid maaharijate survel lõunast üha kaugemale põhja poole taganema. Saamid elasid nii Lõuna-Soomes kui Karjalas veel ajaloolisel ajal. Kesk- ja Ida-Soomeni ning Kesk-Rootsini ulatus saamide asuala vähemalt 16.-17. sajandini. Kesk- ja uusaegsed ajaloosündmused
annaabi.ee 
