kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust,
suurriigid veel valmis vastu võtma piisavalt küpseid otsuseid, mille abil oleks saanud konflikte vältida. Lähtuti ikka veel omakasust. Teatavasti viiski Versailles' lepingu punktide ülekohus maailma järgmisesse sõtta. Järelikult ei oleks ükski rahvusvaheline organisatsioon veel suutnud olla lepitajaks. Lähtuvalt sellest, et 20. sajandi maailm oli imperialistlik ning oldi vaid varanduse ja uue territooriumi saamisel väljas, ei püüdnud ka riigid ise teha koostööd, et eesolevaid ohte vältida. Juba 1882. aastal kirjutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia alla Kolmikliidu moodustamise lepingule ning 1904. aastaks oli Kolmikliidule vastukaaluks eraldiseisvatest lepingutest välja kujunenud Antant, kuhu kuulusid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Need liidud loodi aga täpselt vastupidise eesmärgiga selleks, et kindlustada oma positsiooni. See oleks pidanud olema selge märk, et maailm on sõja lävel, kuid sellest vaadati justkui mööda
mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna 3 struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult
piiratusest tulenev hindade tõus, innovatsioon ning keskkonna üha kõrgem väärtustamine ajaveetmispaigana. Innove prognoosi kohaselt toovad need tegurid kaasa olulisi muutusi oskuste ja teadmiste vajaduses, ametikohtade jaotuses kui ka majandussektorites laiemalt. Tööstus, energeetika, transport ja ehitussektor muutuvad oluliselt keskkonnasõbralikumaks; tekib hulgaliselt uusi ,,rohelisi" töökohti ning eluliselt tähtsaks muutub haridussüsteemi võime eesolevaid muutusi ennetada. 5. Milleks meile roheline majandus? Meie jaoks pakub roheline majandus rohkelt uusi ärivõimalusi ja töökohti nii töötlevas tööstuses kui ka teenusemajanduses, nii ekspordile orienteeritud kui ka siseturule suunatud tööhõive mahukates sektorites. Neid võimalusi ei ole täiel määral teadvustatud siiani on "rohelist" käsitletud kui üllast planeedipäästmise eesmärki ja eluviisi või kui majanduskasvu piirajat
laiahaardelisemaks. 14. Kavandamise mõiste Kavandamine on tuleviku tegevuste kindlaksmääramine ja kujundamine. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide saavutamise ja abinõude kindlaksmääramises. 15. Kavandamise vajalikkus Kavandamine aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid, hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, aitab juhtidel näha eesolevaid muudatusi ja neid alluvatele jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida. 16. Kavade ja plaanide liigid Strateegilised kavad pikaajalised 5 10 aastat, nendega tegelevad tippjuhid. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
ning edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu. 21. Mida nimetatakse planeerimiseks? Milleks on vaja planeerida? Planeerimine on tuleviku tegevuste kindlaksmääramine ja kujundamine. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide saavutamise ja abinõude kindlaksmääramises Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid, hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, aitab juhtidel näha eesolevaid muudatusi ja neid alluvatele jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? I. Strateegilised - (pikaajalised) 5-10 a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks II
Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest: Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud
Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me
muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Üheks organisatsiooniks, mis on etendanud tähtsat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus, on näiteks UNESCO. Seal on lähtutud põhimõttel, et "infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avalikuhüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte
Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me
Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Enamikes kaasaja ühiskondades on sotsialiseerimise ülesanne koondatud selleks ettenähtud institutsioonidesse ja tegevusesse. Selliste institutsioonide roll on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas toimetulekuks ja neile ühiskonnas kehtivate väärtuste, normide ja reeglite, aga ka konkreetsete teadmiste ja oskuste õpetamine vastavalt ühiskonnas antud hetkel ettenähtud prioriteetsetele väärtustele
Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me
Mõiste · Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. · Kavandamine on alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega ja kujundamisega. Vajalikkus · Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. · Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. · Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. · Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 15. Kavade ja plaanide liigid Vastavalt mõjuulatusele: 1
Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1
On alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega ja kujundamisega. Kavandamistegevus jaguneb: 1. Eesmärgi püstitamine (mida?) 2. Strateegiate väljatöötamine 3. Tegevuskavade koostamine. Kavandamisega tegelevad kõik juhid nii ametlikult kui mitteametlikult. Vajalikkus: * aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid ning hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. * vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. * väheneb topelttegevus ja ,,tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. * kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abi-
Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse. Delegeerimis inimesed oskavad, tahavad, on motiveeitud. Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Eestvedamine kui protsess tegevuste järgnevus, mis mõjutavad eesolevaid. Kaasahaaramine Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine. Selgitamine Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4
ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 24. Kavandamise mõiste Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3. Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. 4. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 26. Kavandamiskäik 1. Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilistehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2
muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid. Pilootprojektid: · tõstavad kasutajate teadlikkust uutest rakendustest;
Kavandamistegevus jaguneb: 1.Eesmärgi püstitamine (mida?) 2.Strateegiate väljatöötamine 3.Tegevuskavade koostamine Kavandamisega tegelevad kõik juhid nii ametlikult kui mitteametlikult. Kavandamise tähtsus: 1.Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2.Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3.Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. 4.Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 15 Kavade ja plaanide liigid + Kava või plaan on üldisem või üksisasjalikum teabekogum, kus tulevikus ettevõetava kohta on
saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Setud tulevikutegevustega. Kavandamine jaguneb: eesmärgi püstitamine, strateegiate väljatöötamine, tegevuskavade koostamine. 114. 25. Kavandamise tähtsus Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Hakatakse kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 115. 26. Kavandamiskäik - toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada. 116. 1
• Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 24. Kavandamise mõiste Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3. Väheneb topelttegevus ja “tühi töö”, sest tegevused koordineeritakse. 4. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 26. Kavandamiskäik Kavandamiskäik: 1.tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilistehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2
(käsutustehing). Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist : 1) kokkulepe omandi üleandmiseks; 2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1
liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me
Esiteks, juhtide ja kaastöötajate vahel: viimased saavad teada ettevõtte eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Juhtimine ja juhid on vajalikud teiste töötajate tegevuse kooskõlastamiseks, milles plaanimine on selle protsessi vahendiks. Teiseks, osategevuste vahel: väheneb dubleerimine ja nn ,,tühi töö". · Plaanimine vähendab ebaselgust ja aitab valmistuda muutusteks, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, töötavad välja meetmed nendega toimetulekuks ja selgitavad töötajatele tegevuste vajalikkust ning põhjendatust. · Arvestades eeltoodut, võib öelda, et plaanimine parandab ettevõtte seisundit tulevikus. Paljud juhid peavad plaanimist kõige olulisemaks juhtimise funktsiooniks, sest tal on: · mõju ka teistele juhtimise funktsioonidele; · suur roll optimaalsete otsuste vastuvõtmisel.145 142 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE
annaabi.ee 
