kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi
kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunudplahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi. Paul lohutab ühte nekrutit, kes on väga hirmul. Noortel kogenematutel meestel
ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel, kuuludes niisiis Tiit Hennoste periodiseeringu kohaselt keskmisse eesti kriitikute põlvkonda. Muti ajakirjanduslik looming asjatundlik ja tasakaalukas köitvalt sõnastatud ja moodsalt rahvakeelne, asjatundlikult refereeriv ja innukalt kaasamõtlev, õpetav ja vahel koguni õpetlik, võrdse innuga loomeprobleemidesse ja olmeküsimustesse süvenev.
Poiste kiri Kantorekile Lugupeetud õpetaja Kontarek! Sõja eel rääkisite meile uhkelt milline au on sõjaväevs teenida ja oma riigi, oma isamaa eest võidelda ning teistele Saksamaa õilsaid tõekspidamisi jagada. Te küsiste melit: ,,Kas tulete kaasa ,kamraadid ?".Te kutsusite meid kuid ise jäite tulemata.Teie nimetasite meid kamraadideks, kuid seda me Teie jaoks ei ole, sest Teie end kirja ei pannud, Teie ei tulnud meiega eesliinile ega näe selle jubedusi. Te ütlesite, et just meie olemegi raudne noorsugu.Ma pean Teile teatma, et see ei ole nii.Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid, kuid me ei tunne end enam noorena, lahingumöll on muutnud meid palju vanemaks, kui me tegelikult oleme
meid üleval, et on veelgi nõrgemaid, kes meid päranisilmi vahivad nagu jumalaid, kellel mõnikord õnnestub isegi surma eest pageda. Hommik on hall, ja siis oli Muutke teksti laade veel suvi, kui me eesliinile Teine tase läksime, ja meid oli sada viiskümmend meest. Nüüd Kolmas tase külmetame, on sügis, Neljas tase lehed sahisevad, ja Viies tase kostavad väsinud hääled: ,,Üks kaks kolm neli," ja pärast seda kui on kõlanud ,,kolmkümmend
pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid ta klassivendadest vabatahtlikud ning tuttavad. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Need seitse noort olles vabad ja rikkumata, kes läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab, osalesid väljaõppe treeningutel ning kuulasid kaugelt rinde kõminaid. Viimne kui üks saadeti eesliinile, ilma erilise kogemuseta ning mehed tundsid suurt hirmu sõja ees. Peagi mõisteti sõja peensusi: osati kuulata mürsu tulekut ja teati selle ohtlikkusest, tuli varjuda ja end välja lülitada nendest õudustest, mis seal toimus. Noorte tegevus sõjas koosneski kaevikutes istumistes ja rindel edasi-tagasi jooksmises, inimeste tapmises ja omade surma nägemises. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud
Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta. Kõik mida nad teavad on koolis õpitud või küla peal kuuldud. Teose algus nõuab juba ühe sõbra elu, kelleks oli Kemmerich. Tema näos peegeldus vaprus ning julgus. Sõjas on ikka langenuid, kuid kes oleks arvanud, et see algab sõbra surmaga. Midagi pole parata, sõda läheb edasi. Noortel sõduritel seisab ees veel palju katsumusi ning takistusi. Kord nad tulevad eesliinilt, kord nad lähevad eesliinile. Meelelahutuseks viskavad nad üksteise kulul nalja ja räägivad lollusi, mis nad elus korda on saatnud. Vahelduseks saab Paul puhkust ning sõidab koju ema juurde. Kodukoht on palju muutunud, seepärast on tal seal ebamugav. Kõik targutavad ja räägivad sõjast, kuid tegelikult ei tea nad midagi ning see ärritab Pauli. Peale puhkust sõidab ta õppelaagrisse, kus ta kohtab vene vange. Paul püüab tuua vähegi inimlikkust esile ning annab venelastele ema küpsetatud kartulikotlette.
Darwinile tutvumiseks oma artikli evolutsiooniteooriast. See oli murdepunkt, kus Darwin sai aru, et ta peab oma pikaajalise kogumistöö lõpetama ja raamatu valmis kirjutama. Ilmselt ei oleks keegi teine toona suutnud seda niisugusel kujul kokkuvõtvalt monograafiana kirja panna ja tänu sellele saavutaski teooria oma jõu, mis tingis lausa piiskoppidest vastasrinde moodustamise. Mõni väike artikkel kuskil teadusajakirjas ei oleks teooriat sellisel kujul ühiskonnaelu eesliinile toonud. Darwini evolutsiooniteooria Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on Ernst Mayr kokku võtnud nii: · Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. · Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. · Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse
aidata, kas enda pärast ei hakka hirm, kas inimene muutub ükskõikseks, kuidas närvipingele vastu pidada? Hiljem, kui ta oli teenistusest lahkunud, selgus, et ta ei tahtnud üldse meenutada, rääkida ega lugeda mitte midagi sõja kohta. Tahtis selle unustada. Ernest Hemingway on aastaid hiljem öelnud, et on liiga palju sõdu näinud, ja veendumusele jõudnud, et sõdades on sõdijateks maailma toredamad inimesed (võib nimetada ka lihtsalt inimesteks, aga mida lähemale eesliinile, seda toredamaid inimesi võib kohata), seevastu sõda provotseerivad ja päästavad valla nii otsene majanduslik konkurents kui ka need sead, kes loodavad sõjast kasu lõigata. Ta sooviks kõik kasulõikajad ja sõja vallapäästjad esimesel päeval maha lasta ja kui keegi väidab, et tema niimoodi sõda provotseerib, siis on ka tema valmis astuma püssi ette ja surema. On tõsi, et suur osa sõduritest on lihtkodanikud, kes oma riigi
panid keset varjendi põrandat ja jäid ootama. Kui rotid sööma kogunesid löödi nad labidatega maha. 8.Kuidas mõjub mitmepäevane turmtuli kaevikus istuvatele nekrutitele? Nekrutid on hullumas, nad ei osanud midagi nii hullu karta. Nad on hirmul ning kogenematud, ei oska end kaitsta. Nende närvid ütlevad ülesse ja nad jooksevad lihtsalt lahinguväljale. 9. Mida süüakse kaevikus, kui vaenlase turmtule tõttu ei jõua toit eesliinile? Järele jäänud leiba ning vaenlaste kaevikutest pannakse konserve pihta ning muud, mis annab sealt kaasa võtta. 10. Mille põhjal võib väita, et sõdur on saanud gaasimürgituse? Gaasimürgituse saanud sõdur ahmib õhku ja oksendab põletatud kopsud tükkhaaval välja. 11. Miks ei räägi Paul kodus puhkusel käies emale kõigest sellest, mida on pidanud sõjas läbi elema?
paratamatus, kuna sõda on ohvriterohke ja meesoost inimesi kes on vähegi võimelised püssi kandma, viikase alati nn kahurilihaks. Nagu muistses Eesti vabadussõjas ütles Läti Hendrik, et eestlased võitlevad niikaua, kuni nel on kasvõi üks põlvepikkune poisike. Need 7 noort kes koolipingist läksid sõtta teadmatta mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise kogemuseta oli see hirmus ja hinge purustav. Nad muutusid seal loomadeks kes tegutsesid instinktide toel kartes aga samas hüljates hirmu. Poleks nad olnud sõbrad ja koos oleks see neid murdnud ning viinud nad hulluseni. Varsti said nad tundma sõja peensusi, kuulma mürsu tulekut ja selle ohtlikust. Varjuma ning oskasid end välja lülitada nendest kogemustest ja õudustest mis seal toimus, et mitte väsitada ja süüa oma hinge nendega.
nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning klobisid ta läbi. · Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. · Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. · Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Viga saab Haie Westhus ning tõenäoliselt sureb varsti. · Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed.
poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil
teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning
ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende sõbrad samast jaost Detering talupoeg, kes üksnes oma naisest ja majapidamisest mõtteid mõlgutab ning Stanislaus Katczinsky (Kat) - selle salga 40-aastane peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, heast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Koos nende 9-ga oli eesliinile saadetud 150 meest, kuid juba pärast esimest kokkupõrget vaenlasega olid nad kandnud suuri kaotusi, sest tagasi tuli neist vaid 80(esimene, kes neist 9 sõbrast rindel saadud vigastustesse suri, oli Kemmerich. Kuna nemad Pauliga olid koos üles kasvanud ja Franzu ema oli palunud just temal oma pojal silm peal hoida, siis pidi Paul ka Kemmerichi surmast teatama). Seega toodi neile väge lisaks. Enamik olid aastates mehed, kuid 25 noorsõdurit rindelähedastst nekrutite
justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud – Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.poisid muutusid süjas valvsaks ja ükskõikseks, hoolisid vaid elus püsumisest, sõprus aitas seda kõike üle elada.poisid said aru et isamaa eest võitlemine ja aus suremine pole üldse nii heaKui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile.Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elushoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. . Mehed teevad nalja, sest muidu nad ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks TEGELASED:Paul Bäumer - peategelane Albert Kropp - väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep
Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Suhete kujunemine: Need 7 noort, kes koolipingist läksid sõtta teadmatta, mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise kogemuseta oli see hirmus ja hinge purustav. Nad muutusid seal loomadeks, kes tegutsesid instinktide toel kartes aga samas hüljates hirmu. Poleks nad olnud sõbrad ja koos, oleks see neid murdnud ning viinud nad hulluseni. Varsti said nad tundma sõja peensusi, kuulma mürsu tulekut ja selle ohtlikust. Varjuda ning oskasid end välja lülitada nendest kogemustest ja õudustest, mis seal toimus, et mitte väsitada ja süüa oma hinge nendega
juurde 2 meesterahvast, kes tapavad ta. K. ei saanud vahistamise põhjust teada ja protsess ei jõudnud kunagi lõpuni. Remarque ,,Läänerindel Romaani kangelasteks oli 9 samavanuselist noormeest, kes Sõjakoledused I muutusteta" oli koolipingist I maailmasõtta saadetud. maailmasõja päevil, Eesliinile saadeti 150 meest, millest naases ainult pool. Kui kadunud põlvkond kätte jõudis söögitund, siis ei mõeldud kaotatud hingedele, tavaelu juurde pöördumise vaid sellele, kuidas enda kõht täis hoida, seega nõuti raskused. langenute söögipoolis endale. Noored mehed, kes ei hukkunud lahinguväljal, olid vaimselt
kui käitute kriisi ajal avatud, ausa, ligipääsetava ja reageerimisvalmina. Ärge peitke end halva õnne kirumise taha ega püüdke halbu uudiseid summutada. Teie kliendid peavad olema võimalikult hästi informeeritud. (Fried, Hansson: 124) Samuti jagatakse antud raamatus nippe heaks klienditeeninduseks. Seletatakse, kuidas vabandust paluda ning kuidas panna kõik töötajad olukorda, kus nad mõistaksid klientide soove. Selleks tuleks saata kõik töötajad eesliinile: kõik teie meeskonna liikmed peaksid hoidma klientidega vahetut kontakti kui mitte iga päev, siis vähemalt paar korda aastas. See on ainus viis, kuidas meeskond saab tunda klientide kogetavaid piinud. Just valu ja vaev motiveerib probleeme lahendama. Ka vastupidine on tõsi: õnneliku või lahendatud probleemiga kliendi rõõm võib olla metsikult motiveeriv. (ibid.: 129) Lõpetuseks räägitakse veel ka (organisatsiooni)kultuurist. Autorid on arvamusel, et kultuuri pole
,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse. Sõda näis noort Wittgensteini kummaliselt innustavat: kui ta oli rindele pääsenud, tahtis ta vägisi alati pääseda eesliinile ja ohtlikke ülesandeid täitma. Tema sissepoole pöördunud melanhoolia näis otsivat sõjast endale väljapääsu. ,,Nüüd on mul võimalus saada korralikuks inimeseks," kirjutas ta oma päevikusse pärast esimesi kokkupuuteid vaenlasega, ,,sest ma seisan surmaga silmitsi." 5 Esimese maailmasõja puhkemise ajal 1914. aasta suvel oli Wittgenstein parasjagu
,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse. Sõda näis noort Wittgensteini kummaliselt innustavat: kui ta oli rindele pääsenud, tahtis ta vägisi alati pääseda eesliinile ja ohtlikke ülesandeid täitma. Tema sissepoole pöördunud melanhoolia näis otsivat sõjast endale väljapääsu. ,,Nüüd on mul võimalus saada korralikuks inimeseks," kirjutas ta oma päevikusse pärast esimesi kokkupuuteid vaenlasega, ,,sest ma seisan surmaga silmitsi." Kogu sõja aja kirjutas Wittgenstein raamatut, mille ta sai lõplikult valmis vangilaagris pärast sõja lõppu. LFT on 20. sajandi filosoofia tähtteos ja ühtlasi ainuke
Sedakorda Henry aga sõda katki ei jätnud, sest soovis Boulogne'i kindlasti enda kätte saada. Aasta lõpuks langeski see tema kätte, kuid edasist edu inglastel polnud. Aastatel 15441546 pidid nad kõvasti vaeva nägema, et Boulogne'i enda käes hoida. Viimaks sõlmiti vaherahu, millega linn jäi inglastele. Boulogne'i sõjakäiku juhtis Henry ise, kelle tervis väljaspool tubaseid tingimusi oluliselt paranes. Ta liikus koguni kaitskraavides vastase tule all ringi ning jagas eesliinile käske. Kui sõjakäik aga lõppes ning kuningas Inglismaale naasis, halvenes ta tervis uuesti. Viimastel eluaastatel oli Henry tervis äärmiselt vilets, ta ei suutnud enam ise käia ning lebas enamuse ajast voodis. Siiski püsis ta mõistus teravana ning ta jätkas riigi juhtimist. 1546. aastal pani ta paika riigi täpse pärimiskorra, millega tema surma järel pidi troon minema Edwardile, seejärel Maryle ning lõpuks Elizabethile. Juhuks, kui neil järglasi ei ole, pidi
ei saanud vahistamise põhjust teada ja protsess ei jõudnud kunagi lõpuni. Remarque „Läänerindel Romaani kangelasteks oli 9 samavanuselist Sõjakoledused I maailmasõja päevil, kadunud muutusteta“ noormeest, kes oli koolipingist I maailmasõtta põlvkond – tavaelu juurde pöördumise saadetud. raskused. Eesliinile saadeti 150 meest, millest naases ainult pool. Kui kätte jõudis söögitund, siis ei mõeldud kaotatud hingedele, vaid sellele, kuidas enda kõht täis hoida, seega nõuti langenute söögipoolis endale. Noored mehed, kes ei hukkunud lahinguväljal, olid vaimselt ammu surnud. Enam ei hoolitud
Edu saavutamist takistavad eesmärkide selge arusaamise puudumine, võimetus muuta juhtimisstiili või organisatsioonilisi funktsioone. Lisaks muudab muutuste elluviimise ebaefektiivseks juhtimise tasandil tähelepanu puudumine, kesiselt arendatud strateegia ja ükskõiksus inimeste suhtumise vastu (Ajmal et al., 2012). Samuti peab juht suutma tuvastada ebatõenäolised muutuste edasiviijad ning need, kes soovitud muutusi juba vaikselt propageerivad. Muutuste juhtimisel tuleb juhil ennast eesliinile seada, otsuseid langetada, samal ajal hoolitsedes enda eest füüsiliselt ja emotsionaalselt (Oake et al., 2017). Juhi kohustused ei lõpe ka peale muutuse teostamist. Peale planeeritud viisil elluviimist tuleb muutusi kontrollida ning jälgida, kuidas need avaldavad mõju inimestele (Ajmal et al., 2012). Inimeste vastuseis organisatsiooni muutustele ja sellega seotud juhtimispõhimõtted Muudatuste juhtimine 7
ühe. Teised võivad neid külastada ja nad mängivad enamuse ajast öösel kaarte. Peale mängu läksid Kat ja Paul hanesid jahtima..Koer segas neid..Lõpuks saavad ikka kätte ja lähevad neid grillima.. Paul molteb, kui palju tal Katiga ühist on sõja tõttu ja unistab taevast...Allesjäänud hane mässivad ajalehte ja viivad vnagi, Kroppile ja Tjadenile. Need kaks söövad õnnelikult ja teised lähevad magama. 6.ptk Lähevad 2 päeva tavalisest varem eesliinile. Näevad uhiuusi kirste, mis on ju nende jaoks. On selge, et inglased valmistuvad millegi suure jaoks, neile tuuakse varustust juurde. Rusutud meeleolu. Oma suurtükivägi tulistab neile jälle kaevikusse, kuna torud on ülekoormusest äraleierdatud. 2 haavatut. Rindel muutub elu tähtsusetuks. Rotid söövad nende leiba, tapavad nad labidatega. Algab lahing. Nad võitlevad vihaga, et maksta kätte. Isegi Kat ei saa neile sööki muretseda. Mehed hulluvad..Lõpuks saavad nad ühel ööl süüa
Pääsemiseks lasi ta dogi pihta ja haaras ühe hane kaasa. Nad küpsetasid hane ühes mahajäetud kuuris ära. Nad istusid ja tunnetasid oma olemasolu ja olid teineteisele nii lähedased, et ei suutnud selle üle rääkida. Nad sõid ja ülejäänud osa viisid Tjadenile ja Kropile. Kat ja Paul sammusid barakki poole tagasi. 12 VI PEATÜKK Nad läksid kaks päeva varem eesliinile. Teel sinna möödusid nad purukspommitatud koolimajast. Kogu rindejoon pulbitses. Esimesel ööl püüdsid nad olukorrast ülevaadet saada. Nad olid rusutud meeleolus. Kaks tundi peale seda, kui nad oma varjendites olid istunud, tulistas suurtükivägi neile kaevikutesse. Nelja nädala jooksul oli see juba kolmas kord. Rinne oli puur, milles närvitsedes pidid ootama seda, mis juhtub. Nad lamasid granaatide lennukaare võre all ja elasid teadmatuse pinges. Nende kohal hõljus juhus.
Osal juhtudest on tegemist personali värbamisel tehtud veaga, kuna eesliini töötajal puudub soov kliendi probleemi lahendada ning põhilisel juhul aga kasutamata siseturunduse võimalustega. Informatsiooni liikumisele hinnangut andes peab välja tooma asjaolu, et mõningal juhul on informatsiooni pigem palju kui vähe. Viimane tuleneb eelkõige asjaolust, et ettevõttest väljastpoolt saabub info ettevõttes mitmele erinevale inimesele ning seda edastatakse eesliinile mitu korda. Olukorrale aitab kaasa ka info edastamise lihtsus – elektronposti teel. Samuti võib öelda, et eesliinist jõuab tippjuhtkonnale liiga palju infot. Probleem seisneb selles, et otsustamist vajavad küsimused eelistatakse üles saata, kui neid ise lahendada. Selline olukord tundub eesliinile bürokraatlikuna, kuna nende ettepanekud läbivad mitu juhtimistasandit. Tegelikkuses on aga probleem selles, et esma– ja toetav spetsialistide
Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist armeed ei suudetud varustada laskemoona, mootorikütuse, toiduainete ja muu hädavajaliku isiku-
päeva kestvad vägivaldsed rahutused. Rahutuste käigus said loobitud esemete tõttu vigastada politseiametnikud, kõrvalised isikud ja rahutustes osalejad, samuti lõhuti tehnikat (kividega loobiti nii politsei-, pääste- kui ka kiirabisõidukeid) ning rüüstati vara. Rahutustele kaasas politsei planeeritud korras ka kiirabibrigaadid, kes vigastatutele esmaabi andes mitu korda vägivallatsejate vahetusse lähedusse, nn eesliinile sattusid. 2004. aastal tekkis Lääne maakonnas ühe mälestusmärgi eemaldamise käigus vägivaldne rahutus, mille käigus loobiti politsei- ja päästetöötajaid kividega ning tungiti neile kallale. Kivirahes said kannatada ka politsei- ja päästesõidukid. Vägivaldseks rahutuseks võib kujuneda ka rahulikult alanud jalgpallimatš (või mõni muu spordiüritus). 2002. aastal toimus Tallinnas Lilleküla staadionil jalgpallimatš, mille käigus läksid jalgpallifännid omavahel kaklema
annaabi.ee 
