Eeskujud õpetavad Igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju, figuur, kelle pealt malli võtta. Eeskujusid on erinevaid need, kelle olekus on ülekaalus head omadused, need, keda tunneme üksnes halbade tegude järgi, ja need, kes jäävad kahe eelneva inimtüübi vahele. Oma suhtumisega avaldavad nad aga kõik ümbritsevatele inimestele mõju, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nõnda võibki öelda, et eeskujud õpetavad. On eeskujusid, kes on tuntud suuremale rahvahulgale kui ühe inimese sõprusringkond tavaliselt on, ehk staarid. Üha levinum on arusaam, et kuulsad inimesed elavad luksuslikku elu, laristavad raha, mida neil üleliia palju on, ning naudivad meedia tähelepanu. Peab tunnistama, et enamasti see ka nii on. Sellist elustiili, nagu nende eeskujul on, ihaldavad aga ka paljud teised inimesed ning eesmärgini jõudmiseks vahendeid ei valita.
Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli luksus,mida igaüks endale ei saanud lubada, mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Aga võibolla oli see just miinuseks. Kui ei ole mitmeid allikaid, millele informatsiooni kogudes toetuda, et info tõesuses kindel olla, siis ei saa ju ausalt tunnistada, et sa usud seda mida kuulsid või lugesid. Aga samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde, et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt. Mis piirist alates tuleb tunnistada endale, et oled ,,reklaamiohver" ja sõltud
eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas
Kui inimene elab sihitult, ei taha oma kohust täita, tal pole selgroogu, kui pole elu eesmärki, pole püüet midagi õppida, siis ta aeg hakkab kaduma. Kui eesmärgid ei vasta tema sisemistele eesmärkidele, kui ta kasutab halbu meetodeid oma eesmärkide saavutamiseks, siis hakkab saatus teda justkui mööda asfalti edasi-tagasi rullima. Kui väikesele lapsele on reeglina vajalik range kontroll tema esimestel õppimise etappidel, siis täiskasvanule võib lubada rohkem vabadust. Kuid ka täiskasvanut, kui tal on kalduvus rikkuda mõningaid seadusi, peab piirama. Näiteks territoriaalselt viibimine vanglas, haiglas või üksikul saarel, füüsiliselt kaotades mõne jäseme või saades mõne puude, juriidiliselt olles teovõimetu psüühilise haiguse tagajärjel jne. Paljud inimesed ei leia elust rahuldust, elavad justkui robotid - teenivad raha, et elada jõukalt, osta häid asju, toita oma ego - sellegipoolest on nad õnnetud
Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks. Kuid seda mõista ja sellest aru saada, on vaja suuremaid teadmisi, kui meile antud on. Friedrich Nietzsche " Ecce Homo " Miks ma saatus olen?
uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega. Ärganud äratundmine Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse vormini jõudmist, mis on staatiline ja muutumatu. Täiskasvanuna pole meile enam hoopiski loomulik jääda avatuks, loobuda oma vanadest uskumustest ja vaadetest ning omandada uusi. Elu ei kujuta endast enam elusat, tulvavat voogu, kus kõik on muutlik. Me õpime tulemuslikult oma elamusi ja tundeid varjama ning alla suruma, aga tunnetuslikult teistele kättesaamatuks muutudes ei saa me ka muutuda. Üldjoontes võib öelda, et me kiidame heaks kõike, mida võime kogeda
Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte
Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma
Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis Inimlikkust on võimalik mitmeti defineerida. Minu jaoks tähendab see andestamist, mõistmist , aksepteerimist ja muid häid iseloomujooni. Me ei saa võtta inimlikkust kui loomuliku osa igas inimeses. Kahjuks on neid, kellel see on puudulik või siis on see joon inimesele väärastunult kinnistunud. Samas ei usu ma, et ühtegi inimest ei ole võimalik muuta ja, et mõni meist on sünnisaati ebainimlik. Peame mõistma,et iseloomu kujundab nii kodu kui ka ühiskond, ja tihti peale ei saa me kõigel silma peal hoida. Andes inimesele elu ei või me kunagi kindlad olla,et ta kasvab just selliseks nagu me soovime. Meie võime proovida inimest kasvatada nii hästi kui suudame ja loota,et andsime endast parima. Inimesed muutuvad kurjaks ja halba soovivaks tihti peale siis, kui neid ennast on halvasti koheldud. Vahel ei suuda me mõista, kuidas ja kui halvasti meie käitumine võib teisele mõjuda. Eriti ini
loomulik osa ning sellega tuleb õppida hakkama saama, siis saadab sind ka edu. Ettevõtlusega seoses Ettevõtlus on elu valdkond, millega puutume tahes-tahtmata kokku me kõik. Kõige lihtsam näide on kauplused, kus me käime need on ju ettevõtted ja me oleme kaupluses, et osta mõne teise ettevõtte poolt valmistatud (kasvatatud) tooteid. Põhimõtteliselt kõik (va. suurem osa looduslikest objektidest) meid ümbritsev on vähemal või rohkemal määral seotud ettevõtlusega. Nagu paljudele teistele, pole mullegi ettevõtlus võõras teema. Üks kõige ilmekam näide mu ettevõtluse karjääris on õpilasfirma asutamine ja sellega tegelemine. Õpilasfirma koosnes antud juhul kolmest isikust, kellel olid erinevad ülesanded firma tegevuse jaoks. Mina olin firmajuht, seega oli mul suurim vastutus kõige selles firmas toimuva ees. Kuigi ma olin firma direktor, ei saanud minagi käed taskus seista ja vaadata, kuidas teised tööd rügavad, vaid olin tihedalt tööprotsessiga seotud
meeldivana. On oletatud, et füüsiline atraktiivsus või füüsiline ilu, hea välimus annab palju eeliseid sotsiaalsetes suhetes. Paratamatult omistatakse neile inimestele positiivseid iseloomuomadusi: andekus, lahkus, intelligentsus. Ja seetõttu on atraktiivsematel inimestel lihtsam teisi veenda veenda või mõjutada. Teiseks on sarnasus- me tahame sarnaneda nende inimestega, kes meiega sarnanevad, kellel on meiega lähedased mõtteviisid ja maailmanägemus. Väga suurt rolli mängib ka söök. Viimastel aegadel on saanud tavaks koolitustel või bankettidel pakkuda süüa ja juua. See on kaval nipp, kuna söök, tekitab meis nii heaolu- kui ka poolehoiutunnet. Tekib vastastikkuse reegel. Näide Tupperware pidudest. Vastastikkus- alustuseks mängitakse peost osavõtjate vahel auhinnamänge, igaüks, kes auhinnast ilma jääb, võidab midagi pimeloosiga, nii et igaüks on enne ostmise algust saanud
A: Aga mis nendega siis on? D: Ma ei pea silmas kõiki, kuid enamus tegid vea planeedi ja inimkonna suhtes. Pean silmas ülisuuri, hirmsaid vigu. Nad surid ja see raskus jäi Maatriksisse. Maatriks omakorda vastas nii, et saatis neile järgmisse kehastusse midagi letargiataolist. See oli vajalik selleks, et nad ei saaks enam midagi taolist teha ja muidugi selleks, et tagas- tada neile see, mida nad teinud olid. Seepärast hoiduvad lähedased neist eemale. Nad asetsevad olemasolu piiril. Ja ikkagi, meie kohus on neid aidata ja toetada, sest nad on meie, meie oleme nemad. Teatud tasandil oleme me vastastikku seotud. A: Aga teised, need, kes ei kuulu sellesse kategooriasse? D: Need on heatahtlikud, tundlikud, erilised hinged, kes ikkagi teatud momendil lõid teatud päris suured rikkumised Maatriksis. Neid on muidugi väga vähe. Neid saab ära tunda selle järgi, et vaatamata kõigile oma probleemidele ei ole nad agressiivsed. Nad
Neil ei jätku aega perekonna ja armastuse jaoks. Ometigi usuvad nad end edukad olevat , kuid mida ütleb nende süda ? Meediagi kajastab pidevalt rikkad ja kuulsaid persoone , kui mure ja stressivaba elu elajatena , kuid mis on tõde ? Kui võtta luubi alla Eesti rikkamad inimesed, siis särab edetabeli tipus vaieldamatult Armin Karu. Temastki voolitakse meedia kaudu õnnelik inimene, kuid mida teame meie õigupoolest tema edust. Tegelikult ei teagi. Kuna see inimene ennast iga nurga peal ei eksponeeri , siis võime me ainult arvata. Ehk ta ei vajagi õnneks raha mida meile eksponeeritakse, vaid väärtustab rahulikku pereelu. Peale rikaste inimeste on ka neid inimesi , kes hindavad oma edukust just perekonna näol. Nende inimeste jaoks on piisav edu see, kui tal on olemas armastav naine ja toredad lapsed. Just nii tunneb tema end edukalt ja kindlustatult ning selle jaoks ei olegi maailma miljoneid vaja.
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
On kindlaks tehtud, palju põhjendatud ADD ja ADHD juhtumeid, millel on omad keemilised või geneetilised põhjused. Kuid kuidas on lood nende juhtumitega, kus lapse olukorda valesti tõlgendatakse? Teadus ei ole veel suuteline tunnustama seda, kui tähtis on ravi seisukohalt lapse suhe vaimse ja eetermaailmaga. ADD sildiga märgistatud indigolaste mõtlemine ei ole lineaarne. See pole puudujääk, vaid hoopis väärtus. Kujundada selliste lastega loov dialoog ja lubada neil aktiivselt tegutseda. Nad tahavad end turvalises õhkkonnas väljendada see on tähelepanupuudulikkusega toimetuleku võti. Kellegi nimetamine hüpperaktiivseks või tähelepanupuudulikkusega isikuks, kaldub sageli olema pigem tahtmatus seda inimest aidata, kui tegeliku sümptomi konstanteering. See võib inimese kergesti juhtida selleni, et ta hakkab eitama oma sisemisi väärtusi. Veel tekitab see ka alaväärsuskompleksi. Enne kui kedagi nimetatud viisil
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalg
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks tulnud teema: ,,Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?". Mina olen enam kui kindel et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. Vaadates numbreid ja fakte mis mõjutavad meie, eurooplaste majanduse ning ühiskonna allakäiku, saame järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või meeltlahutavatel ees
Spears ja Braund järgi on lapsi 3 tüüpi. 1.Kutsarid- tugevatahtejõuga.Neid tuleb kohelda kindlameelselt ning vahetult.Vanemad peaksid suhtlema nendega mustvalgelt. 2.Diplomaadid-järeleandlikud ja ettevaatlikud.Neid tuleb kohelda õrnalt ja soojalt.Nad tahavad vanematele meelejärele olla.Vanemad peaksid paluma neilt koostööd. 3. Unistajad on loomingulised ja tundelised.Neid tuleb kohelda peenetundeliselt ja intuitiivselt. Vanemad peaksi pakkuma neile loovaid valikuid. Paljud lapsed on nende kolme vahepeal. Neid võib nimetada ka seostajateks, tegijateks ja lootjateks. Müüt nr5.Juhtimine tähendab vaid käitumist ja positsiooni. Juht võimestab teisi, neile juhtimist edasi delegeerides. Meie arusaamad juhtimisest Sõjaväeline komandör50. Degevdirektor 70.Treener80.Meskond.Luuletaja ja aednik21s Tõelised juhid võimestavad teisi ning jagavad võimu. MIDA JUHID TEEVAD? Nad märkavad vajadust.Neil on anne. Nad kuulutavad oma kirge.Kui kokku saavad väline
vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata. Kuidas siis käituda, et need teised meid rohkem omaks võtaksid ning elu rohkem meie soovide järgi sujuks? Neile, kes tahavad kogu aeg teistele meeldida, on raske abivajajale ei öelda, ehkki on ise oma igapäevaste toimetuste ja tööga juba maksimaalselt koormatud. Enesekehtestamise võtmesõna on valik Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Omades enda jaoks hästi ärapõhjendatud ,,miks just nii on hea" vaatevinklit, on lihtsam konfliktolukorras endale kindlaks jääda. MIKS INIMESED EI OSKA KEHTESTAVALT KÄITUDA?
Inimeste hulgas aga toimib igaüks omaenese mitmekesiste huvide järgi. 2.OSA - MÕJU 3 kuu jooksul kasvab ja areneb kiil inseneride mõttes täiuslikult ja müstiliselt. Kõik kehaosad on välja arenenud disainiga, mida on tänapäeval projekteerijatel raske järgi teha. 2. Kiili kui sellise kehaga olendi jõudmist tänapäeva võib selgitada evolutsiooniteooria alusel. Eelkõige just faktiga, et looduses jääb tugevam ellu ning tehakse juhuslikke valikuid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kõike, mis meie ümber on tekkinud, selgitada puust ja punaselt (mis on milleks valitud). Inimene oma loominguga hakkab järgima sama rada – ei ürita leida parimaid kombinatsioone vaid laseb juhusel teha selle otsuse. Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa
Dr. Abbas Qutab Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja Dr. Abbas Qutab on Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja ning ühtlasi tark ja andekas lisajõud Kyäni meeskonda. Dr. Qutab'il on teaduskraadid meditsiini, orientaalse meditsiini ja kiropraktika alal ning doktorikraad ayurveeda meditsiini alal. Ta on üks väheseid USA arste, kellele on antud audoktori kraad Maailma Tervise Organisatsiooni Charted University poolt tema tegevuse eest alternatiivmeditsiini edendamise valdkonnas. 2003. aastal ta sai USA Kongressi poolt "Aasta Arsti" aukirja oma aktiivse tegevuse eest NRCC Rahvusliku Terviseedendamise ja Taastusravi Reformide Komiteelt. Dr. Qutab reisib väga palju ning on õpetanud tuhandetele arstidele nii USAs, kui ka Euroopas, kuidas integreerida alternatiivset meditsiini oma praksisesse. Olles mitme ajurveedilist meditsiini käsileva teose kaasautor, on ta ka vastava nõukogu poolt kinnitatud naturopaatilise meditsiini tundja. Ta on ülemaailmselt
Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju!
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) ar
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
väärtustest ning loodusest, milelga tasakaalus on inimkond ju tuhandeid aastaid elanud. Tõsi küll, viimasel ajal on tasakaal kaduma hakanud inimesed ei ela enam loodusega nivõrd ühes rütmis, kui kunagi. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Elu teeb ebakindlaks ja õnnetuks surmahirm ning sellest tingitud ärevus. Elu muudavad ebakindlaks ka asjade iha ning soov selle järgi, mida meil ei ole. Kes ei mära seda, mis tal on, vaid ihkab ainult seda, mida tal pole, on õnnetu. Tekib justkui nõiaring: asjade ihast tulenevat ebakindlust püüame me vaigistada uute asjade ihkamisega, mida meil pole ning sellest tekib rahuleolmatust, millest omakorda ebakindlus. See ring muudkui töötab lakkamatult, kuni inimene I pea hüveks vaid seda, mis on auline mõistus ning tänulikkus, samuti näiteks suuremeelsus. 5. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcelinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma poel mõtet karta (lk
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
nüüd end peitma pean?? Solvaja ei andesta kunagi! Tark armastab õppida, aga loll õpetada. Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad . Igal asjal on lõpp ja algus. Parim kaitse on rünnak. Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki. Molekulide teke on nagu abiellumine - mõlemad loovutavad midagi ja lõppkokkuvõttes saavad siiski mõlemad midagi juurde. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Pea meeles, et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull.
Samas on tulnud tagasisidet, et mälestuslaud ei peaks olema liiga käidavas kohas. Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või lapsed, kes satuvad suurde õnnetusse või katstroofi, reageerivad nendele sündmustele jõulisemalt ja kauem kui lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud oskavad arvata.
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga in
Me võime seda sõnastada näiteks Platoni kardinaalvoorustena (mõõdukus, mehisus, mõistlikkus ja õiglus) või Kanti kategoorilise imperatiivina (kohustusena iseenda suhtes ja teiste suhtes) või ka nüüdisaja individuaalsete ja sotsiaalsete väärtustena. Tarvis on loomusundisid heita enese alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist kooskõla iseendaga, oma aadetega (tõde või tõelikkus), tarvis on teistele lubada, mida eneselegi (õiglus), tarvis on teiste õnnest ja rõõmust rõõmu tunda (heatahtlikkus), õpetab Peeter Põld. Valikuvabadus Bioloogiline loomus on meile looduse poolt antud, headeks ja halbadeks me looduse poolest ei muutu. Arvan, et just seda pidas Uku Masing silmas, väites, et inimene on sündides vaimselt tühi. Ütlus, et keegi pole vabatahtlikult paheline, ei ole õige, sest rikutud loomus on vabatahtlik igaühe puhul teevad ju toimingud inimese selliseks, nagu ta on
Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandil osaks saanud ülekohut? Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma. Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal. Nooremad me seas ei teagi, et vanasti ümbritses me rannapiire okastraat. Me oleme jõudnud 22 aastaga niikaugele, et partneritega NATOs ja Euroopa Liidus üheskoos uuema ajaloo kordust me kartma ei pea. Eesti riik on saavutanud 22 uue iseseisvuse aastaga nii palju, et me ei võrdle enam tänast päeva okupatsiooni või laulva revolutsiooniga. Me võrdleme end riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma riigi suhtes nõudlikumad.
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
