Soodustada kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu Majandusprognoosid. G8 Mis on ? G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühenduvus. Sinna kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Millega tegeleb ? Korraldavad igaaasta liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. See aasta toimus kohtumine itaalias, järgmine aasta toimub Kanadas Kuidas tekkis ? G6 sai alguse 1975. aastal Prantsusmaal presidendi Valéry Giscard d`Estaing`i (korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega.) Gruppi hakati nimetama G7 kui 1976 liitus sellega Kanada. 1991 kui pärast NSV liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel osalema Venemaa, hakati suurriikide ühendusest rääkima kui G7+1
Selle põhjal töötatakse välja valdkondlikud tegevuskavad ning kujundatakse seisukohad Euroopa Liiduga seotud üksikküsimustes. ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika" on oluliseks abivahendiks Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ülesandeks on korraldada ning suunata Ministrite Nõukogu tööd ühe poolaasta vältel. Selleks määratleb eesistuja oma eesistumisperioodiks prioriteetsed küsimused ning tegevuskava. Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu olulist rolli liidu otsustusprotsessis ning eesistujate erinevaid prioriteete, on otstarbekas määratleda valitsuse prioriteedid kitsamalt iga eesistumisperioodi jaoks. Sellest tulenevalt kinnitabki valitsus iga
Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb MN põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Oluline roll on EL-i valitsemises täita MN eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia, on rohkem hääli ja väiksematel riikidel vähem. Eesti ministril on nt
ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast Eestil on 6 liiget Euroopa Liidu Nõukogu koos käiakse ministrite tasemel oleneb probleemist vastav minister tuleb kohale annab välja ühenduse õigusakte jälgib lepingute täitmist otsuseid võetakse vastu häälteenamusega tööd juhib eesistujamaa praegu Portugal, eesti 2018 eesistujamaast oleneb, milliste probleemisega rohkem tegeletakse liikmemaks käib SKT järgi kõige suurem Saksamaal 3) Kogu maaimamajandust korrigeerivad organisatsioonid 1944 Britton Woodi konverents otsustati, et peaks moodustama maailmamajandust korrigeerivad organisatsioonid peamine ül: vähendada riikidevahelisi erinevusi, aidates kaasa kõigi riikide arengule 1945 IMF Rahvusvaheline Valuutafond
aastal ja kandis algselt nime G6, kuni 1976. a. liitus grupiga Kandada, siis oli grupi nimeks juba G7, kuni 1991. a. NSV Liidu lagunemiseni, peale mida hakkas grupi kokkusaamisel osalema ka Venemaa, siis nimetati gruppi G7+1, kuni aastani 1997, millal Venemaast sai grupi täisliige ja grupi nimeks G8. Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. WTO- MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (Inglise k. World Trade Organization) WTO loodi 1995. aastal Üldsise Toll- ja Kaubanduskokkuleppega (inglise k. General Agreement on Tariffsand Trade e. GATT) ühinenud riikide baasil. WTO-l on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. WTO funktsioonid: · Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine · Kaubandusläbirääkimised · Vaidluste lahendamine
kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus
Eesti ei ole OECD liige. G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. G8 ajalugu sai alguse 1975. aastal Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d'Estaing'i korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega. Sel ajal kuulusid ühenduse liikmete hulka Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Lääne- Saksamaa ja Suurbritannia. Gruppi hakati nimetama G6 ja kui 1976 liitus sellega Kanada, siis G7. 1991 kui pärast NSV Liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel
Neljas korv – kinnitas protsessi jätkumist Jätkukohtumised Jätkuseminarid Rändlev eksistents Võrdlus amööbiga Eesti osales 1992 Helsinkis. Budapesti kohtumine (1994) Nime muutus Jeltsini-Clintoni kohtumine Bosnia konflikt ja selle mõju kohtumistele Rahuvalve ja komisjon: Mägi-Karabahhia Venemaa aktiivsus ja reformiettepanekud 1993 – määrati esimene peasekretär 1993 – loodi sekretariaat Viinis 1994 – nime muutus Olulisemad: Eesistujamaa: Soome (2008) – Gruusia nt. Troika põhimõtted Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo Meediavabaduse Esindaja Vähemusrahvuste ülemvolinik Peasekretär ja sekretariaat Council of Europe- Euroopa Nõukogu W.Churchill, kes esitas sellel Haagi kohtumisel ka “Läkituse eurooplastele” (“Message to the Europeans”) Julgeolek Märtsis 1948 sõlmisid 5 riiki - Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Luxemburgi ja Suurbritannia valitsused nn Brüsseli Lepingu
Perovi. Kuigi see praktika oli aastaid teada, hakkas selle tõeline ulatus alles viimastel aastastel selguma. 21. mail 2006aastal toimus iseseisvusreferendum, millel 55,4% hääletanutest pooldas Montenegro iseseisvumist. 3. juunil kuulutas parlament välja Montenegro iseseisvuse. 15. juunil 2006.aastal tunnustas Serbia Montenegro iseseisvust ja 28. juunil võeti Montenegro ÜRO liikmeks. 15. detsembril 2008.aastal andis Montenegro peaminister Milo ukanovi Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa presidendile Nicolas Sarkozyle üle sooviavalduse Montenegro liitumiseks Euroopa Liiduga. Eesti ja Montenegro Eesti sõlmis 13.06.2006aastal esimese riigina maailmas diplomaatilised suhted Montenegro Vabariigiga. Kahe riigi ühisavaldusele diplomaatiliste suhete sõlmimisest kirjutasid Montenegro pealinnas Podgoricas alla Eesti välisministeeriumi 2. poliitikaosakonna peadirektor Karin Jaani ja Montenegro välisminister Miodrag Vlahovi.
Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Ministritel on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel 29, Eestil 4 häält- kokku 321 häält. Otsus loetakse vastuvõetuks, kuis elle poolt on antud vähemalt 258 häält- enamus- tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega
detsembril 2010. G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. G8 ajalugu sai alguse 1975. aastal Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d'Estaing'i korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega. Sel ajal kuulusid ühenduse liikmete hulka Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa ja Suurbritannia. Gruppi hakati nimetama G6 ja kui 1976 liitus sellega Kanada, siis G7. 1991 kui pärast NSV Liidu lagunemist hakkas grupi
kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee 3. Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Rahastatakse laenudega rahaturgutelt ja panga aktsionäride abiga 4. Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis 5. Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Euroopa riikide peaministrid ja presidendid 6. Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa? Tsehhi 7. Millist rolli täidab Euroopa Liidus COREPER? Valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisi 8. Mis erinevus on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Nõukogul? Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon 9. Mis on ,,kabinet"? Voliniku isiklike nõustajate töörühm 10. Milline on Euroopa Ombudsmani roll? Vahendaja EL kodanike ja ametiasutuste vahel TEST 13: Euroopa Liidu eelarve 1. Euoopa Liidu tulud ja kulud:
alguses osa võtnud juba üle 30 000 soovija. ("Eesti Päevaleht'' 31.10.2009) 3.2. Välispoliitika Jaanuari alguses lõppes Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus, mis oli olemuselt edukas, kuid vastuoluline. Toimus palju erakorralisi sündmusi ja eesistuja tuli nende lahendamisega väga hästi toime. President tõestas maailmale, et olulistes küsimustes tahab ja suudab Euroopa Liit kõneleda ühel häälel. Gruusia konflikti ja Prantsusmaa kui eesistujamaa reaktsiooni sellele esialgu üsna jõulisena näivat poliitikat ajanud Sarkozy muutus hiljem Moskva suhtes leebemaks. ("Eesti Päevaleht'' 02.01.2009) Veebruaris sõlmis president Itaalia peaministriga koostöökokkuleppe Itaaliasse mitme tuumajaama rajamiseks. Itaalia valitsuse teatel vajab riik nii 8-10 kolmanda põlvkonna tuumajaama, esimene neist peaks valmima aastaks 2020. ("Eesti Päevaleht'' 24.02.3009)
ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast Eestil on 6 liiget Euroopa Liidu Nõukogu koos käiakse ministrite tasemel oleneb probleemist vastav minister tuleb kohale annab välja ühenduse õigusakte jälgib lepingute täitmist otsuseid võetakse vastu häälteenamusega tööd juhib eesistujamaa praegu Portugal, eesti 2018 eesistujamaast oleneb, milliste probleemisega rohkem tegeletakse liikmemaks käib SKT järgi kõige suurem Saksamaal 3) Kogu maaimamajandust korrigeerivad organisatsioonid 1944 Britton Woodi konverents otsustati, et peaks moodustama maailmamajandust korrigeerivad organisatsioonid peamine ül: vähendada riikidevahelisi erinevusi, aidates kaasa kõigi riikide arengule 1945 IMF Rahvusvaheline Valuutafond
1995 liitusid Soome, Rootsi, Austria 1999 euro arveldusühikuna 2001 euro emiteerimine 1. mai 2004 Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Poole, Küpros, Malta Juhtinstitutsioonid: Euroopa komisjon läbirääkija, seaduseelnõude ja eelarve koostaja Euro Parlament kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja Euroopa Liidu Nõukogu ministrite tasemel, õigusaktide väljaandmine, eesistujamaa 3. Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid Bretton Woodsi konverents (1944) 44 riiki IMF (1945) Rahvusvaheline valuutafond juhib maailma rahandust, püüdes säilitada valuutade stabiilsuse, hoida ära suuri finantskriise, annab laene (oma arveldusühikus SDR) Üle 180 liikme. Eesti 1992 IBRD (1945) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank (Maailmapank)
Nõukogu Council of Ministers,mis koos käib oma eralases jaoutuses (välismin, rahah ja majandusm, põllum. Moodustati ühtne Ülemamet (uue nimega Euroopa Komisjon). 1975 loodi audiitorite kogu ( Kontrollikoda), mis alalis asub Luxemburg'is. 1974 dets loodi Euroopa Ülemkogu riigijuhtide poliitiline tööorgan, otsustati kohtuda regulaarselt 3 (hilj 4) korda aastas, kaks korda Brüsselis ja kaks korda eesistujamaa pealinn. Otsustati , et alates 1979 a- st Euroopa Parl-i koosseisu toimuvad otsevalimised. Saksamaa majandusime 1950-70: Saksamaa ja Suurbritannia pärastsõja majandusnäitajate võrdlus on äärmiselt õpetlik, sest Saksama ategi läbi tõusuaja kui oli sõjas purustatud.Suurbitannia oli ainus Eur riik, mis väljus sõjast ühemõtteliselt võitjana, Kuigi pommitusl ülisuuredd oli Suurb
Jaapan, Kanada, Prantsusmaa,Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). Kõik liikmed, välja arvatud Venemaa, katkestasid oma liikmeksoleku 2014. aasta 24. märtsil Krimmi kriisi tõttu. Need liikmed jätkavad kohtumisi G7 nime all. Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. BRIC on majandusteaduse mõiste, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil, Russia, India, China). Mõiste võttis kasutusele aastal 2001 investeerimispanga Goldman Sachs ökonomist Jim O'Neill. Panga avaldatud raportis aastal 2003 esitatud prognoosi järgi tõusevad Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina aastaks 2050 maailma neljaks kõige olulisemaks majanduseks.
Näiteks: relvastuskontrolli lepingute küsimuses Multilateraalsuse arendamine rahvusvahelistes organisatsioonides Kyoto protokoll Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Balkani tulevik, suhted Venemaaga, Iraani küsimus või Lähis-Ida rahuprotsess Miks siis ikkagi paistab ELi välispoliitika niivõrd ebatõhusana? Siin võib välja tuua kolm peamist probleemi: ebasobivad ametkonnad (nt eesistujamaa roteerumine) ühise strateegilise kultuuri puudumine sügav lõhe USAga suhtlemises (uued vs. vanad LR). Heaks näiteks tõestamaks, et Euroopa Liidu välispoliitiline identiteed on erinev rahvusriikide omast, on Liibüa konflikt 2011. aastal. Äsja oli ratifitseeritud Lissaboni strateegia ja loodud välisteenistus, pürgiti Euroopa suurema globaalse rolli suunas ning Liibüas nähti võimalust näidata maailmale, et EL on ühtne tegutseja globaalses poliitikas
Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse näiteks liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. · Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes.
Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse näiteks liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes.
hindade stabiilsus eurotsoonis Õige d. Kõikide Euroopa riikide rahapoliitika kujundamine Väär Question 5 Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Parlamentide presidendid Väär b. Euroopa Parlamendi saadikud Väär c. Euroopa riikide peaministrid ja presidendid Õige d. Euroopa riikide välisministrid Väär Question 6 Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa? Vali üks vastus. a. Saksamaa Väär b. Sloveenia Väär c. Tsehhi Õige d. Prantsusmaa Väär Question 7 Millist rolli täidab Euroopa Liidus COREPER? Vali üks vastus. a. Nõustab Euroopa Komisjoni volinikke Väär b. Valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisi Õige c. Valmistab ette Euroopa Kohtu otsuseid Väär d. Koostab Euroopa Parlamendile eelnõusid Väär Question 8
Euroopa Nõukogu- kohtuvad liikmesriikide ministrid, et arutada ELiga seotuid teemasid, teha otsuseid, võtta vastu seadusi. Nõukogu tööd juhib eesistuja riik. See vahetub iga poole aasta tagant. Et aga töö oleks stabiilne, tehakse tööd nn. kolmestes tühmades. Euroopa Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte, määruseid, direktiive, mis on kohustuslikud kõikidele riikidele. Seadusanlikke akte valmistavad ette ELi liikmesriikide esindajad, eesistujamaa ja Euroopa komisjon. Euroopa komisjon- ELi täidesaatev organ. Kaitseb liidu kui terviku huve. Euroopa komisjoni president on Jean-Claude Juncker. Komisjoni 4 põhiül: 1) õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule 2) ELi poliitika juhtimine ja elluviimine ning eelarve täitmine 3) ELi õigusaktide jõustamine 4) Euroopa Liidu esindamine maailmas. Euroopa parlament- Euroopa parlamendi liikmed valitakse otse Euroopa kodanike
Läänemeremaade Nõukogu (ingl Council of the Baltic Sea States) asutati 5.-6. märtsil 1992 Kopenhaagenis toimunud kümne Läänemeremaa (Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa) välisministri ja Euroopa Liidu Komisjoni esindaja kohtumisel. Eesmärgiks on arendada koostööd Läänemere piirkonnas nii poliitilisel, majanduslikul kui humanitaartasemel. Üks nõukogu liikmesmaadest on vahelduva graafiku järgi selle organisatsiooni eesistujamaa. Nõukogu koosneb iga liikmesriigi välisministrist ja Euroopa Komisjoni komissarist ning koguneb igal aastal eesistujamaa pealinnas. Põhjamaade Nõukogu (ingl Nordic Council) asutati 1952. Aastal eesmärgiga soodustada Põhjamaade parlamentide ja valitsuste vahelist koostööd initsiatiivide, soovituste ja oma tegevuse kaudu. Nõukogu liikmed on Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island. Fääri saared ja Ahvenamaa omavad oma esindajat Nõukogus alates 1970. aastast ja Gröönimaa 1984
Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetub 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse nt liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. · Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes.
koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogu eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Selle poole aasta jooksul on tal kanda suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia, on rohkem hääli – 29, väiksematel riikidel vähem
Urmas Paet, Kaja Kallas (reformikad), Marju Lauristin (sotsiaaldemokraadid), Yana Toom (keskerakond), Tunne Kelam ja Indrek Tarand (Isamaa Liit) Dokumendid näevad ette, et 2 nädalat peetakse istungeid Strasbourgis ja teise poole ajast Brüsselis. Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Euroopa Komisjon- Valitsus ehk täidesaatev võim. Euroopa Liidu igapäevane juhtimine, 28 liiget komisjonis, 28 riiki. Asub Brüsselis. Esimeheks Jean- Claude Juncker. Eesti esindaja Andrus Ansip- tema valitseda digitaalne ühisturg Euroopa Liidus Euroopa Liidu Nõukogu- tähtsaim otsuste langetaja. Koosneb liikmesriikide ministritest, nõukogusse tulevad need ministrid, kelle valdkond arutamisele kuulub. Koguneb kas Brüsselis või eesistuja riigis.
eesistujariigi kokkuvõte (presidency conclusions). Selles sisalduvad EL- i jaoks hetkel kõige olulisemad teemad, milles riigid suudavad üksmeelele jõuda. Taoline kokkuvõte sünnib alati kõigi liikmesriikide konsensusena. See mõnekümneleheküljeline dokument avalikustatakse pressis ja internetis ning on parim allikas EL-i hetke arengusuunadest. Erinevalt teistest EL-i institutsioonidest toimusid Ülemkogu istungid kuni aastani 2002 reeglina eesistujamaa pealinnas, järgnevail aastail aga vastavalt Nizza tippkohtumise otsusele juba valdavalt Brüsselis. Igal liikmesriigil on õigus ise teha valik, kas tema esindajaks Ülemkogus on riigipea või valitsuse juht (peaminister). Eestis näiteks on otsustatud, et riiki esindab Ülemkogus peaminister. Välisministrite kaasamine Ülemkogusse on tingitud asjaolust, et mitmes EL-i liikmesriigis, näiteks Taanis, puudub peaministril igasugune pädevus välispoliitika küsimustes.
annaabi.ee 
