viis. Mõistekaart annab infot õppija mõtlemisest, selle abil on võimalik hinnata asjast arusaamist. Mõtlemise põhiühikuks on mõiste. Mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus selginevad mõistetevahelised seosed. Mõistekaart sobib nii eelteadmiste aktualiseerimiseks, õpetuseks, õpitu kontrollimiseks kui ka koduseks harjutamiseks. Mõistekaardi koostamine: 1. tekstist (probleemist) tuuakse välja kõige olulisem mõiste (mõisted, lause, küsimus); 2. leitud mõiste kirjutatakse lehe keskele; 3. leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas; 4. omavahel seotud mõisted ühendatakse nooltega, kusjuures noole suund näitab lugemise suunda;
Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte).
osadeks. Materjali omandamine toimub nende osade järkjärgulise õppimisega. Iga õppematerjali annuse omandamise järel kontrollitakse selle valdamist ja vajadusel lastakse õpilasel see uuesti õppida. Skinneri põhimõtete järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks [LISA 5], mis võimaldavad õpilasel töötada individuaalses tempos. Hiljem võeti kasutusele hargprogrammid [LISA 6], mis võimaldavad lisaks individuaalses tempos töötamisele kohaneda ka õpilaste eelteadmiste ja oskuste erinevustega. Hargprogrammides saab kasutada suuremaid õppematerjali annuseid, kui jadaprogrammides. Õpiprogramme saab realiseerida nii prgrammeeritud õpikute, kui ka arvutite vahendusel. Kõige enam kasutatakse neid põhimõtteid siiski töövihikute ja mitmesuguste harjustike koostamisel. Kuid ka kõige täiuslikumal kujul pole programmõpe suutnud täielikult asendada õpetajat. Ning samuti pole uurimused suutnud tõestada programmõppe üleolekut õpetaja
olid aga esialgu üsna väheütlevad. 1885 aasta septembris ilmus trükis Juhan Liivi esimene luuletus ,,Mai kuu öö". Selle avaldas Tallinna ajaleht ,,Virulane", mille toimetuses leidis tulevane kirjanik sama aasta oktoobris oma esimese teenistuskoha. ,,Virulase" juurde jäi J. Liiv ainult aasta lõpuni. 1886 aasta algul siirdus Liiv Tartu H. Treffneri eragümnaasiumi, kus ta tahtis oma puudulikku haridust täiendada. Eelteadmiste lünklikus ning haigused sundisid 22-aastase õpilase siiski juba kevadel koolist lahkuma. Järgneva poolteise aasta jooksul elas Liiv vaheldumisi vanematekodus ja Avispeal, püüdes oma silmaringi laiendada lugemise teel. Samal ajal avaldas noormees ajakirjanduses luuletusi ja võttis sõnakirjanduselu küsimustes. 1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu ,,Õied ja Okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. 1888 aasta algusest oli Liiv jälle ajalehetööl, seekord Viljandis Jüri Peedi
jooni. Samastamine ehk identifitseerimine. Samastatakse end teise inimesega võttes üle tema seisukohti, käitumist, mõtteid jm. Kaasaelamine ehk empaatia. On võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Ülekandmine ehk projitseerimine - teisele inimesele kantakse üle iseenda iseloomujooni Oreooliefekt ehk inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal - isiku üle otsustamine eelteadmiste põhjal. Esmamulje efekt- Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Lahkumisefekt - ... 8. Ühenda taju omadus ja sellele vastav kirjeldus. 1.Valivus ehk A) Tajutakse üldjuhul selgemini neid objekte või nähtusi, selektiivsus millel on mingi tähendus või mõte 2.Kogemuste, hoiakute B) Tajutakse objekti muutumatuna sõltumata sellest, et
väärtushinnangud, soorituslikud praktilised teadmised ja tingimuslikud ehk seostavad teadmised. Viimased annavad märku miks ja millal pöörduda teadmisvõrgustiku teiste osade juurde ja kasutada neid rakenduslikult. (Krull, 2000) Erinevalt Bloomi hierarhilisest taksonoomiast, kus kõrgema astme teadmiste omandamiseks peab alati eelnevalt olema toimunud sellest madalama astme oskuste omandamine, keskenduvad konstruktivistid enam sellele, kuidas teadmiste võrgustikuna saab eelteadmiste probleemi paindlikumalt jälgida. See tähendab, et õppimist võib alustada üsnagi erinevatelt tasemetelt ning üldpõhimõte eelteadmiste vajalikkuse kohta ei kehti kontruktiivse õppimise teooria kohaselt kindlasti 100%-liselt. Õpetaja suunitlusel võib õppija alustada osaoskuste asemel hoopid tervikrakendustest, mis eeldavad kõrgema tasemega mõtlemist. (Krull, 2000) Näiteks võib vihmametsade ökosüsteemi õppida ära kui terviklikku loodusvööndit, ilma et
motiveeriva kirjutatud üles). Seletab, nende ,,ärkamine" olukorra et oskus rääkida riietest - distsipliini ,,tekkimine" (loodetavasti) loomine ja oma välimusest on tähtis, see teema on (materjal erinevad pedagoogilised loengud) · eelteadmiste, populaarne ja vajaduste, teemasõnavara on huvide aktiivne. aktiviseerimine · iseseisvale tööle tagasiside andmine* · sissejuhatus* 2. Õppimine 35 min - individualiseerimisvõimalused, ,,tugevad" · huvi Uus materjal (10 min.) Uus materjal (10 min
kirjutada tahvli vasakusse serva tunni teema, õpiku leheküljed, ja vihik tunni alguseks laual. töövihiku leheküljed, kodune ülesanne). II Häälestus (10 minutit) · Sissejuhatus (lühidalt tutvustada, mida uut selles tunnis · Õpilased tuletavad meelde, õpime). mis seostub neil sõnapaariga muutused maailmapildis, · Olemasolevate eelteadmiste väljaselgitamine/ meelde pakuvad mõistekaarti sõnu ja tuletamine: mõistekaart teemal ,,Muudatused seoseid. maailmapildis" (et tuletada meelde, mis eelnevalt õpitust 7. klassis, 8. klassi eelnevates tundides, teistes ainetes (nt kirjanduses!) seostub tunni teemaga) õpilaste . pakutud mõistetest, nimedest ja seostest kujuneb tahvlile mõistekaart. (Nt: ,,7
t. liikmed tunnevad end vabalt, andmaks spontaanseid vastuseid ja arendamaks edasi juhuslikult mõne liikmega gruppi tulnud uusi ideid. Fookusgrupi intervjuud on ettevõtja vajalikeks abilisteks, kuna nad annavad teemasse sageli värskeid mõtteid ja vaatenurki, mille põhjalt saab toote, teenuse või kontseptsiooni arendamisega ise edasi minna. Fookusgrupp on hea abivahend mingi toote või teenuse laiema tagapõhja kindlakstegemisel ning kvantitatiivse küsitluse jaoks eelteadmiste kogumisel. Näiteks, kui Te soovite teada, mida naised pesupulbrit ostes mõtlevad, annab kodus pesupesemisega tegelevate naiste vestlusgrupi loomine sellest teemast põhjaliku ülevaate. Fookusgrupi muudab värskete ideede loomise jaoks ideaalseks inimeste vaheline interaktsioon. Ühe grupisessiooni jooksul võib mõttevälgatusest areneda välja põhjalik kontseptsioon - mõni grupiliige väljendab oma soove
infoga mitmesuguseid muutusi: - info muutub lühemaks ja lihtsamaks; - kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; - tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); - ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; - loogikavastane info ununeb; - juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; - mõni teema muutub valdavaks; - info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. - Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. - Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). - Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). 3. Meeldetuletamine (reprodutseerimine)
linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine Eelmise teema lõpul või tunni alguses: · Ideekaardi koostamine rahvastiku teemal · Mõistekaardi koostamine rahvastiku teemal (9. klass) · Õigete ja valede väidete eristamine · Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada maailma rahvastiku kohta. · Millised on maailma rahvastikuprobleemid? · Millised on Eesti rahvastikuprobleemid? · Mida teate .... riigi rahvastikust? Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega
Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus (Aru & Bachmann, 2009). Tähelepanu · Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu (vt näiteid) · http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mv · Hoiakute, eelteadmiste osa · Automatiseerunud protsesside osa tähelepanu arengus oluline õppimise toetaja · Optimaalne keskkond · Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine · Ärevuse mõju Tähelepanu komponendid 1) fokuseerimine, suunamine (objektile) 2) tähelepanu hoidmine (objektil) 3) kõrvalise info mahasurumine (selektiivsus) 4) tähelepanu edasisuunamine (paindlikkus) * Vastavate näitajate hindamine * Seosed teiste kognitiivsete protsessidega
arengustaadiumi ja seoti taksonoomilise ühtsusega. Näiteks kõiki keskpaleoliitikumi (ca 120...40*103 a. vanuseid) inimfossiile püüti määratleda kui neandertallasi (paleoantropusi), kuigi Aafrika ja Lähis-Ida "neandertallased" erinesid oluliselt Euroopa "klassikalisest" vormist. (Stadiaalne käsitlus toimis mõnevõrra vastu tüpoloogilisele lähenemisele, kuid nii see kui ka teine pidurdas asjakäigu loomulikku analüüsi, surudes faktid kindlate "eelteadmiste" jäikadesse raamidesse). Stadiaalsuse kontseptsiooni kohaselt kulges inimese evolutsioon enam-vähem ühtlaselt kogu "hominiidsel frondil". Nii ei võinud nüüdistüüpi inimene (neoantropus) tekkida enne paleoantropuse staadiumi läbimist, st. enne hilispaleoliitikumi. Nüüd aga on leitud, et keskpaleoliitikumi alguses (üle 100 tuh. a. tagasi), kui Euroopasse asusid varased neandertallased (H. sapiens neanderthalensis), elasid Aafrikas ja Aasias juba neoantropused (H. s. sapiens) ja
o info muutub lühemaks ja lihtsamaks; o kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; o tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); o ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; o loogikavastane info ununeb; o juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; o mõni teema muutub valdavaks; o info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. o Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. o Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). o Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). III Meeldetuletamine (reprodutseerimine)
kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel;
kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete
Kuna keelekümbluses ei õpetata ainult keelt, vaid ka teisi õppeaineid teise keele vahendusel, siis tuleb juba ettevalmistavas faasis pakkuda õpilastele hilisema mõistmiseks vajalikke teadmisi. Rääkimise, lugemise ja kirjutamisega seotud tegevuse alguses, s.o avastamisfaasis, võib õpetaja viidata konkreetsetele sõnadele või väljenditele, et aidata mõista hiljem tunnis läbivõetavat teemat. Õpetaja peab pakkuma õpilastele võimalusi kontekstiga tutvumiseks ja eelteadmiste saamiseks, et paremini mõista uut sõnavara. Seda ei saa asendada tavalise uute sõnade ja tähenduste nimekirja esitamisega. Uutest sõnadest ja väljenditest arusaamine süveneb, kui õpilased kogevad neid kontekstis (kas suuliselt või kirjalikult) ja kus raskusaste on ainult veidi kõrgem kui arusaamisvõime. Keskendunud õppimise faas demonstratsioon · Modelleerimise tähtsus Lugemise ja kirjutamise puhul tuleb õpetajal asjakohased meetodid lahtimõtestamiseks ja
Kiira: Jaa, siin on neid tõesti väga palju. Pille: Aga võta sa hommikusöögi kandik ja söögiriistad, ma panen voodilaua kohale. Nii on meil mugav haige toitmisega tegeleda. Pille: Kontrolli voodipiirete kinnitust, reguleeri haige peats sobivale kõrgusele ja kinnita voodi küljele voodilaud nii, et oleks mugav tegutseda. Korras. Hakkame siis toitma. Kiira: Hakkame jah. Harjutuste vastused H 1. Õpetaja kasutab klassi eelteadmisi loetelu koostamisel, eelteadmiste puudumisel oleks soovitatav eelnevalt käesoleva peatüki sõnavaraga tutvuda ja selles esinevaid sõnu kasutada. H 2. Kui loetelu koostamisel on osalenud terve õpperühm, hakatakse mõistekaarti koostama. Võib kasutada ka paaristöö võtteid, jms. Tulemus on korrektne mõistekaart tahvlil. Õpilased vormistavad individuaalsed mõistekaardid oma konspekti. H 3. Dialoogis on nimetatud järgmised abivahendid: kepp, küünarkepid, kaenlaalused, kargud, tugiraam, rulaator, ratastool, tõstuk.
Disain tegeleb samavõrra probleemide lahendamise kui otsimisega, kuna paljud vajadused on varjatud need tuleb kõigepealt üles leida. Disaineri ülesanne on ette kujutada paremat viisi asju korraldada - probleem kindlaks määrata, lahendus otsida ning viimaks seda tulevikuvisiooni ka väljendada. (Best 2010: 44) Sellise seletuse järgi ei olegi vahet, kas disainida toodet või teenust, sest tegelikkuses disainitakse probleemile lahendust. Enne turule sisenemist tehakse eelteadmiste kogumiseks turu-uuringuid, mille käigus analüüsitakse turu trende, tarbijate vajadusi ja konkurentsi. Kui tuvastatakse turunõudlus ja otsustatakse seda täita uue toote või teenusega, siis turukesksest disainimisest saab vahend bränditud toodete ja teenuste funktsiooni, eristumise ja ligitõmbavuse loomiseks nii, et see vastaks turu nõudlusele, brändi olemusele, lubadusele ja positsioneeringule ning kõigile kulu-, aja- ja materjalipiirangutele.
Kuna arvumõiste omandamine valmistab lastele suuri raskusi, siis tuleb õpetajal kasutada väga palju ja erinevaid näitlikke vahendeid (esemelisi ja illustratiivseid). Abikooli õpetaja peab pidevalt meeles pidama, et ainult näitlike vahendite kasutamine ei kindlusta matemaatikaalaste teadmiste/oskuste omandamist. Näitlike vahendite kasutamine tuleb ühendada esemelis-praktilise tegevusega. Arvude õppimist alustatakse lapse eelteadmiste väljaselgitamisest. Kui lapsed teatud määral oskavad loendada, siis neid teadmisi kinnistatakse konkreetsete esemete, tegevuste (plaksud) loendamise teel. Arvudega tutvutakse järk-järgult: luuakse kujutlus arvust ja numbrist, kuidas arv moodustub, kuidas tähistada, kirjutada, näidata, kinnistada arvu kohta naturaalarvude reas. Harjutatakse loendamist kasvavas ja kahanevas järjekorras. Lapsed õpivad arve võrdlema, määravad võrdlussuhteid arvude ja hulkade vahel (..
meediainfo kaudu objektiivset teavet igapäevase spordiharrastuse vôimaluste kohta ning seetôttu ei osale ka ise vabal ajal klubide tegevuses. See kehtib nende inimeste kohta kes saavad infot spordi kohta ainult massimeedia vahendusel. 18 Tänapäeva noorte sotsialiseerumisel omab aga massimeedia väga suurt môju. On pôhjust uskuda, et just meedia loob noortele spordiiidoleid, mis teatud eelteadmiste olemasolul spordi kohta omab kindlasti postiivset môju spordihuvi väljakujunemisel. samuti tuleb märkida, et spordiala, mida sagedamini reportaazides käsitletakse avaldab môju inimeste ja nende läbi ja spordiklubide sotsialiseerumisele ühiskonnas. Sugu. Perekonnasisene interaktsioon möjutab erinevalt ka spordiharrastuse väljakujunemist soolisest aspektist vaadatuna. Sarnaselt sotsiaalsete klasside
kohaselt, soovitas BRUNER kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilaste tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. Sotsiaalne interaktsioon mõjutab õppimist positiivselt vähemalt kolmel asjaolul: I õpilase isiklikule õppematerjalitajule lisandub kaaslaste oma; II vastandlikud kujutlused õpitavast sunnivad analüüsima oma arusaamu ja seetõttu paremini süüvima õpitavasse; III vajadus edastada oma arusaamu ja ettekujutlusi paneb oma ideid selgemini ettekujutama ning
vanemlikud oskused vajavad arendamist. Fookusgrupi intervjuudes selgitasid lastekaitsetöötajad põhjuseid, miks nende arvates on abivajavate vanemate huvi koolitustel osalemise vastu väike: vanemate jaoks on häbistav tunnistada teadmiste puudumisi ning sageli on koolitustel käsitletavad teemad vanemate jaoks rasked. Seega tuleb vanemluse toetamiseks vanemaharidusprogrammide koostamisel arvestada sellega, et õpetatav oleks arusaadav erinevate eelteadmiste ja õpiharjumustega vanematele. Tulevaste vanemate kasvatamisega tuleb alustada juba üldhariduskoolides (nt ühiskonnaõpetuse aines või läbivaid teemasid kasutades). Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 57 4
tähtsusele džässimprovisatsioonis viitab ka Walther Ludwig Bühl oma artiklis “Komposit- sioon, improvisatsioon ja grupiindentifikatsioon džässis” (Bühl 2004: 176). Kuigi kaasajal esinevad ka elukutselised qin’i mängijad sageli tavalise publiku ees, siis isegi juhul, kui muusika helid oleksid täpselt samasugused (tõenäoliselt nad seda ei ole), tajutakse neid hoopis teistsuguses sotsiaalses kontekstis (samas). Siit järeldub väga selgelt vajadus teatava kogumi eelteadmiste järele kuulatava muusika ja selle kultuuritausta kohta, milleta osutub võimatuks sinna kätketud ideede mõistmine ja hindamine. Millised on siis need elementaarsed eelteadmised, mis on vajalikud džässmuusika mõistmi- seks? Nagu eespool mainitud, on džässi elementaar-teoreetiline osa suuresti pärit euroopa- likust klassikalisest muusikatraditsioonist, seega oleks otstarbekas keskenduda erinevustele.
annaabi.ee 
