Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"istmesoojendus" - 5 õppematerjali

Istmesoojendus
4
docx

Istmesoojendus

Istmesoojendus Voltmeetri kasutamine Kütusepump 27.29 Pinge V 10.96 V Pihusti 15.3 Temp. andur 0,479 Pihusti 1,0 eelsüüteküünlad 1,2 Temp. andur 1,638 k Pöörlemisandur 0,558 m Näidikud Pingelangu mõõtmine Voolu arvutamine Lambi ühendus

Auto → Autode hooldus
17 allalaadimist
Soojusnähtused autos
10
pptx

Soojusnähtused autos

õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik on ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Muu Sigarisüütaja - Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte- elemendi hõõgumiseni Istmesoojendus Peeglisoojendus Tagumise klaasi soojendus Konditsioneer

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Eelsoojendus
4
odt

Eelsoojendus

Viimased uurimused on näidanud, et normaalsel talveajal väljub mootorist esimestel kilomeetritel pärast külmkäivitust 90% kogu mürgiste heitgaaside hulgast. Käreda pakasega alaneb tunduvalt aku käivitusvõimsus -18 °C puhul 40% võrreldes +20 °C. Tühjast akust tingitud käivitusabi vajavaid autojuhte on külmal talvepäeval tihti näha. Kuigi uuemate autode elektrisüsteem on parem, on samal ajal ka enam elektrit kulutavaid süsteeme, näiteks soojendatavad klaasid ja peeglid, istmesoojendus, raadio jms, mis kõik koormavad akut. Talvised lühikesed sõidud ei suuda akut piisavalt laadida, auto eelsoojenduse komplekti kuuluv akulaadija hoolitseb ka selle eest. Süsteemi võib vooluvõrku lülitada kogu ööks, märgatavalt mugavam ja energiasäästlikum on panna süsteemi juhtima käivituskell. Kellale fikseeritakse soovitud väljasõidu aeg. Sisselülitamine toimub automaatselt vastavalt välistemperatuurile: mida kõrgem välistemperatuur, seda lühem soojendusaeg

Auto → Auto õpetus
48 allalaadimist
Chevrolet Impala
32
docx

Chevrolet Impala

Impala toodi tagasi 2000. aastal keskmise suuruse autode programmi asendama Luminat. Tootmisel kasutati Lumina W-keretüüpi ja erines vanematest Impaladest selle poolest, et oli esiveoline ja kasutas ainult V6 mootoreid. Uus Impala SS sai valmis 2004. aastal. Impalal oli aastast 2000 aastani 2003 kaks varusstustaset. Põhimudelil oli 130kW 3 400cm3 LA1 V6 ja LS-il 150kW 3 800 cm3 L36 V6 mootor. Olemas oli katuseluuk, Driver Information Center koos sisse ehitatud HomeLink süsteemiga, istmesoojendus, 16 tollised veljed, elektroonilised aknad, lukud ja peeglid. Tagatiib oli valikuline. 2004.-2005. aasta Impala SS-il oli 3 800cm3 180kW L67 V6 mootor, mida kasutas varem Pontiac Grand Prix GTP, Buick Regal GS, Buick Riviera ja H-kerega Pontiac Bonneville SSEI ja Buick Park Avenue “Ultra”. Kergekaaluline esiveoline sedaan oli tegelikult kiirem kui üheksakümnendate Impala SS. Et mälestada Chevrolet pikka sõprust Indianapolis Motor Speedwayga, anti välja 2004

Auto → Auto õpetus
11 allalaadimist
Auto üldehitus
7
docx

Auto üldehitus

2. Auto kere Metallist, autot pestakse, vahatakse. Kandekere ­ turvik ( põiktalad, küljekarp, autokere esiosa, uksepiit, aknaraam, katuseraam) Pilet 18. 1. Süütesüsteem Ülesandeks on tekitada põlemiskambris täpselt vajalikul hetkel tugev säde, et see suudaks küttesegu kindlalt süüdata. Osad: Süütepool, jaotur, katkesti, küünal, kondensaator, aku 2. Auto lisaseadmed Lisaseadmed : peeglid, kütteseade, laekad, istmed, tagaklaasisoojendus, peeglisoojendus, istmesoojendus, raadio, kell, pesurid, konditsioneer, tuhatoos, spidomeeter.

Auto → Autoõpetus
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun