vastasseisust ning panna alus Euroopa Föderatsioonile. 18.04.1951 -Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland kirjutasid Pariisis alla ESTÜ asutamislepingu. Leping jõustus 1952.(Asutajariigid) Rahandus Euroopa Liidu eelarve võetakse vastu üheks aastaks ning sellele peab oma nõusoleku andma Euroopa Parlament. Eelarve peab olema tasakaalus ning kulude katteks ei tohi Euroopa Komisjon võtta laene. Tulud Suuremat osa rahast, mis Euroopa Liidu eelarvesse laekub, nimetatakse omavahenditeks. Euroopa Liidu eelarve kaks põhilist tuluallikat on traditsioonilised ja uued omavahendid. Eesti osamaks Eesti keskmine sissemaks Euroopa Liidu eelarvesse on vahemikus 1,3-1,4 miljardit krooni aastas, va esimesel liitumisaastal, siis on summa suurus 879 miljonit krooni, kuna liitumine toimus maikuus. Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev
Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis: Jaan Klaas nentis, et 2009. a töötulemustega võib igati rahule jääda. OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUULATI: Paula Taldrik tutvustas 2010. aasta eelarvet. Sõna võttis: Jaan Klaas tegi ettepaneku viia sisse mõningad parandused 2010. aasta eelarvesse. OTSUSTATI: 3.1. Viia sisse parandused 2010. aasta eelarvesse ja esitada see parandatud kujul nõukogule kinnitamiseks (lisatud). (allkiri) (allkiri) Maie Maasikas Juuli Jänes Koosoleku juhataja Protokollija Koopia: Peeter Kruus 2
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi) Progressiivne- ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem astmeline tulumaks.
maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%).Eestis kehtib madalam maksumäär ravimitele, raamatutele, soojusenergiale ja matusetarvetele.Tubakale, bensiinile ja mootorsõidukitele on kehtestatud kõrge maks.Omavalitsus saab maksutulu kahest allikast: osa riiklikest maksudest laekub kohalikku eelarvesse, maamaks laekub aga täielikult omavalitsuse eelarvesse.Kohalikud maksud : isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks jne, Mittemaksulise tulu alla kuuluvad tulu riigivaradelt, riigilõivud, jm majandustegevusest saadud tulu.Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.Maksulist tulu saab riik otsestest ja kaudsetest maksudest ning sotsiaalkindlustusmaksudest.Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile
ämmaemanda poolt tuvastatud isik kuni 19-aastaseks saamiseni isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionini jäänud kuni 5aastat; Ravikindlustust rahastatakse sotsiaalmaksust, mille suurus on Eestis 33%. Sotsiaalmaksu maksab kas tööandja või inimene ise. Teatud juhtudel maksab inimeste eest sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalmaksust 20% kantakse riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja 13% riikliku ravikindlustuse eelarvesse. Ravikindlustust korraldab Eesti Haigekassa 4 piirkondlikku osakonda. peamine ülesanne on ravikindlustushüvitiste võimaldamine Eesti inimestele. Lisaks koostab haigekassa ravikindlustuse eelarve peab arvestust kindlustatud isikute üle; sõlmib tervishoiuteenuse osutajatega lepinguid ning kontrollib nende täitmist; kontrollib kindlustatud isikutele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti; määrab ajutise
Need kes võitsid, said teha uue valitsuse. Vedas tegelikult selles et Keskerakond ei võitnud, kuna siis oleks hakkanud Eesti tegema rohkem koostööd Venemaaga. Eesti majandus on olnud kõik need aastad üpriski heas olukorra, kuid leidub ka kohti mis pole just Eestis elajatele head. Kas riigi eelarves pole siis nii palju raha, et peab neid makse kärpima sinna ja tänna. Peamiselt on need maksud, mis tõusevad nüüdsest vägagi palju. Makse tõstetakse selle pärast, et riigi eelarvesse rohkem raha saada. Miks peab neid makse üldse langetama ja tõstma, las olla nii kuidas on ja ongi asi korras. Nad võiksid, siis vähemalt sellistelt asjadelt makse kärpida, mida ei mõjuta eriti Eesti rahvast. Viimased kuuaega on pidevalt maksudega mängitud kord alandatud siis jälle tõstetud. Kuigi mis võib juhtuda siis, kui maksud lähevad väga kõrgele ja rahvas jääb „vaeseks“. Kas selle peale ka üldse mõeldakse? Peamine maksudega mängija on Keskerakond ja Reformierakond
Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidu keskmine maksukoormus oli 39,4%. Kõrgeim maksukoormus oli Taanis (48,1%) ja madalaim Leedus (27,2%). Soomes on maksukoormus sellest aastast 46%. Eesti
8. EUROOPA LIIDU EELARVE Vasta küsimustele: 1. Mis on ELis raha ümberjagamise peamine eesmärk? Elutaseme tõstmine vaesemates piirkondades ja toiduohutuse tagamine. 2. Millised valdkonnad on need, mida EL rahaliselt toetab? Tegevused alates maaelu arengust ja keskkonnakaitsest kuni välispiiride kaitse ja inimõiguste edendamiseni. 3. Mitme aasta peale koostatakse ELis finantsplaan? 7 aastaks. 4. Loetle, millistest osadest koosneb ühe liikmesriigi panus ELi eelarvesse? Põllumajandusmaksud ja tollid- põllumajandusmaksud kehtestatakse ELi mittekuuluvate riikide põllumajandustoodangu importimisele. Ka tollimaksud kogutakse kaubavahetusest kolmandate riikidega. Maksustataval käibel põhinevad omavahendid- liikmesriigid kannavad maksustatavalt käibelt ELi eelarvesse kindla protsendi ühtlustatud käibemaksubaasist. Rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevad vahendid- seda maksu arvestatakse
kohta (nt maamaks, absoluut summa m2 kohta). Võib olla proportsionaalne (nt tulumaks). Teine võimalus on rakendada progresseeruvat maksu , kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga (nt astmeline ehk progresseeruv tulumaks). Maksumäär võib olla regresseeruv. 1000-2% 2000-1% 4000-0,5% 5. Maksusaaja on isik kellele maks laekub, ta on kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse. Riiklikud maksud, aga riiklikku eelarvesse v.a maamaks(laekub 100% kohaliku eelarvesse), üksikisiku tulumaks(laekub kohalikku eelarvesse.) 6. Maksutasumise kord ja tähtpäev. Need on maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, tingimused, mis reguleerivad, kogu maksumenetluse protsessi. Deklareerimisvajadus, tasumise tähtajad. 7. Maksusoodustused. Mingi (pokutatiivne??) element ei pea olema aga võib olla. Subjektiivsed ja objektiivsed maksusoodustused
Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast) 1.2 Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 1.3 Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 1.4 Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt )
välja astuma. Sihtgrupid, millele tähelepanu pööratakse? Arvan, et kõigile sihtgruppidele pööratakse tähelepanu, eriti just turvalisuse osas, sest seal ei saaks kedagi eelistada. Rohkem tundub, et toetatakse neid, kes tõstaksid Eesti iivet, kindlasti ei pea need olema vaid noored pered, vaid kõik. Samuti toetavad nad haridust omandavaid inimesi, et kindlustada kogu ühiskonnale kindel alus. Meetmed sihtgruppidele(mida ja kuidas lubavad parandada, luua, arendada?) 1. Tasakaalus eelarvesse Hoiame riigi tulud ja kulud tasakaalus, et Eestit ei ähvardaks pankrott või võlaorjus. 2. Tagada ettevõtlusele soodsad tingimused Toome Eestisse uusi investeeringuid ja loome nii 20 000 uut töökohta. 3. Toetada eksporti Suurendame Eesti konkurentsivõimet ning säilitame seega Eestis töökohad. 4. Täiend- ja ümberõpe asjakohaseks Käivitame üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töökohta. 5
(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus. Ettevõtte tulumaks- maksustatakse ainult ettevõtte kasumist välja võetud dividendid.(21%) 2. Maamaks-on ainus riiklik maks, mis laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maksu suuruse määrab KOV volikogu-see oleneb krundi suurusest ja asukohast. Kaudsed maksud: 1. Käibemaks-20% maksab iga tarbija toote või teenuse hinnale juurde. Osad teenused ja tooted on maksustatud madalama määraga.(9%) 2. Hasartmängu maks-maksab hasartmängu korraldaja, nt. 20 000. ühe mängulaua kohta, 7000.- ühe mänguautomaadi kohta, 18% loterii piletite müügist jne. Laekub riigi eelarvesse ja jagatakse: · 46% Eesti Kultuurkapitalile
riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1]. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 1.1. Riiklikud maksud
3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult.tulumaksumäär on seda jagatakse. 26%
Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu). Käibemaks
jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid
Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse.
- Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja Maksust saadud tulud suunatakse Eesti Kultuurkapitalile, Punasele Ristile, kohalikeks investeeringuteks ja laste- ning noorteprojektide toetuseks. TÄNAN KUULAMAST !
Üks volikogu üesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu – linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. Selleks et oma valitsemiskohustusi täita, vajab omavalitsus taha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Eelarve koostamise lähtekohaks on aga linna/valla arengukava – mitmeaastane plaan sellest, mis suunas ja kuidas kohalikku elu edasi viia. Nagu riigieelarvesse, laekub ka kohalikku eelarvesse raha peamiselt maksudest. Suur osa tuludest tuleb omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse (suurem osa läheb Eesti riigieelarvesse). Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused.
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks ja järelvalveks. Elemendid
.....7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama
.... 7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama
11. Maamaksu maksubaasist on välja arvatud · Kalmistute ja kirikute alunene maa · Rohumaa · Erastatud maa 12. Isikumaksu maksid · Kõik valla valla või linnaelanikud · 18-65 aastased valla või linnaelanikud · Kõik töötavad valla või linnaelanikud 13. Maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada .............tööpäeva jooksul , arvatest maksuvõla tasumisest. 14. Maamaks laekub kohaliku · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 15. Kohalikud maksud on: 16. Maksuhalduril on õigus teha maksuvõla sissenõudmiseks krediitiasutusele ettekirjutus maksumaksja või maksu kinnipidaja: · Pangakonto(de) arestimiseks · Tema pangakonto(de)lt vastuvaidlemas korras raha üleandmiseks maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses · Lisinguvara arestimiseks 17. Kohalike maksude maksuhalduri määratud trahvid laekuvad: · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 18
Kas tarbijaks olemine teeb minust kohe vajaliku ühiskonna liikme? Sellele vastan sõnaga jah. Minnes poodi ja ostes sealt näiteks paki krõpse teebki minust osa ühiskonnast. Ostes paki krõpse, maksan ma käibemaksu, mis laekub riigile ja millest tulevad igasugused toetused riigi poolt. Alguses võib endale tunduda, et see roll on väga väike terves ühiskonnas, tegelikult mängib see kõik suurt rolli, kuna kõik maksavad käibemaksu ning sellest tuleb riigile väga suur summa eelarvesse. Ühe suurema valdkonna ühiskonnas moodustavad seadused. Pidevalt luuakse seadusi juurde ja muudetakse juba olemasolevaid. Tänapäeval on väga raske kujutada ennast ette kuulumata ühiskonda. Isegi siis, kui kuulutakse sellisesse kihti, mis inimesele endale ei meeldi, on ta ühiskonna liige.
vaatab järele. Järelevaatus, -valve, -vastamine. järgi – põhjal, alusel. Seaduse, reeglite, uue korra järgi. käsitama – aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve. käsitlema – (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema. käsitsema – käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. maks – (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv summa. Aktsiisi-, käibe-, maa-, sotsiaal-, tulumaks. Maksumaksja. makse – (makse) maksmine; millegi eest tasutav summa. Sisse- ja väljamaksed. Kaardi- ja sularahamaksed. Maksekorraldus, -teatis, -kviitung.
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni
töökohad. 4. TÄIEND- JA ÜMBERÕPE ASJAKOHASEKS Käivitame üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töökohta. 5. TARKUS TOOB TÕUSU Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerime jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse. 6. EELISTA EESTIMAIST Ostes Eestis valmistatud kaupu ja tarbides Eestis pakutavaid teenuseid anname Eestile tööd ning toome aastas eelarvesse miljard krooni. Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Kärdla osakonna juhatus on seitsmeliikmeline: Inge Talts, Tiit Harjak, Karin Poola, Irina Luik, Mart Kaups, Aino Kerde
protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse. · maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad) · maksusoodustused- subjektiivsed, soodustused mis vabastavad mingi subjektide ringi maksukohustusest ja objektiivsed, kui mingi osa
progresseeruv või ratsionaalne. 5. maksustamise kord ja tähtpäev tegemist on formaal-juriidiliste nõuetega, mis täpsustavad maksumenetlust. Tasumise kord võib seisneda maksu tasumises või ülekandmises või kinnipidamises. Tähtpäeva kõrval kasutatakse ka tähtaega või tasumise perioodi. 6. maksusaaja võib käsitleda võlausaldajana. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ja kohalikud kohalikku eelarvesse. Üksikisiku tulumaks suunatakse osa otse riigieelarvesse ja osa proportsionaalselt otse kohalikku eelarvesse. 7. maksusoodustus on fakultatiivse iseloomuga, s.t., et ta võib seaduses olla, aga ei pea olema. Maksusoodustused tuleb ette näha väga konservatiivselt arvestades maksustamise ühetaolisuse printsiipi. Maksusoodustuse üheks alaliigiks on maksuvabastused. Maksuvabastus on subejktiivne kui terve isikute rühm
maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in. Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2)sotsiaalpoliitika Maksud:Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 3)sotsiaalmaks Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan/tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast) 2)Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 3)Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja. Kokku : 33,3 % Töötaja maksab töötuskindlustusmaksu 0,6%
Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: • mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); • mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20. Maksevõimelisuse indikaatorid- sissetulek, tarbimine, omandid 21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus? Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud. 22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad? ÜHISKOND: • Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu ÜKSIKISIKUD (kodanikud): • Isiklik kasu ETTEVÕTLUS: • Kasum KODANIKE ÜHENDUSED JA KOLMAS SEKTOR: • Sektori liikmete heaolu POLIITIKUD: • Valijate hääled ja/või isiklik kasu AMETNIKUD:
koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad sissetulekud? 2. Millised olid suuremad väljaminekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarvet koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad väljaminekud? 3. Kas jaanuarikuu eelarve täitmine oli täpsem kui detsembris? 4. Kas koostatud eelarved olid täielikud või tegelikult esines sissetulekuid ja väljaminekuid, mida ei olnud eelarvesse lülitatud? 5. Kas sisetulekute ja väljaminekute liigitamisel esines raskusi? Kas kursusel antud majapidamiseelarve vorm oli Teile sobiv kasutada või teeksite sinna muudatusi, täiendusi? 6. Kuidas pidasite sissetulekute ja väljaminekute arvestust: tarkvara, tabelarvutus, paber- pliiats? 7. Kas jätkate isikliku eelarve koostamist ja/või sissetulekute ja väljaminekute arvestust? 8
tööandja. Kehtivad kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, 5,5% Ettevõtte tulumaksu või üksikisiku tulumaksumäärast moodustab Muud maksud lõbustusmaks, parkimistasu - laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. solidaarsusmaks. Lisaks on hasartmängumaks, raskeveomaks, tollimaks ja aktsiisid.
ostad kaupu ja teenuseid, seda rohkem maksad! 8. Aktsiisid maks kaupadele, mis kahjustavad looduskeskkonda või inimese tervist. Aktsiisimaks on kaudne tarbimismaks mida vähem tarbid, seda vähem maksad! Alkohol, tubakatooted, elekter, kütused 9. Maamaks ainus riiklik omandimaks Eestis. Maa hind on erinev. Kodualune maa 2013.aastast maksuvaba. Maksu kogub maksu- ja tolliamet, laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. 10. Riiklikud maksud lähevad maksu- ja tolliameti arvetele. Kohalikud maksud (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) tuleb tasuda kohaliku omavalitsuse kontole.
valdkonnad, millega meie fiskaalpoliitika tegeleb. Kes tegeleb eelarvepoliitikaga ning mis on täpsemalt selle asutuse ülesanded. Ning veel toon ma välja fiskaalpoliitika positiivsed ja negatiivsed küljed. 2 Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika või rahanduspoliitika, on valitsuse otsused maksustamise ja eelarvesse laekunud rahade kulutamise kohta. Eelarvepoliitika lähtub riigi ülesannetest ja makromajanduslikest vajadustest ehk makromajanduse tasakaalust. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on eelarve tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, stabiilse majanduskeskkonna loomine, tööpuuduse vähendamine ning majanduse arengu toetamine. Peamisteks vahenditeks millega eelarvepoliitikat läbi viiakse on eelarvesse laekunud rahade kulutamise viis ja maksud
või teenuse käibelt. Käibemaksumäär on 20%, erandjuhtudel 0% ja 9%. · Tollimaks- maks, mis lisatakse sissetoodavatele kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimaksumäär on kaubagrupiti erinev ja ulatub tavaliselt 0%-17%-ni. · Maamaks- riiklik maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu. Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks, käibelt võetav maks, jooksev ja tähtajaline maks. Maksumäär on 18%.
Tavaliselt jõuludeks. See võetakse vastu seadusena. Eelarve koosneb kahest osast: kulud - tervishoid, haridus, majandus, keskk.kaitse, sotsiaalne kaitse, riigikaitse, avalik kord tulud - käibe-, tulu-, aktsiisi-, sotsiaalmaks, trahvid, toetused, laenud Riigieelarve jagab raha ministeeriumite vahel. Enim saab sotsiaalministeerium. Riik korjab raha reservfondi, mida kasutatakse ootamatute kulutuste korral. Lisaeelarve koostatakse, kui raha laekub eelarvesse rohkem. Kasutatakse nendes valdkondades, kus enim vajatakse. Eesti eesmärgiks on olnud tasakaalus eelarve. 2013. eelarve on defitsiidiga. Eesti 2013. a. eelarve 7.5 milj. Sellega saab tutvuda Riigi Teataja või meedia kaudu.
Tuludeklaratsioon aasta jooksul saadud tulude ametlik aruanne. E-maksuamet maksuamet internetis. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. Tulumaksumiinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, millest makse ei võeta. Maksud jagunevad kaheks: otsesed ja kaudsed. Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (nt maamaks ja füüsilise isiku tulumaks). Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse (teda pole riigieelarves. Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult palgalt, honorarilt, loteriivõidult. Ettevõtte tulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sest maksustatakse vaid aktsionäridele väljamakstud kasum. Kaudsed maksud moodustavad ligi 40% Eesti riigieelarve tulust (tarbimiselt). Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (18%), seejärel aktsiisimaks, mis kehtestatakse
Sihtotstarbeline maks (pension+ravikindlustus) 2) Töötuskindlustusmakse Töötasu kindlustatu 0.5-2,8% Sundkindlustusmakse tööandja 0,25-1,4% 3) Kohustuslik pensioni- kindlustus (II sammas) Töötasu kindlustatu 1 või 2% Sundkindlustusmakse riik (?) Maamaks Maatükk 0,12,5 % maa Maa omanik, teatud Laekub kov eelarvesse maksustamise hinnast juhtudel ka maa aastas. kasutaja. Raskeveokimaks 12-tonnise või Veoki omanik suurema registrimassiga veoauto ja autorong Tollimaks Kaubad, mis viiakse Kauba omanik
alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi pikaajaline tarvitamine võib saada harjumuseks ning nii jääb tarbijal tööl käimata ning palk jääb saamata. Nii algab allakäik oma elus ning alkoholisõltuvuse küüsist päästab vaid tõhus ravi. Teadlaste hinnangul tekitab suur hulk alkoholi põhjalikke muutusi rahva väärtushinnangutes,tervises,geenifondis ja kogu ühiskonna funktsioneerimises. 2005.aastal laekus alkoholiaktsiisist riigi eelarvesse 1,2 miljonit eurot,mis moodustas 18% riigieelarve tuludest. Otseselt alkoholi tarvitamisega seotud kulud Euroopa Komisjoni hinnangul olid haiguste ja vigastuste tõttu ligi 7 miljonit eurot.
Kompromiss on läbirääkimised, kus mõlemad osapooled on küll rahul, kuid mõlemad teevad järelandmisi. MAKSUD: Selle aasta ennustatavad tulud on 8.84 mlrd ja ennustatavad kulud on 8,9 mlrd. Valituse reserfondi pannakse lisaraha mustadeks päevadeks. Lisaeelarve- kui poole eelarve aasta pealt selgub, et raha on riigile oluliselt rohkem või oluliselt vähem, tehakse lisaeelarve. (Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve) Maksustamise eesmärgid: 1. Saada riigi- ja omavalitsuse eelarvesse raha. 2. Mõjutada teatud kaupade või teenuste tarbimist. (aktsiis) 3. Suurendada võrdsust ühiskonnas. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks (parkimistasu, loomapidamismaks, reklaamimaks) Riiklikud maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse sissetulekust. (lotovõit, honorarid, palk, pension) Kaudne maks on hinnalisa kaupadele ja teenustele. (Käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks)
Eesti Vabariigi maksusüsteem: riiklikud ja kohalikud maksud, otsesed ja kaudsed maksud. Eesti Vabariigi riigieelarve. EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud. Riiklikud maksud kehtestatakse Riigikogu poolt seadusega ja laekuvad riigile/riigeelarvesse (näiteks aktsiisid, käibemaks, tollimaks): otsesed maksustatakse tulu; kaudsed maksustatakse tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad Kohaliku Omavalitsuse eelarvesse (näiteks parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele
enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase suusalaenutuse raha? Kui laps ka suusad jalga saab, on vaja ka vastavat riietust, millega külma ilmaga suusarajal mugav oleks. See omakorda tähendab järgmist väljaminekut. Lapsed ju kasvavad, seega pole see ka ühekordne suurem väljaminek. Paljudes koolides on ka probleem suusaradade leidmisega. On ilmselt mõistetav, et Tallinna või Tartu kesklinnas asuvatel koolidel ei saagi mets ja suusarajad koolimaja taga olla. See
Tulumaks- Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus). Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Raskeveokimaks- Maksumäär sõltub otseselt sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab ning selle leiab seaduse lisas toodud tabelist. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Hasartmängumaks- Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri
5. Tasupoliitika taktikalised võtted 6. Millistest osadest koosneb toetuspoliitika? 7. Mis on logistika? 8. Hinna alam- ja ülempiir 9. Turustuskanali lülid tootjast tarbijani 10. Mis on reklaam 11. Reklaamikanalid 12. Sõnumi õlesehitus 13. Mis moodustavad turunduse mikro- ja makrokeskkonna? 14. Hinnata reklaami Eesti riiklikud kehtestatud maksud Üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, mis laekub osaliselt riigi eelarvesse, kohaliku omavalitsuse eelarvesse Käibemaks 20% on lisatud kaupade ja teenuste müügihinnale, selle maksab kinni tarbija Aktsiisimaks see kehtestatakse mõningatele kaupadele, mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada (alkohol, bensiin, luksuskaubad) Maamaks vastavalt maa väärtusele, laekub kohalikule omavalitsusele (silla maks, teede maks) Tollimaks kehtestatakse sisse- ja väljaveetavale kaubale Sotsiaalmaks 33%pensioni, tervishoid Raskeveokimaks (2004) riigi poolt kehtestatud
RIIGINÕUETE SISSENÕUDMINE TÄITEMENETLUSES SISSEJUHATUS • Riiginõuetele on erinevad eesmärgid, omadused ja määramise alused. • Laekuvad riigi-või kohaliku omavalituse eelarvesse, mida on võimalik suunata riigi hallatavatesse eluvaldkondadesse. • Riiginõuded peavad riigikassasse laekuma efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana.
Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning näiteks inimesed jääks palgata, lastetoetused ja pensionid väljamaksmata. Oma eelarve võiks teha ka iga õpilane, et vanemate taskurahast jaguks koguks
samaks (Eestis, Leedus, Venemaal) · Regressiivne tulude langedes maksumäär suureneb Makse makstes aitab iga üksikisik kaasa riigi toimimisele, sest maksud moodustavad iga riigi peamise tuluallika (Eestis 98%) Otsesed ja kaudsed maksud. Maksud kehtestab riik ja omavalitsus. Riigivõimu monopoolsed tunnused on kehtestada makse, võtta vastu seadusi ja kasutada jõudu. Otsene maks on see, mida inimene maksab otse riigi eelarvesse. Otsesed (riiklikud) makse võetakse sissetulekutelt ja kapitalilt 1. Tulumaks (21%) 2. Maamaks (laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse)(9%) 3. Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse) 4. Sotsiaalmaks (33%) 5. Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja) kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi,
optimeerida ning hoiduda ümbrikupalkade maksmisest. 3.2 Kulud Tööjõumaksud on vaga olulised riigile, kes saab nende naol tulu kulude katteks ja sotsiaalsete hüvede pakkumiseks. Sotsiaalmaksu kadu võib asetada veelgi rohkem kodanikke sotsiaalse riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse laekuvatest maksudest. Sotsiaalmaksu maara alandamine 1% võrra mõjutab negatiivselt eelarvesse maksu laekumisi. Juurde tekib 1785 uut töökohta, kuid nendelt laekuv sotsiaalmaks jaab alla prognoositava maksulaekumise vahenemise osa. Riigi eelarvesse tekib sotsiaalmaksete laekumise vahenemiselt puudujaak, millele tuleb otsida uusi rahastamise allikaid. Sotsiaalmaks on tervise- ja pensionisüsteemide sihiline rahastamise allikas ning 8
Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: emiteerides raha suurendades maksukoormust laenates raha kodumaalt laenates raha välismaalt Tagasiside Eelarve puudujäägi finantseerimiseks on võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis eelarvesse raha juurde toovad. Iseasi, kas kõik need vahendid alati majanduslikus mõttes otstarbekad on. Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule
annaabi.ee 
