Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eel- ja vararenessanss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renessans, palazzo, firenze, kirik, renessanss, palazzod, renessansiajastu, raina, alberti, paradiisi, donatello, vararenessanss, rooma, humanism, lorenzo, kabel, teosteks, kujundati, arhitekt, kivid, kullatud, figuurid, haarava, venuse, kultuurielus, keisrid, koguni, veneetsia, genova, vahendamine, manufaktuurid, võimaldasid, tootlikust, rahamajandusreeglitele toetudes. Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14.sajand eelrenessanss 15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B
-loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised.
Itaalia vararenessanss Renessanss sai alguse Itaaliast. Renessanss haarab peamiselt 15-16 saj. Sellel ajajärgul arenes kiiresti kaubandus, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes elutempo, lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone
Arhitektuur tõusis vabadeks kunstideks, kunstnikud pidid oskama kasutada matemaatilisi reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat. Seega nad tõusid poeetide ja teadlaste seltskonda. 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid?
Raphael - The Miraculous Draught of Fishes Kokkuvõte Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik, renessanssi aegne maalikunst oli looduslähedane ja realistlik. Rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi. Õpiti anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. 15. saj. vara-renessanss Itaalias · 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Arhitektuur Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas
peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, kirjandist, filosoofiat ja mütoloogiat. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut, kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 1. 14. sajand trecento e. eelrenessanss 2. 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 3. 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab
Muutub kunstnike postisioon esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San
kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga
mütoloogiat. · Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. · Renessansi periodiseering: 1) 14.sajand- trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand- quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand- cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.sajandil · Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze. · Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut
22)Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist? Kreeka risti harud on ühe pikkusega, ladina ristil aga on üks haru teisest pikeme. 23)Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemattunnust! Teravkaar. Roidevõlvid. 24)Nimeta gootistiili kolm etappi! Varagootika – 12.sajandi teine pool. Kõrggootika - 13.-14.sajand. Hilisgootika - 15.-16.sajandi esimene pool. 25)Nimeta Tartu olulisemad gootistiilis ehitised! Tartu Jaani kirik. Tartu Toomkirik. 26)Milline oli tähtsaim Hiina kiviehitis? Kirjuta ehitusaeg ja mõõtmed! Tähtsaim Hiina kiviehitis oli Suur Hiina müür. Ehitati alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni. Müür on 9 m kõrge, ülaosas 5,5 m lai. 27)Mida tead kuulsate terrakotasõdalaste kohta? Terrakotasõdalased on kollektsioon umbes 8000 (täpsemalt 8099) elusuuruses terrakotas sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas.
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise ilmumine maailma on tänapäeva jaoks olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse omaduste põhjal. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned:
piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad. Neile ei meeldinud, et inimest ja teisi elusolendeid mistahes moel kunstis kujutatakse.
mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem. Tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia asmbal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline. 2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod
........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
