Eduard Bornhöhe "Tasuja" (2)

Eduard Bornhöhe „ Tasuja “
Tallinna lähedal oli üks talu, mis asus kaugel metsa sees. See oli Metsa talu.
See talu kuulus ühele talumehele, kelle nimi oli Tambet .
Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid. Tambeti isa nimi oli Vahur . Vahur oli väga
tugev. Ükskord sai Vahuril küllalt, et teda kogu aeg kamandati ja ta põgenes metsa. Piiskop hakkas teda otsima .
Ta leidis Vahuri puu all magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa. Siis ilmus välja suur karu. Piiskop palus Vahurit, et ta karu ära tapaks ja lubas, et laseb ta vabaks ja annab maad. Kui Vahur surema hakkas, olid tema viimased sõnad: „ Varja vabadust!“.
Tambetil oli poeg, kelle nimi oli Jaanus . Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Nad unustasid Vahuri sõnad ja käisid tihti lossis. Seal sai Jaanus tuttavaks Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega
läbi ja läksid lossi aeda kaklema. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Jaanus tahtis teada, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma minna. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti -Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Ta sõitis edasi Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk tee peal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas Oodo maas . Ta oli minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Ta sai Jaanuse peale vihaseks. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima.
Ükskord läks Jaanus lossi juurde ja nägi, et katusel lehvib must lipp . Lossihärra oli surnud. Uueks härraks sai Oodo. Ühel päeval otsis kubjas Maanust. Ta tuli koos sulastega Metsa talu juurde, aga Jaanus ajas nad minema. Kubjas valetas noorele lossihärrale, et Jaanus teda nuhtles. Oodo võttis rüütlid kaasa ja nad läksid Metsa Talu juurde. Seal nad võitlesid. Paljud said surma. Maja pandi põlema. Tambet viidi vangi, aga Jaanus põgenes.
Tuli kevad aastal 1343. Oli jürikuu. Lodijärve lossi tuled põlesid ning eemal seisis ratsanik . Ta lausus , et tervet maja on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad.
Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku süttisid igal pool tuled põlema ja siis jälle
kustusid ära. Varsti põles juba üks mõis. Siis põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas
taanlane või sakslane tuli maha põletada. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kisa . Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust Tallinna alla. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid mõtlema. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis algas sõnavõitlus Oodo ja käskjala vahel. Käskjalg ähvardas, et kui nad ta nõudmisega ei ole nõus, siis võetakse loss jõuga. Öösel kui Tasuja oli veel üleval tõid käskjalad talle kurbi uudiseid, et nende mehed oli Tallinnas jalgupidi üles riputatud. Mehed asusid rünnakule. Redelid pandi lossi seina pidi üles ja kui mehed üles hakkasid ronima löödi neil pea maha või siis kukkusid ise alla. Isegi müürimurdjaga ei saadud läbi, kuna odasid ja nooli visati alla. Tasuja mõtles välja kuidas hakkama saada. Tuleb ainult müürimurdjale katus peale ehitada. Kui nad sellega valmis said hakkas ründamine jälle pihta. Tasuja mehed said värava lahti ja Tasuja kannul tõttasid teised mehed rünnakule.Tasuja nägi Oodot ja hakkas temale järgnema. Oodo tundis ta ära, ning ta põgenes. Tasuja nägi, et ta kaotas Oodo silmist ja tuli hobuse pealt maha. Ta suundus lossikeldritesse ja hakkas Tambetit otsima. Ta leidis Tambeti surnuna. Tasuja sai väga vihaseks. Ta läks juba mööda treppi üles, kui talle õeldi, et tema mehed olid Tallinna all hädas. Ta läks trepist üles saali poole. Tasuja otsis ja leidis Oodo. Nad hakkasid võitlema. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale. Tasuja jättis Kuuno ellu, sest Emiilia palus seda Tasuja kihutas oma salgaga Tallinna poole. See võitlus oli Jaanusele kindel surm. Ta võitles kõvasti ja tappis üksteise järel vaenlasi . Lõpuks tapeti ka Tasuja. Pärast lahingut Tallinna all kadus mässavate eestlaste õnn täiesti. Paar aastat hiljem müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule.