Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eduard Bornhöhe "Tasuja" (2)

4 HEA
Punktid
Eduard Bornhöhe „ Tasuja
Tallinna lähedal oli üks talu, mis asus kaugel metsa sees. See oli Metsa talu.
See talu kuulus ühele talumehele, kelle nimi oli Tambet .
Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid. Tambeti isa nimi oli Vahur . Vahur oli väga
tugev. Ükskord sai Vahuril küllalt, et teda kogu aeg kamandati ja ta põgenes metsa. Piiskop hakkas teda otsima .
Ta leidis Vahuri puu all magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa. Siis ilmus välja suur karu. Piiskop palus Vahurit, et ta karu ära tapaks ja lubas, et laseb ta vabaks ja annab maad. Kui Vahur surema hakkas, olid tema viimased sõnad: „ Varja vabadust!“.
Tambetil oli poeg, kelle nimi oli Jaanus . Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Nad unustasid Vahuri sõnad ja käisid tihti lossis. Seal sai Jaanus tuttavaks Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega
läbi ja läksid lossi aeda kaklema. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Jaanus tahtis teada, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma minna. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti -Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Ta sõitis edasi Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk tee peal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas Oodo maas . Ta oli minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Ta sai Jaanuse peale vihaseks. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima.
Ükskord läks Jaanus lossi juurde ja nägi, et katusel lehvib must lipp . Lossihärra oli surnud. Uueks härraks sai Oodo. Ühel päeval otsis kubjas Maanust. Ta tuli koos sulastega Metsa talu juurde, aga Jaanus ajas nad minema. Kubjas valetas noorele lossihärrale, et Jaanus teda nuhtles. Oodo võttis rüütlid kaasa ja nad läksid Metsa Talu juurde. Seal nad võitlesid. Paljud said surma. Maja pandi põlema. Tambet viidi vangi, aga Jaanus põgenes.
Tuli kevad aastal 1343. Oli jürikuu. Lodijärve lossi tuled põlesid ning eemal seisis ratsanik . Ta lausus , et tervet maja on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad.
Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku süttisid igal pool tuled põlema ja siis jälle
kustusid ära. Varsti põles juba üks mõis. Siis põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas
taanlane või sakslane tuli maha põletada. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kisa . Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust Tallinna alla. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid mõtlema. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis algas sõnavõitlus Oodo ja käskjala vahel. Käskjalg ähvardas, et kui nad ta nõudmisega ei ole nõus, siis võetakse loss jõuga. Öösel kui Tasuja oli veel üleval tõid käskjalad talle kurbi uudiseid, et nende mehed oli Tallinnas jalgupidi üles riputatud. Mehed asusid rünnakule. Redelid pandi lossi seina pidi üles ja kui mehed üles hakkasid ronima löödi neil pea maha või siis kukkusid ise alla. Isegi müürimurdjaga ei saadud läbi, kuna odasid ja nooli visati alla. Tasuja mõtles välja kuidas hakkama saada. Tuleb ainult müürimurdjale katus peale ehitada. Kui nad sellega valmis said hakkas ründamine jälle pihta. Tasuja mehed said värava lahti ja Tasuja kannul tõttasid teised mehed rünnakule.Tasuja nägi Oodot ja hakkas temale järgnema. Oodo tundis ta ära, ning ta põgenes. Tasuja nägi, et ta kaotas Oodo silmist ja tuli hobuse pealt maha. Ta suundus lossikeldritesse ja hakkas Tambetit otsima. Ta leidis Tambeti surnuna. Tasuja sai väga vihaseks. Ta läks juba mööda treppi üles, kui talle õeldi, et tema mehed olid Tallinna all hädas. Ta läks trepist üles saali poole. Tasuja otsis ja leidis Oodo. Nad hakkasid võitlema. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale. Tasuja jättis Kuuno ellu, sest Emiilia palus seda Tasuja kihutas oma salgaga Tallinna poole. See võitlus oli Jaanusele kindel surm. Ta võitles kõvasti ja tappis üksteise järel vaenlasi . Lõpuks tapeti ka Tasuja. Pärast lahingut Tallinna all kadus mässavate eestlaste õnn täiesti. Paar aastat hiljem müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule.
Eduard Bornhöhe-Tasuja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 237 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Eduard Bornhöhe "Tasuja" kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Tasuja-Eduard Bornhöhe
5
rtf

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev

Eesti keel
Tasuja
6
rtf

Tasuja

"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev

Eesti keel
Tasuja-Eduard Bornhöhe
3
docx

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama

Laste- ja noortekirjandus
Tasuja raamatu kokkuvõte
6
doc

Tasuja raamatu kokkuvõte

Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu.

Kirjandus
Eduard Bornhöhe-Tasuja
3
txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hvitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tstis vlja trvalondi ja pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel

Kirjandus
Eduard Bornhöhe-Tasuja
3
docx

Eduard Bornhöhe "Tasuja"

Lühikese ajaga süttisid paljudes kohtades ümberringi uued ja uued tulekahjud. Põlesid mitte ainult mõisad, vaid iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Isandad said nüüd aru, et loomast alamaks alandatud talupojad ei tundnud ühegi rõhuja vastu mingit halastust ei naiste, laste ega vanade suhtes. Kõiki koheldi kui rõhujaid. Üksik ratsanik seisis ikka künkal. Ümber künka hakkas võitlejaid kogunema. Hüüti:" Kas oled veel seal, Tasuja?" Hüüdjad olid põhiliselt Lodijärve talupojad. Nad ei olnud veel lossi rünnanud, sest ootasid Tasujat ehk Jaanust! Tasuja ei olnud veel valmis Lodijärve elanikega kohtuma ja nii asus ta sõjasalgaga Tallinna poole teele, et rohkem mehi koguda ja siis Lodijärve lossi rünnata, nagu mehed soovisid. Jõuti Tallinna alla ja asuti piirama. Eestlaste vanemad olid saadetud Soome abi paluma. Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt.

Kirjandus
Tasuja
1
doc

Tasuja

9) Jaanus läks külla, kus elas Maanus, kes oli Lodijärve lossis piitsa saanud, Jaanus puhastas Maanuse haavad ära 10) Emiilia ja Oodo isa surm, Jaanuse hirmus unenägu, Maanuse nälgimine 11) Lossi kubjas ja orjad käisid Jaanuse juures ja nõudsid Maanust tagasi, Jaanus lasi nad sulastel välja visata, Oodo ja teised lossirüütlid asuvad Jaanuse poole teele 12) Võitlus Jaanuse ja Oodo vahel, mil Oodo alla andis, Jaanus ja Maanus põletati majja sisse 13) 1343. aasta kevad, Tasuja oma talupoegadega läheb Padise kloostrit ründama 14) Tehakse plaan Lodijärve lossi rünnata 15) Rünnatakse Lodijärve lossi, Emiilia palus Tasujalt pärast Oodo surma armu ja seda ta ka sai, Emiilia nägi Jaanuse silmadest, et Tallinna appi minnes läheb ta surma 16) Tasuja surm

Kirjandus
Tasuja
2
doc

Tasuja

Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse ­ Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega sammu sõitnud, ratsutas Oodo

Kirjandus




Kommentaarid (2)

Launo112 profiilipilt
Salastatud Onsee: Mõni asi puudu. Tegelased võiks kõik ilusti väljas olla.

Muidu ei kurdaks. Normaalne!
18:55 14-03-2010
Karla2 profiilipilt
Karla2: Mind see aitas, kokkuvõtlik
16:56 27-08-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun