olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale. Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus. Kuna Maanus oli lossihärra koerale halvasti öelnud, teda nuheldi ja ta kuna ta ei läinud tööle hakati teda otsima. Kahtlustati, et ta on Jaanuse juures- teati ju, et Maanus oli Jaanusega hästi läbi saanud. Sellest sündis suur tüli mis lõppes Jaanuse maja mahapõletamisega ja, oh õnnetust, vaene Maanus jäi majja ja põles sisse. Mitme aasta pärast otsustas Jaanus kätte kõige eest mis mõisnikud teinud olid ning seda ta tegigi, süüdates kõik mõisnike majad
Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12.Metsa tallu jõudes löödi Tambet peaaegu maha. Jaanus käskis Maanusel end
hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ja Jaanus lõi Oodot; Prohveti Pärt pakub end Jaanust õpetama 7) Pidu Lodijärve lossis, mille Konrad oma laste Oodo ja Emiilia jaoks korraldas, seal jutustati kuulsatest inimestest 8) Emiilia sõjaretk, mil ta Jaanuse juurde sattus 9) Jaanus läks külla, kus elas Maanus, kes oli Lodijärve lossis piitsa saanud, Jaanus puhastas Maanuse haavad ära 10) Emiilia ja Oodo isa surm, Jaanuse hirmus unenägu, Maanuse nälgimine 11) Lossi kubjas ja orjad käisid Jaanuse juures ja nõudsid Maanust tagasi, Jaanus lasi nad sulastel välja visata, Oodo ja teised lossirüütlid asuvad Jaanuse poole teele 12) Võitlus Jaanuse ja Oodo vahel, mil Oodo alla andis, Jaanus ja Maanus põletati majja sisse 13) 1343
Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks. Neil oli raske elu. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Tambet ja Jaanus elasid Metsa talus. Kubjas valetas Oodole ja Oodo koos teiste junkuritega läksid Metsa talu hävitama. Jaanus ja tema sulased võitlesid junkurite vastu. Nad kaotasid. Tambet viidi lossi, aga Metsa talu pandi põlema, Jaanus ja Maanus sees. Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Tasuja kogus sulased kokku ja nad läksid mõisasid põletama ja lossi vallutama. Soomlased ei jõudnud õigeks ajaks kohale ja Eestlased kaotasid. Tasuja sai lossi sisse, nägi oma surnud isa laipa ja tappis Oodo. 10.Kuidas jutustus lõppes
Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana rüütel on surnud ja uus on Oodo. See ei meeldinud Jaanusele, olid nad ju kunagi temaga tülli läinud. Ühel õhtul tuleb Jaanuse akna taha hirmunud Maanus, kes
sai tark mees. Kord kui Jaanus raamatut luges, sammus ta õuele Emiilia, kes oli koos rüütel Kuunoga jahil. Nende jutuajamine ei olnud pikk, kuid see jäi Jaanust tükiks ajaks häirima. Teda häiris Emilia küsimus, kas Jaanus peab teda oma vaenlaseks? Kas ta võitluse ajal hävitaks nende perekonna? Jaanus armastas Emiliat ning ei soovinud nende perekonnale halba. Kuid samas ta vihkas oma kodumaa rõhujaid. Veel enam vihastas Jaanust see, kui ta kuulis, et Maanus oli mõisas peksa saanud. Jaanus ravis poisikese haavu ja käis teda iga päev vaatamas. Paari päeva pärast, kui Jaanus magas, kuulis ta oma aknale koputamist ja oma nime. See oli Maanus. Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus
unusta oma tegusid. Oodo läks väga närvi. Ta hakkas õiendama Jaanusega sellepärast, et tema täkk nii loll on. Jaanus tõmbus kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus polnud enam sellest ajast lossis käinud ja nendega kokku saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud, et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis, sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust. Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu
Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest. Kubjas tuli sinna järgi. Sulased viskasid ta välja. Vahepeal oli Oodo lossihärraks saanud. Nii algaski vaen. Läks võitluseks uue salgaga. Poolsurnud Tambeti kolm sulast oli saanu surma. Jaanus põgenes aita. See pandi põlema, Jaanus põgenes salakäigu pidi. Arvati et Jaanus sai surma.1343.ndal aasta jüriööl peatub üks ratsanik mäel. Mäss on käimas. Kõik eetlastest orjad kogunesid kokku ja hakkasid saksasi ründama. Tasuja oli Jaanus
Ta on veel nii noor, nii nõder ja õrn ... kuidas saab ta nüüd toore, äkilise Oodoga toime? Nüüd nutab ta iga päev üksipäini oma kambris, kuni ta silmad tuhmiks ja lumivalgeks lähevad. Kes kaitseb teda nüüd? Kes lohutab teda? Oh, võiksin ma nüüd nii kui enne ..." (Bornhöhe, E. Tasuja. Tallinn 1947: RK ,,Ilukirjandus ja kunst". 5758) Maanuse ja noorhärra vahelised suhteid ei olnud ikka veel paranenud, kui Maanus läks Jaanusele öösel akna alla, et süüa paluda. Ta oli mõisast putku pannud. Järgmisel hommikul kui Jaanus ärkas nägi ta Tambetit vaidlemas mõisa kubjastega, kes otsisid Maanust. Nad olid veendunud, et Maanus on Tambeti ja Jaanuse juurde peitu pugenud. Tambet ja Jaanus mõtlesid, mida nad saaksid Maanuse jaoks teha. Lahtiostmine ei tulnud kõne allagi, kuna Oodo ei oleks nõus olnud. Järsku kuulsid Tambet ja Jaanus paugutamist nende talu hooviväravate pihta. Maanus peideti ära
Jaanus oli Tambeti poeg. Ta oli väga tark kuna käis kloostris koolis ja luges palju. Jaanus oli hea mees. Ta hoolitses teiste eest ja ta oli salaja armunud Emmase. Kuigi Jaanus elas pealtnäha tavalist elu sai temast mässaja. See tõstatab küsimuse kas Jaanus oli tegelikult ka hea ja miks ta niimoodi muutus? Jaanuse muutumine ei toimunud ilmselt üleöö. Muutuste algusele andis tõuke hommik, mil rahulikult elava Jaanuse akna alla tuli talupoeg Maanus. Jaanus võttis Maanuse enda hoole alla ja hoolitses tema eest. Jaanus andis talle süüa ja vett, mis näitas, et Jaanus oli väga hooliv. Oodo (kes oli varasemast vaenlane) kuulis Maanusest ja läks kohale. Nad võitlesid pikalt. Samal ajal panid rüütlid maja põlema. Ka Jaanuse isa Tambet võeti vangi. Maanus kahjuks küll suri kuid Jaanus pääses eluga. Ja niimoodi sai alguse Jaanuse mässajaks muutmine.
Jaanus hiilis piki aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli ja ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihärra oli surnud. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures või ei
Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Tuppa astudes istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid et kas Maanus oli Jaanuse juures või ei. Tambet ütles kuidas ta
Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. Maanus tuli akna kaudu tuppa ja palus süüa. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid et kas Maanus oli Jaanuse juures või ei. Tambet ütles kuidas ta sai siin olla kui ta poleks näinud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihärra surmast kui kubjas ähvardas uue härraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja välja visata. Kubjas läks valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud kätte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha põletada. Oodo läks ise oma seltskonnaga Jaanuse juurde. Tambet käskis Jaanusel
Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Tuppa astudes istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid et kas Maanus oli Jaanuse juures või ei. Tambet ütles kuidas ta
perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskmmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast judis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sid. Jaanus lks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle sa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju jrgi tulnud kubjas ja hvardanud ja siis ta pgeneski. Jrgmisel hommikul rkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis ues vaidlust. Seal seisis hel pool lossikubjas koos kahe misasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures vi ei. Tambet tles, et kuidas ta sai siin olla, mina pole kedagi ninud
4-TAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist. Veel tööst 1.Algpositsioon 2. Sisselasketakt 3.Survetakt 4. Kütte süütamine 5. Töötakt 6. Väljalasketakt Kasutamine Autod Veoautod Mootorrattad ...
Global Positioning System Koostasid: Taavi Kilgi ja Maanus Kullam Klass: 1 Juhendaja: Piret-Pohla Asikain Mis on GPS ja mida on vaja, et see töötaks? On ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes.
Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas. Elanike evakueerimine. Häiritakse veeelustiku tegevust. (Kalade liikumist takistatakse) Võib levida mürgiseid aineid. Egert Ehari Maanus Kullamaa 11d
Siis tuli talle meelde, et siin lähedal elab Jaanus. Nii ta läkski tema juurde. Kui ta Jaanuse kodueda astus, nägi ta et Jaanus loeb raamatut. Emmi ja Jaanus puhusid juttu, kui tuli rüütel Kruuno, kes saabus Emiilia järele. Kui preili oli juba ära läinud sai Jaanus aru, et ta on armunud... Noormees läks metsa jalutama, ja jõudis külla, kus ta kõiki tundis, ta läks ühte majja sisse, kus oli pime, ning nägi vanameest, ning poissi, kelle nimi oli Maanus. Jaanus märkas, et poissi oli keegi peksnud, ta küsis selgitust vanamehe käest ja too seletas, et poissi oli pekstud selle pärast, et ta nimetas lossikoera tigedaks hundiks, Jaanus lubas, et ta veel külastab Maanust ja läks koju. Kuid siis tuli paduvihmja, ja noormees ei saanud kolm päeva järjest oma kodust välja. Lõpuks, kui oli võimalus, läks ta külla, kuid millegi pärast läks ta teist teed pidi lossi poole. Kui ta juba lossi lähedale jõudis, nägi ta seal musta lippu
Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16. Kaotatud lahing rüütlitega. Olulisemad konfliktid: ptk
Tegelased: · Jaanus (Tasuja) Vapper ja seiklushimuline. · Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbr...
Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks kubjas lossihärrale kohe kaebama ja Oodo tuli koos rüütlite ja sulastega Jaanust tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343. aasta kevadel hukkasid ja põletasid enamus eestlasi saksa kindlustamatta mõisaid.Varsti
Eduard Bornhöhe Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust.
*** Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Meheeluks valmistu, Juhan, Kuu ja tähesäras. *** väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit või piljardit, see kõik ei loe. Vaid päevad need on loetud: paarkümmend tuhat, mitte miljardit. Ka Maanus suri. Ära suri Maanus. Ta maeti maha. Mis seal rääkida. Ja muude hulgas haual rääkis Jaanus. Ta rääkis hästi, mis seal rääkida. Ka Jaanus suri. Ümber tema haua me seisime. Ka mina olin sääl ja rääkisin. Ma tegin seda kaua. Mul oli tookord väga ilus hääl. *** su südamepuuris on vaikus ja tuhandeaastane lind ta oskab aga ei räägi sest ta armastab sind Ootamatu surm kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust
pikk viltune valguskiir (,,Käekäik" 1973) ** ühel valgel ööl tulevad kogu maailma tantsuõpetajad ja küsivad minult rubla mul pole nii palju raha mis sellest et kord olin rikas ma saadan nad sinu juurde sa elad ju vanas kohas nad lähevad küsivad kaks aga sina ei tunne neid ära (,,Selges eesti keeles" 1974) *** Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit või piljardit, see kõik ei loe. Vaid päevad need on loetud: paarkümmend tuhat, mitte miljardit. Ka Maanus suri. Ära suri Maanus. Ta maeti maha. Mis seal rääkida. Ja muude hulgas haual rääkis Jaanus. Ta rääkis hästi, mis seal rääkida. Ka Jaanus suri. Ümber tema haua me seisime. Ka mina olin sääl ja rääkisin. Ma tegin seda kaua. Mul oli tookord väga ilus hääl. (,,Elulootus" 1980) **** ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. (,,Armastuskirjad 1975") KUI LAPSENA TELEVISIOONIS Kui lapsena televisioonis
Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Põhiküsimus: Kus on tõde? „Tõde ja õigus“ ajastu tegevuspaik Peategelased 1. Osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu 2. Osa 20. saj algus Mauruse kool Indrek, Maanus, Tartus Mauruse tütar Miralda, Tiina 3. Osa 1905 Tallinn Indrek 4. Osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin 5. Osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina,
Jaanus oli tütarlapsele vastamisega päris kimpus. Õigust ei tihanud ta öelda, see oleks olnud Emiilia suhtes liiga julm. Olukorra päästis rüütel Kuuno, kes tuli Emiiliat juba otsima. Noored jätsid kiiruga hüvasti. Jaanus mõtles juhtunu üle veel pikalt. Kui Jaanus hiljem Külasse läks, astus ta sisse ka ühte viletsasse sauna, kust ta tihti läbi astus. Täna nägi ta, et saunikute poeg lamas läbipekstuna lavatsil. Seda oli teinud kubjas, et Maanus oli sakste koera kurjaks nimetanud. Jaanus puhastas poisikese haavad ja sidus kinni. Poiss kannatas vapralt. Kui Jaanus mõne päeva pärast külasse haiget Maanust vaatama tahtis minna, nägi ta, et lossi katusel lehvis must lipp. Ta sai teada, et lossihärra oli jahil vigastada saanud ja surnud. Oodo oli niisiis uus lossihärra. Jaanus muretses Emiilia pärast, et kuidas noor neiu saab hakkama oma toore ja äkilise vennaga. Kui helde ja pehme süda oli tütarlapsel ja kuidas ta oma isa oli
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
«Pagan võtku!» urises vanamees. «Jälle ärkvel!» Jaanus hakkas oma põue ja taskuid mööda kobama, ei leidnud aga midagi. «Kahju,» ütles ta kahetsedes, «täna mul ei ole midagi kaasas. Mu tulemine oli kogemata, üsna ilma mõtlemata.» Poiss, kes pealtnäha umbes viieteistkümne aastane võis olla, tõstis Jaanuse häält kuuldes pead ja tahtis ennast põsekile upitada, kiskus aga korraga näo viltu ja langes tasa vingudes tagasi asemele. «Mis see on?» küsis Jaanus ehmatades, «kas Maanus on haige?» «Jah, kena haigus!» pomises vanamees vihaselt ja lõi käega. «Heldeke, mis tal siis viga on?» «Küsi seda lossikupjalt.» «Mis?» «Ma ei teinud midagi, ei midagi!» vingus poiss valusalt ja pöördus kummuli. «Oi valu, valu!» Kähvatades laskus Jaanus põlvili poisi kõrvale maha. Kui ta kerge kätte hellasti kõrvale lükkas, põrkas ta tagasi. Poisi katkine särk oli veretäppisid täis ja mitmest kohast keha küljes nagu liimiga kinni
120 234 Rei Tarmo Tallinn 03:05:23 M35 1930 2270 Reigo Marko Pärnu 04:48:04 M35 1931 1785 Reimanis Arkadijs Läti 04:48:09 M35 1252 1140 Reiner Jaan Viljandi 04:07:51 M35 1250 2845 Reponen Risko Tartu 04:07:51 M35 51 134 Ridamäe Aivar Tallinn 02:55:32 M35 213 431 Riismaa Hanno Tallinn 03:12:22 M35 2447 1964 Ringo Maanus Hiiumaa 07:04:30 M35 90 165 Rips Leho Tartu 03:00:13 M35 801 416 Ritson Jaanus Harju 03:46:24 M35 2115 2368 Robi Jaanus Tartu 05:02:41 M35 1621 958 Rodima Janar Harju 04:27:02 M35 1333 2837 Rohtla Ivo Läti 04:11:50 M35 2165 1840 Rolskijs Girts Läti 05:09:07 M35 1499 1426 Ronk Toomas Viljandi 04:20:10 M35
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
