olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnimaiseks talurahvaks. Eesti keeles tavatsetakse selliseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnespaljudest väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus- seetõttu olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed puudusid. Maailma tajuti üldiselt ebakindlana ja kuulumine mingisse ühiskonda, perekonda, kogudesse, seisusesse või ametialasesse ühendusse-pakkus turvalisust. Egle Künnapas 11D
Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk eneseusk. Maailm on jõudnud oma tasemelt niivõrd kõrgele, et peaaegu iga loodusenähtus on seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Jumal, tahaplaanile jäetud. Maailmas ei tasu vaid endale mõelda kui tahetakse ellu jääda ja ka edukas olla. Ei tohi end näidata ebakindlana, sest teised inimesed tajuvad seda ja enesekindluseta ei saavuta sa midagi ega leia ka poolehoidu. Inimesed on väga erinevaid, samuti ka riikide valitsus. Osades maades on usu-tavade järgimine kohustuslik, osades täiesti vabavoliline. Maades, kus usk on kohustuslik, ei nurise keegi selle üle, et jumalat tegelikult ei ekisteeri ja vajadust seda mitte eitada ei olegi põhjust. Peaasi, et enda eluga rahul ollakse. Niimoodi hoitaksegi riik kontrolli all ja inimeste teadmine,
Tartu 2015 Mina valisin lasteaialapseea (3-7 aastat) ning murdeea (13-16 aastat). Neid kahte vanuseiga hakkan ma võrdlema ning toon välja põhjused erinevustele ja sarnasustele. Selleks kasutan ma internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud
muutmise protsessi kaasata. See vähendab teadmatust ja kergendab muutuste elluviimist. Kui probleemidest ei räägita ja neid ei üritata lahendada võib stressist areneda depressioon. Oskamatus ennast kaitsta, lõõgastuda ja ebameeldivatest emotsioonidest vabaneda viib kroonilise väsimuseni, mille tagajärjeks on läbipõlemissündroom. See tähendab, et inimene muutub teda ümbritseva suhtes apaatseks, ei suuda ega taha probleeme lahendada. Ta tunneb end ebakindlana ja ka ebaprofessionaalsena. Et sellist olukorda ennetada võiks ettevõttes olla toimiv sotsiaalne tugisüsteem. Tugiisikuks ei peaks olema otsene juht, vaid keegi kolleegidest, kelle poole ta saab oma murede ja probleemidega pöörduda. Mida rohkem on ettevõttes üksteise toetamist, avatud suhtlemist ja tagasisidet hindav organisatsioonikultuur, seda suurem on võimalus, et stressis töötajat märgatakse ja aidatakse.
Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi.
· Asendamine objekti asendamine N: vanemad tülitsevad ja elavad oma viha lapse peale välja · Reaktsiooni kujundamine vastupidise uskumine Inimene ei salli kedagi, kuid suhtub sellele vaatamata temasse hästi. N: poisid sikutavad tüdrukuid patsist, teevad haiget, kuigi neile meeldivad tüdrukud. · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine Tohutu energia õnne või viha tõttu. Palju kasulikku saab selles meelevallas tehtud. · Introjektsioon endasse võtmine Ebakindlana tundes, hakkab inimene mängima kedagi teist. Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne
toimus põhimõtteline murrang kõiges, endine elulaad ja elutõdemus hakkas maad andma uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimesed paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi ühtaegu. Kõiges valitseb pooltõsidus, mis inimest kahtlema ja küsima sunnib, inimene tunneb end ebakindlana, sest tal võib olla korraga mitu eelistust, mille vahel ta võib valida, samal ajal kaheldes oma valikutes. Kirjanduses toimub klassikalise kirjanduse lammutamine. Postmodernistid hülgavad teadlikult igasugused piirangud ja seadused, mis on välja töötatud eelnenud kultuuripõlvkondade poolt. Eriti kriitiliselt suhtuvad nad 19. sajandi realismi. Nii luulesse kui proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada
Tööpuudus 2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille
Ülejäänud seltskond paistis võtvat kõike koomilise vahepalana. Viljandi kohvik jõudsime kohviku juurde täpselt hetkeks, mil kaks neidu kassas oma salatite-kookide eest maksid ja aknaalusesse lauda istusid. Paar minutit hiljem asusime tegutsema. Meie ,,aknatagune" kõndis aeglaselt akna ette ja jäi ilmetu näoga sealt sisse passima. Tüdrukud märkasid seda kohe ja reageerisid järsult, painutades keha alla ja pannes käed kahele poole nägu katteks. Nad naersid, aga see tundus ebakindlana. Terve järgneva aja piirduski tüdrukute tegevus meie jaoks omavahelise sunnitud vestlemise ja näo kätega varjamisega. Kuna nad aga ei teadnud, et nende tegevust filmitakse, jäid näod kaamera suhtes mõnevõrra nähtavaks. Mingist hetkest võtsid nad lisaks ignoreerimisele kasutusele mobiiltelefonid. Paraku jäi arusaamatuks, kas nad üritasid sellega näida häirimatud või tekitada jälgijas muljet, et nad kutsuvad abi
klientidega. Et päevast päeva suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja tujudega inimestega, on vaja head teeninduspsühholoogia tundmist. Koolituse saanud töötajail on lihtsam saada hakkama hea teenindamisega ja vältida läbipõlemist. Olulised on head suhted tööandja ja töötajate vahel. Emotsionaalne pinge on seotud ka klienditeenindaja tööalaste teadmiste hulgaga. Väheste teadmistega töötaja tunneb end pidevalt ebakindlana. Tööaeg sõltub konkreetsest ettevõttest. Sageli on töö vahetustega, üksikutel juhtudel ka öötöö. Klienditeenindaja peab olema kliente teenindades pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Ohuks on töö erinevatel tasapindadel, võib kergesti libastuda või kukkuda. Seetõttu on vajalikud tööks sobivad jalanõud. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale puhkamisvõimalus. Tööpäeva jooksul on vaja anda
pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust. b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks. Madalamat võimukaugust soodustavad kõrge linnastumise tase, sotsiaalne mobiilsus, hea haridustase ja arvukam keskklass. 5 c) Ebakindluse vältimine näitab, mil määral tunnevad inimesed end tundmatute olukordade ees ebakindlana ja ohustatuna. d) Maskuliinsus-feminiinsus näitab kuivõrd on ühiskonnas juurdunud maskuliinsed väärtused (edukus, ambitsioonikus, materiaalsed väärtused) või siis feminiinsed väärtused (elukvaliteet, head suhted, hoolivus, sõltuvus). e) Pikaajaline orientatsioon näitab, kuivõrd on ühiskond pühendunud traditsioonilistele, tulevikku suunatud väärtustele nagu kokkuhoidlikkus ja püsivus. 2.3 Suhtumine aega ja ruumi
Hellitav kasvatus- Hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. Laps saab kõik mida ta soovib. Laps tunneb end armastatuna, kuid mingil hetkel võib seda hakata omakasupüüdlikult ära kasutama. Tulevikus on sellisel lapsel raskem, sest on harjunud ainult parimaga. Autoritaarne kasvatus- piirid on, aga armastust mitte. Laps ei tunne ennast hästi. Vanemad kalduvad liialdama karistustega ja tunnustavad mitte last, vaid tema poolt hästi sooritatuid töid. Laps tunneb end ebakindlana ja saamatuna. Tunneb end üksi ja hüljatuna. Suunav kasvatus- last aksepteeritakse sellisena nagu ta on. Talle näidatakse et temast hoolitakse ja armastatakse, samas valitseb mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes. Kõik mille tegemiseks laps on piisavalt küps, võib jätta tema enda teha ja otsustada. 6. Mida peaksid vanemad suhetes esiklapsega silmas pidama, kui peresse sünnib teine laps? 6. Võib tekkida armukadedust, sest nüüd peab ta ise hakkama saaama, enamus
ja hukkamised. See tõi endaga kaasa ka professionaalsete öördajate (delatores) tekke, kes said "õnnestunud" kohtuasja puhul endale neljandiku süüdistatava varandusest. Kuna keisri solvamist käsitlev seadus oli väga mitmeti tõlgendatav, sai selles süüdistada pea igaüht. Kuni valitseja tundis end kindlana, lükati absurdsed süüdistused lihtsalt ümber; ent sellise seaduse potentsiaal oli kohutav: kui valitseja end kas või pisut ebakindlana tundis või oma hirmudele järgi andis, võis sellest saada terrorivahend. Seda kasutas ära pretoriaanide prefekt Seianus, kelle mõju valitsejale oli üha tugevnenud. Tiberius suri Misenumis 78-aastaselt. Tema populaarsus kogu rahva hulgas oli langenud väga madalale, nii et senat keeldus teda jumalikustamast, lihtrahvas aga olevat tänavatel karjunud: "Tiberius Tiberisse!" (nii talitati tavaliselt roimarite laipadega). Tiberiuse elu ja valitsemisaja kohta annavad antiikautoritest kõige
haavad parandatud isegi ilma lõikuseta. miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teise jaoks ei muutnud lõikus midagi. Minapilt kontrollib täpselt seda, mida ma saan ja ei saa teha. Kui ma näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana ... siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään. Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end ebakindlana, sest oman "vale" uskumust, siis minapilt tagab selle, et minu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab minus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida ma endale sead. Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida ma saavutan. Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: "Minapilt kontrollib mida sa suudad ja mida sa ei suuda
vähem kaasaegset tehnoloogiat ja enam traditsioonilist põllumajandust. Võimukaugus on seotud ka riigi asukoha geograafilise laiuskraadiga mida kaugemal on riik ekvaatorist, seda madalam on võimukaugus. Madalamat võimukaugust soodustavad ka linnastumise kõrgem protsent, suurem sotsiaalne mobiilsus, parem haridussüsteem ning arvukam keskklass. 3) Ebakindluse vältimine näitab, mil määral inimesed tunnevad end ähvardatuna või ebakindlana tundmatute olukordade ees. Ebakindlust hästi taluvates maades peetakse teadmatust ja ebakindlust normaalseks elu koostisosaks. Uutes ja ebaselgetes olukordades ei tunta ennast ebamugavalt, pigem suhtutakse neisse uudishimuga. Reeglitesse suhtutakse loominguliselt mida järgida ei saa, seda tuleb muuta. Ebakindlust halvasti taluvates riikides on seevastu palju täpseid seadusi ja reegleid, millest tuleb alati ka kinni pidada. Elanikel on kindel ettekujutus, mis on hea, mis
inimest. 1990-ndate alguses aga viiekordistus töötus lühikese aja jooksul poole miljonini. Kui sellele veel lisada osaajaga töötajad ja varjatud tööpuudus, siis haaras tööta olek kuni 700 000 inimest. 1980- ndail kogusid soomlased jõukust, ehitasid eramuid, ostsid uusi autosid ja käisid paar korda aastas soojal maal puhkamas. Loodud oli üks maailma ühtlasema sissetulekuga riik. Heaolu tundus igavesena, kuni lama saabudes tundsid soomlased end kõrvuni võlgades ja ebakindlana homse tööpäeva suhtes olevat. Üht-teist lamast Helsingi piirkonnas kuivas korruselamu korteri ruutmeetri hind kokku poole peale, börsiindeks pudenes kolmandikuni võrreldes eelmise kümnendi tasemega. Soomlaste lama'le andis hoogu Vene turu äralibisemine.Siis veel börsimull, kinnisvarabuum ja pangakrahh. Moodne oli elada laenuraha eest ostetu sees ja keskel.Turgude vabastamise tõttu voolas sisse ohtralt välisraha, ettevõttedki laenasid tarmukalt
Pidevalt rasket kehalist karistust taluma pidanud lapsed käituvad ka oma igapäevaelus sellele vastavalt, kasutades vägivalda endast nõrgemate vastu. Teiseks riskiteguriks on verbaalne vägivald. Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. Kolmandaks suureks agressiivsuse tekitajaks võib olla massimeedia mõju. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et peatselt pärast televisiooni ilmumist kahekordistus väiksemates asulates vägivallatsemine
Et päevast päeva suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja tujudega inimestega, on vaja head teeninduspsühholoogia tundmist. Koolituse saanud töötajail on lihtsam saada hakkama hea teenindamisega ja vältida läbipõlemist. Olulised on head suhted tööandja ja töötajate vahel. Emotsionaalne pinge on seotud ka klienditeenindaja tööalaste teadmiste hulgaga. Väheste teadmistega töötaja tunneb end pidevalt ebakindlana. Klienditeenindaja peab olema kliente teenindades pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Ohuks on töö erinevatel tasapindadel, võib kergesti libastuda või kukkuda. Seetõttu on vajalikud tööks sobivad jalanõud. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale puhkamisvõimalus. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada. 4
- Osalusalased otsused peavad vastama antud rühma ametialase vabaduse suurusele Osad juhid kardavad osalust rakendada, sest ei suuda kohaneda tänapäevaste juhtimise põhimõtetega. Nad kardavad oma võimu vähenemist , staatuse langust. Mõned juhid suhtuvad alluvatesse X teooria järgi (alluvatele ei meeldi töötada). Osad allüksuste juhid pole piisavalt treenitud, et juhtimises osaleda ja võivad ennast tunda ebakindlana selles rollis. 16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Inimesele – tunneb suuremat rahulolu, tunnustuse ja eneseteostuse tunne, võib suureneda eneseusaldus ning võib toimuda staatuse tõus. Väheneb stress. Organisatsioonile – väheneb vastuseis uuendustele, suureneb töömaht, kvaliteet, alluvad on loovamad ja innovaatilised, paraneb suhtlus ja koostöö juhtidega ja meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine
seda kõik. Kõik inimesed teevad vigu, aga kui inimesed kardavad vigu teha, siis viib see neid ettekäänete välja mõtlemiseni. Kallistamise kultuuris tunnistatakse oma vigu ning parandatakse need ausalt ja naeratades. Et inimesed tunneksid usaldust, tuleb teisi julgustada alati tõtt rääkima. Sellisel moel rajatakse usaldus ja kõrvaldatakse ülatusmoment. Paljud ettevõtted kasutavad mahukaid käsiraamatuid, mis on täis reegleid. Reeglid panevad inimesi ennast väga ebakindlana tundma ja nad tunnevad, et neid ei usaldata. Mitchelli kallistamiskultuur põhineb väärtustel ja põhimõtetel, mitte eeskirjadel. Reeglite asemel on parem kehtestada oma töötajatele ootused või standardid, mis oleksid soojad ja paindlikud. Peamisteks põhiootusteks on on olla positiivne, kirglik ja isiklik, teha kõvasti tööd ja innukalt mängida, mõista meeskonnas peituvat jõudu, näidates üles austust, riietuda sündsalt, mitte
soovi täna rääkimise teraapiat ravimite kasutamisele vastandada, vaid usuvad, et need raviviisid on kombineerituna tõhusamad kui eraldi. 3.3 Mehe lähedus, naise lähedus Lähedus on tänapäeval populaarne. Mõlemad sugupooled arvavad, et isiklike saladuste jagamine ja ühised rõõmsad tegevused on intiimsed. Kuid naise panevad sageli intiimsuseks neljasilmavestlusi, samal ajal kui mehed tunnevad emotsionaalset lähedust kõrvuti töötades, mängides või rääkides. Mehed tunnevad end ebakindlana, kui vaatavad partnerile otse silma. Targad naise arvestavad selle erinevusega ja saavutamaks lähedust meespartneriga teevad nad asju, mida saab külg külje kõrval teha. Näiteks jalutavad metsas või kaubanduskeskuses, sõidavad autoga, käivad kinos või vaatavad koos televiisorit. Enamik mehi tunneb lähedust ka sportides või sporti vaadates. Naised aga tunnevad meeletut intiimsust, kui nad saavad nelja silma all rääkida. Nad istuvad
Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid. Tuleb tegeleda nii kiusaja, ohvri kui ka kõrvalseisjaga. Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima. Võib olla nii, et ka õpetajad ei tee koolis midagi. Kiusamise laineefekt: I Aste kiusamise juhtum, ohver tunneb end ebakindlana. II Aste vanemad ja perekond ebakindlus kuid esimene emotsioon on viha kiusamise suhtes, empaatia ohvi suhtes. III Aste pealtnägijad koolis jälgivad, see võib juhtuda ka nendega IV Aste teised koolis kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. V Aste kõik, mis toimub väljaspool koolis sageli on see moonutatud info. Kiusamine ja lapsevanemaid: Sellised nõudvad nõuavad oma õigusi.
jääma kaotajaks või võitjaks. (27) "Ainult surematuile jumalaile," öeldakse, "saab osaks voorus ja õnnelik elu, meile aga jääb mingi vari ja sarnasus nondest hüvedest. Me läheneme nendele, kuid ei saa neid kätte." Kuid mõistus on jumalatele ja inimestele ühine: nendel on ta täiuslik, meil täiustamist võimaldav. (28) Lootusetuseni viivad meid meie pahed. Teisena järgneb targale too, kelles parima säilitamiseks on vähe püsivust, kelle otsus ikka veel ebakindlana kõigub. Ta ihkab teravat silma ja kõrva, head tervist, mitte vastikult mõjuvat ja jõudu säilitavat keha, siis veel pikemat eluiga. (29) Nende abil võib ta veeta elu, mida ei tule kahetseda, kuid ebatäiuslikus mehes on mingi kurjuse jõud, kuna ta vaim on liikuv ja korrapäratu; see ilmne ja ässitav pahelisus viib heast seisundist eemale. 207 Ta pole veel hea, kuid muutub heaks; kui aga kellelgi on midagi headusest puudu, siis ta on halb. Kuid vaid see,
suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud. Seksuaalsuhetes püüab turvalise kiindumusmudeli esindaja saavutada mõlemapoolset lähedust ja rahulolu. Takerduv kiindumusmudel – arusaam teistest on positiivne, endast aga negatiivne. Nad on teistest enam sõltuvad teiste tunnustamisest ja hinnangutest. Nad võivad armuda sageli, olla võrdlemisi armukadedad, võivad paljastada endid liiga varakult ja näevad oma partnerit ebakindlana. Seksuaalsuhetes üritab takerduva kiindumusmudeli esindaja rahuldada eelkõige enda turvalisuse ja armastuse vajadust. Täiskasvanuna on ta omandanud enda süüdistamise selles, et teda vähe armastatakse ja seetõttu on ta pidevalt mures selle pärast, kas teine ikka armastab teda piisavalt. Ta üritab igal viisil – kas siis meelitades, nõudes, vihapursetega, või siis klammerdumise abil mõjutada seda, et saaks selles suhtes oma armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa
Kindlusetunde tekkimise aluseks on mõjub see lapsele äärmiselt haavavalt. Laps ta-haiget teha j u^ et ta on vanemate armastus, "soe, mitte erootiline, kõike- Ideaalne haarav Orvale tõrjutud, teda ei sallita. Sõimata saanud j n j mene tunneb tunne". Nimetatud õhkkonna puudumisel tekib kõrge- õhkkond. nenud kui löömine. end ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna, mõttetuna. Või ta oht, et laps võib hakata käituma vägivaldselt. On küllaltki palju saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on vanemaid, kes lapsena ise kodusest turvatundest ilma jäid ning kellel täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev on seetõttu raske ümbritseda ka oma last vajaliku soojuse ning
pettumuse kogemused kasvatavad last iseennast tundma ja võtma vastu elu poolt kaasatulevaid raskusi. Kui laps kogeb kooliaastatel suuremas osas alaväärsust, oskamatust, pettumusi ja ebaõnnestumist, siis need kogemused varjutavad tema isikust. Alaväärsuse tundeid tekib palju siis, kui laps ei ole kooli minnes selleks küps või kui tal on suuri õppimisraskusi. Laps kogeb ennast ebakindlana, kui talt nõutakse liiga palju kooli, harrastuste või kodutööde suhtes või kui ta ei ole suuteline looma sõprussuhteid, ta on kiusatav või tõrjutu. Sobiv tasakaal edu, toimetuleku ja ebaõnnestumise ja pettumuste vahel kasvatavad lapsest endale lootva, võimalustesse uskuva ja maailmast huvituva kuid ka iseennast ja oma piire tundva realistliku isiksuse
annaabi.ee 
