Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus,
Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus,
Terviklikke raamatuid ei pidanud ikka lugema. Esimeses klassis tulid esimesed kohustuslikud raamatud. Need olid lihtsalt ja üheselt mõistetavad. ,,Jussikese seitse sõpra", ,,Kolm põrsakest" ja nii edasi. Kõik oli suhteliselt lihtne ja kuna raamatud olid õhukesed, loeti need ilusti läbi. Isegi õpilased, kellel lugemine läks raskemalt, said raamatu läbi loetud. Ma laenutasin juba sellel ajal lisalugemist kohalikust raamatukogust, kust ma sain eakohaseid lasteraamatuid. Probleem loetust arusaamisega tekkis ilmselt neljandas-viiendas klassis. Siis anti juba raskemaid raamatuid, kuid kui tekstist ei saadud aru, siis tundus ju raamat igav ja see pandi kõrvale. Eesootava töö läbikukkumise hirmus loeti internetist lühikokkuvõte läbi pluss küsiti klassikaaslastelt tähtsamad sündmused raamatus üle ja tehti töö vähemalt kolmele. Kuuendas-seitsmendas klassis kohustusliku kirjanduse maht paisus ning muutus ka natuke
mõõtejoonlaud ja värvi- või viltpliiats. Korrektuurivedeliku või pliiatsi kasutamine ei ole lubatud. KOOLIASTME ÕPITULEMUSED Üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide kohta vaata põhikooli riiklikust õppekavast (Vabariigi Valitsuse määrus nr 1, vastu võetud 06.01.2011). I kooliastme lõpuks õpilane: · saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita; · loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste; · näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste · kujundite abil; · loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühekahe tunnuse · järgi; · kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid; · kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi töölehti); · tunnetab soovi ja vajaduse erinevust; · tunneb huvi ümbritseva vastu; tahab õppida;
tegusõnaga. reageerib neile vastavalt ● Väljendab kahe sõnaga (nt lohutab kurba või omandisuhet. haiget saanud kaaslast, ● Vaatab pildiraamatut. naerab ja rõõmustab Osutab raamatus pildile ja koos heatujulise nimetab pildil oleva kaaslasega). eseme, kujutise. ● Mõistab selgelt ● Kuulab eakohaseid väljendatud keeldu “Ei jutukesi ja laule. tohi”. Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud aadressil aadressil aadressil https://www.sillaotsa.edu. https://www.sillaotsa.ed https://www.sillaotsa.ed
Paraku on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja tema vaateid ta ei jaganud, ei olnud ka ees ideaale.Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma.Vaesus oli kindlasti suur põhjus, mis viis karmile eluteele tänavatel. Kindlasti mängis rolli ka noorus. Öeldakse, et küll hilisemas vanuses targem ollakse. Kuid elus on piisavalt näiteid, kus ka väga vanad inimesed teevad suuri ja mitte eakohaseid prohmakaid. Kuigi Rass oli hea taibu ja mõtlemisvõimega, siis millegipärast ei tulnud ta selle peale, et varastamine ei ole sünnis ja ausa tööga võib närve kulutamata raha teenida. On ju noori küll, kes käivad koolis ja tööl ühaegselt. Kui üks töö saab otsa või kui vallandatakse, otsitakse uus töökoht. Algus on alati raske ja on vaja vaeva näha enne kui rahamägi kerkima hakkab.Peaks olema piisavalt kannatlik ja tahtejõuline.Siiski on kõik kinni inimese mõtlemises
Raskusastet saab tõsta nt öeldes "pane teisele riiulile karud ja kolmandale riiulile nukud" või nt "Pane ülemisele riiulile kolm karu ja alumisele riiulile viis nukku" Lisanduks loendamisoskuse rakendamine. 5. Mida peab ajamõistete kujundamisel silmas pidama? Nimeta vähemalt 5 olulist asja. - Ajalooliste sündmuste ajaline määratlemine pole jõukohane. Lapsel on oleviku ajatunnetus ja ebamäärane arusaamine minevikust. - Silmas tuleks pidada laste vanust ja eakohaseid võimeid. - Aja kestvust, sündmuste sagedust ja iga iseloomustavaid mõisteid (kaua, tihti, ruttu, aeglaselt, noorem-vanem...) tuleb võtta suhteliste mõistetena ja tutvustada lastele konkreetsele võrdlusele toetudes. - Teadmised kinnistuvad vahetute kogemuste abil (nt iga päev samal kella ajal sööma, õue, magama minemine ja igakord kella vaatamine) - Ajataju kujuneb tunduvalt hiljem kui ruumitaju
Paraku on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja tema vaateid ta ei jaganud, ei olnud ka ees ideaale.Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma.Vaesus oli kindlasti suur põhjus, mis viis karmile eluteele tänavatel. Kindlasti mängis rolli ka noorus. Öeldakse, et küll hilisemas vanuses targem ollakse. Kuid elus on piisavalt näiteid, kus ka väga vanad inimesed teevad suuri ja mitte eakohaseid prohmakaid. Kuigi Rass oli hea taibu ja mõtlemisvõimega, siis millegipärast ei tulnud ta selle peale, et varastamine ei ole sünnis ja ausa tööga võib närve kulutamata raha teenida. On ju noori küll, kes käivad koolis ja tööl ühaegselt. Kui üks töö saab otsa või kui vallandatakse, otsitakse uus töökoht. Algus on alati raske ja on vaja vaeva näha enne kui rahamägi kerkima hakkab.Peaks olema piisavalt kannatlik ja tahtejõuline. Siiski on kõik kinni inimese mõtlemises
Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte. · Matemaatika: Laps järjestab esemeid suuruse järgi. · Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga pehmesse materjali jäljendeid. · Muusika: Laps tantsib , kasutades eakohaseid tantsuelemente. · Liikumine: Laps sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi. Üliõpilane : Annika Valk, LÕ-11 Eesmärgid: Tunnetus-ja õpioskused: Laps tunneb ära leiva ja jahu maitseerinevused. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid. Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu. Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea.
Igas suhteski on kaks osapoolt, kasvatamine on ka üks suhe kasvataja ja kasvandiku vahel ning mõlemad peavad andma oma osa, et see oleks täiustatud ja tooks häid eesmärgistatuid tulemusi. Kasvatus on lühiajaline tegevus ja kasvandik peaks aru saama sellest, milleks talle on vaja neid teadmisi ja soovitusi, kasvandik peab endale selgeks tegema kuidas ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada ja seda on võimalik teha just kasvatajal, andes talle eakohaseid teadmisi, järjest uusi vaateväljasid eluks. Kui kasvandik on selgeks saanud, et see on ainult tema huvides ja võtab vastu uue informatsiooni on kasvatussuhe vastastikune. Vaadates meie ühiskonnas ringi, võime tõdeda, et kasvatustöö on olnud siiski rohkem vastastikune kui ainult ühepoolne, inimesed saavad oma eludega hakkama ja väike on see protsent kes sinna alla ei kuulu. See toobki veel näiteid, et kasvatussuhe on vastastikune ja mõlemad osapooled peavad
Samuti võivad jälgimist raskendada eakate seas tavalised üheaegsed haigusseisundid (nt tunnetushäired), samas kui mõned seisundid (nt ärritus, segasus) võivad olla ainete tarbimise põhjuseks või tagajärjeks. Eakad võivad oma sõltuvusprobleemi ka mitte tunnistada, sest see on kõnealuses vanuserühmas taunitud. Diagnoosimine ja hindamine Sõltuvushäirete paremaks hindamiseks eakatel on seetõttu vaja eakohaseid kuritarvitamise ja sõltuvuse ravimise meetmeid. Samuti tuleks selgemini eristada ainete tarbimise liike, et võtta arvesse eri käitumuslikke ja kliinilisi ilminguid. Täiskasvanuna alustanud tarbijatel võib olla vähem või teistsuguseid sõltuvushäireid. Diagnoosimine ja hindamine Lihtsaid täiustatud jälgimismenetlusi saaks rakendada korduvretseptide ja/või mitme ravimi määramise piisava seire kaudu
inimestele kannatuste ja häbi põhjustamist? Öeldakse küll, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud, aga kas siiski on? Kõigel siin ilmas on põhjus. Siinkohal on Maryt kui kasvava nooruki kujundajat ja õpetajat, kui haritud ja senini lugupeetud inimest siiski väga raske mõista. Hea õpetaja ei pane enda õpilast olukorda, kuhu ta pani Vili, kes selles vanuses oleks pidanud tegema endale eakohaseid asju ja nautima lapsepõlveaastaid. Näeme, et tegelikult ei hoolinud Mary enda õpilasest ja tõi ta ohvriks enda haiglaslikule kirele, mis tema arvates oli suur armastus. Mary kui ema. Jutustuses ei räägi ta enda neljast lapsest, kelledest kaks on suhte ajal Viliga veel päris väikesed, palju. Ta mainib neid nagu möödaminnes. On arusaamatu, kuidas võib ema õhtust õhtusse jätta enda väikesed lapsed ja hiilida kodust välja salaja kohtuma ja armatsema poisikesega.
2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel; 4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida; 7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades; 10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; 12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest; 13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve; 14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
Julgusta teist keelt kasutavaid sõpru ja sugulasi lapsega seda rääkima. Kuula koos lapsega nii tihti kui võimalik teises keeles välja antud plaate ja kassette muinasjuttude, lugude ja lauludega. Vaata koos lapsega teises keeles televisioonisaateis ja tõlgi-seleta talle arusaamatuid väljendusi. Kirjaoskaja lapse puhul on juba hea õppemeetod teises keeles kirjutatud ja lapsele eakohaseid ristsõnu lahendada see on huvitav ja paneb vastavaid sõnu sõnaraamatutest otsima. Õpetaja-kasvataja ülesanded: julgustada ja motiveerida; toetada ja aidata; pakkuda tuge, aga olla nõudlik; algatada ja juhtida vestlust uue aine ja kodutöö arutelu; planeerida tegevust; algatada ja juhtida ringiarutelu; õpetada ja informeerida; jagada materjale, selgitada nende sisu;
aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E.Martinsoni (Murdmaa) ja R.Reimani lugemikke. Lugemise metoodika sai uued alused. Õpetamisel lähtuti arengupsühholoogiast, eeskujuks võeti lapse kõne areng: alguses häälikud, siis lühemad ja tuntumad sõnad, seejärel lühilaused. Õpitav pakuti kõigepealt meeltele: nähtav nägemisele, kuuldav kuulmisele, kombitav kompimisele. Emakeelne algkool vajas ka eakohaseid grammatikaõpikuid. Vabariigi algaastatel võeti kasutusele A.Ploompuu ,,Lauseõpetus algkoolidele"(1920) ja F.Puusepa ,,Keelelised harjutused õigekirja õppimiseks" I-III (1923-1924). 1930.aastal tulid käibele uued kooligrammatikad: M.Meos andis välja kolmeosalise ,,Vaatlusi ja harjutusi"(1929-1931), H.Jänes ning P.Parlo koostasid ,,Eesti keele grammatika ja harjutustiku koolidele"(1935) ning vanematele klassidele kaheosalise ,,Eesti keeleõpiku algkoolidele"(1937). 1932.aastal jõudis
• Klassifitseerimata tegurid Psühhosotsiaalne ravi • Aidata muuta ebakohast käitumist läbi enda puude ja tunnete mõistmise • Tugevuste märkamine, seesmiste konfliktide lahendamine, enesekohaste realistlike ootuste arendamine • Aidata mõista, väljendada ja toime tulla tunnetega • Aidata mõista oma käitumise tagajärgi teiste suhtes • Omandada eakohaseid sotsiaalseid oskusi • Õppida hakkama saama eakohaste psühholoogiliste kriiside ja väljakutsetega 7
Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu, jätkates ja toetades Arveliuse poolt tehtud algatust. Siiski ei rõhuta Masing mõisavanematele meelepärast alandlikkust ega sõnakuulelikkust, nagu Arvelius seda tegi, vaid õpetab üldinimlikke kõlbluspõhimõtteid. Masingu aabits 36-leheküljeline, sisaldab: lugemismaterjalid (tähestik tähenimede ja silpidega; õpetussõnad; 10 käsku; palved ja mõni jutuke), korrutustahvel, numbrite kirjutamise õpetus kuni neljakohaliste arvudeni. Masingu
Laps on oma iseloomust tulenevalt iseseisev indiviid, kes ei ole veel kohastumiseks saavutanud maksimumi, seega on vanemate ülesandeks lapse toetamine ja suunamine ideaalseks kohastumiseks ühiskonnas. 1.2.5 Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale Lapsel on õigus mängule, mängimisele ja puhkusele. Seaduses ei ole sätestatud, et tüdrukud peavad mängima ainult nukkudega ja et poisid peavad mängima ainult autodega. Mängimisel kasutab laps just neid eakohaseid ja meelepäraseid mänge ja mänguasju, olenevalt tervisest ja soovidest, millele lapsel on võimalus. Seega lapsel peab olema võimalus ja õigus ise valida aega millal ja millega ta mängib või puhkab. Lapsele peab olema tagatud võimalused ja tingimused mängimiseks. Läbi mängu laps areneb ja omandab uusi oskusi ja teadmisi mis on aluseks iseseisvale elule. 1.2.6 Lapse õigus privaatsusele Lapsele ei tohi keelata sõprus- ja suhtlusringkonda. Laps valib endale meelepärased
lapsi ja peresid. Eetilisi ja seaduslikke aspekte. Peaksid mõistma õpilaste hoiakuid ja uskumusi AIDS-i kohta. Järgnevalt väikesed punktid õpetajatele (kuidas olla ise valmis ja valmistada lapsi ette): 1. Hari iseeennast HIV-i/AIDS-i ennetamise teemadel. Tea ise fakte HIV-i kohta ja sellest hoidumise kohta. 2. Hakka HIV-i ennetavat haridust andma võimalikult vara (lasteaias). See ei tähenda seksuaalõpetust. See tähendab eakohaseid teadmisi HIV-i levikust vere ja kehavedelike kaudu. 3. Rollimängud ettevaatusabinõude harjutamiseks. Näiteks lapsel on verine nina mida teised teevad. Kuidas teised saavad aidata ilma ise verega kontaktis olemata. Kummikindad, kilest taskurätikud. Kuna me ei tea, kellel on HIV ja kellel mitte, siis ei tohiks võõra inimese verega igaks juhuks kontaktis olla. Eriti kui kätel haavu. Lastega võib asja näitlikustamiseks teha katseid, kuidas kummikindaga või kilega jääb käsi kuivaks.
Õpetaja peab looma algupärase kirjandusega täidetud keskkonna, nii et õpilased saaksid teist keelt ise edasi uurida ja sellega eksperimenteerida. Õppimise edendamiseks peab õpetaja andma rikkalikke ja eripäraseid keelekasutusnäiteid headest raamatutest, hästi struktureeritud ja huvita- vatest jutustustest ja dialoogist. Ta peab kaasama õpilased dialoogi, tegema nukuteatrit ja näitlema, lugema luuletusi, laulma laule ja deklameerima. Õpetaja ülesandeks on pakkuda õpilastele eakohaseid tekste, mis pakuvad huvi ja innustavad õppima, ilma et tekiks frustratsioon. See ülesanne on üsna tihti raske, sest keelekümblusõpetaja peab eakohaseid ja sisukaid lugemispalu valides meeles pidama, et õpilaste teise keele oskus on veel napp. Eriti keeruline on valida õpikuid ja väljaandeid iseseisvaks lugemiseks. · Rikka keelega eeskujude tähtsus Keelekümblusprogrammi lapsed läbivad programmi alustades passiivse õppimise faasi ja
Veel oluline minu arvates on kui õpilane mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid; omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd. Muidugi selle eesmärki saavutamine sõltub õpetajast, õpetajad peavad teha soobivat keskkonda. 11. Mis taseme peavad saavutama I ja mis taseme II astme õpilased eesti keele kui teise keele oskuses? 2p I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 3. klassi lõpetaja:
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;
grupist (st suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, koogid, jäätis, karastus- ja mahlajoogid jne). Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Kui tarvitada päevas 500 ml energiajooki, mis sisaldab keskmiselt 160 mg kofeiini, siis tuleb teadlikult piirata teiste kofeiini sisaldavate jookide või toiduainete tarvitamist, et mitte ületada eakohaseid soovituslikke päevaseid kofeiinikoguseid. Energiajookidesse lisatud B-grupi vitamiine saab piisavalt, kui tarbida mitmekesist ning soovitustele vastavat toitu. Rasedad, imetavad emad, südameprobleemide (sh kõrge vererõhk) ja unehäiretega ning kofeiinile tundlikud inimesed peaksid vähendama/vältima energiajookide joomist. Kofeiini sisaldavate toodete pakenditelt tuleks lugeda nende kofeiinisisaldust ning jälgida päevas saadavat kofeiinikogust. Kuni 40-kilogrammiste laste puhul võiks
saa temaga juhtuda. (Taimalu, 2012.) Meedia, sh televisiooni mõju lastele sõltub vanemate kehtestatud reeglitest. Paljud uurijad on aga paraku leidnud, et lastel lubatakse televiisorit vaadata väga palju üksi, järelevalveta ning pahatihti on lapsel isiklik teler juba omaenda toas. Kuidas saavad vanemad veel vältida televisiooni negatiivset mõju lastele? Üks võimalus on lubada lastel vaadata ainult eakohaseid saateid: miks mitte valida üheskoos telekavast välja sobiv, eelistades näiteks loodusfilme vägivaldsetele multikatele? Teine võimalus on piirata telerivaatamise aega sõltuvalt vanusest. Kindlasti ei tohiks kodus teler pidevalt mängida, see tuleks lahti teha konkreetse saate vaatamiseks. Kolmas võimalus on pakkuda lastele telerivaatamise kõrval välja muid tegevusi: lapsed, kellel on hobisid, vaatavad telerit vähem. Ja neljandaks peaksid
Vajavad erutust, erutavad ka teisi. Meeldivad enamustele. Neid armastatakse ja imetletakse koguaeg, selle nimel nad ei pinguta, see tuleb iseenesest. Jäävad lootma välisele eelisele igal pool ja igal ajal. Selleks, et laps ütleks lahti lapsemaailmast, peaks tal olema täiskasvanute maailmas eeskuju, kelle sarnane ta tahab olla. Kui eeskuju pole, jääbki oma naiivsusesse. Tahavad et neid armastataks ja käitumist võetaks tõsiselt. Eeskuju puudus. Laps peab kogema eakohaseid nõudmisi. Kasvatus: Hüsteerilisi jooni tekitavad ka kaootiline ja vastuoluline keskkond, miljöö. Nn kuldpuuri miljöö- lapsi tuuakse eeskujuks, pannakse esinema, demonstreeritakse. Vanemad üritavad oma lastes realiseerida oma luhtaläinud unistusi. Kui lapsed ei saa vanematest eeskuju siis : a) Nad orienteeruvad välisele küljele b) Ei võta oma vanemaid tõsiselt, täiskasvanuna püüavad käituda teistmoodi kui vanemad, vastandina. Soodustab ka vanemate õnnetu abielu
Vajavad erutust, erutavad ka teisi. Meeldivad enamustele. Neid armastatakse ja imetletakse koguaeg, selle nimel nad ei pinguta, see tuleb iseenesest. Jäävad lootma välisele eelisele igal pool ja igal ajal. Selleks, et laps ütleks lahti lapsemaailmast, peaks tal olema täiskasvanute maailmas eeskuju, kelle sarnane ta tahab olla. Kui eeskuju pole, jääbki oma naiivsusesse. Tahavad et neid armastataks ja käitumist võetaks tõsiselt. Eeskuju puudus. Laps peab kogema eakohaseid nõudmisi. Kasvatus: Hüsteerilisi jooni tekitavad ka kaootiline ja vastuoluline keskkond, miljöö. Nn kuldpuuri miljöö- lapsi tuuakse eeskujuks, pannakse esinema, demonstreeritakse. Vanemad üritavad oma lastes realiseerida oma luhtaläinud unistusi. Kui lapsed ei saa vanematest eeskuju siis : a) Nad orienteeruvad välisele küljele b) Ei võta oma vanemaid tõsiselt, täiskasvanuna püüavad käituda teistmoodi kui vanemad, vastandina. Soodustab ka vanemate õnnetu abielu
oma õde. Teisalt inimesed, kes on kas vanema ja küpsema mõistusega või lihtsalt rahumeelse iseloomuga, saavad aru, et meedia on meedia, film on film, ning päriselu on päriselu. Seega ta kas ei lase end mõjutada või teda lihtsalt ei mõjuta see kuradi meedia.“ Samuti ütles üks vastanutest, et kui lapsele ei selgitata filmides toimuvat või vaadatakse mitte eakohaseid filme, võib see inimest mõjutada samasugusele käitumisele. 40-50 aastane naine toetus samuti selle arvamusele ning ütles: „Meediast tuleva tõlgendamisel on määravad vanemad, sõbrad, kasvatus. Kui lapsega väikesest peale asju arutatakse, sh. erinevaid käitumisi, erinevaid olukordi ja inimesi, ning arutatakse neid ühiskonnas normaalseks peetaval moel, ei suuda meedia vägivaldsus kriitilisel määral kinnistuda. Kui
ka väljaspool kodu, näiteks poes, kus see eriti hästi ära tasub. 19 Väldi lapse ees konflikte. Ära karju, solva ega tülitse elukaaslasega lapse ees. Mida väiksem laps, seda hirmutavam see talle on. Vanemad on käitumismudeliks ja lapsed õpivad nende käitumist vaadeldes. Kes näevad vanemaid ainult karjumas ja tülitsemas, õpivadki probleeme sel viisil lahendama. Anna lapsele selgeid ja eakohaseid instruktsioone. Viisist, kuidas vanemad lastele käske või instruktsioone annavad, sõltub, kas lapsed seda täidavad või mitte. Kui laps ei tee, mida vanem ootab, on mõistlik põhjusi otsida esmalt instruktsioonist või selle ütlemise viisist. Otsi abi, kui tunned, et oled nõutu. Igaüks vajab vahel laste kasvatamisel abi. Tänapäeval võib abi leida paljudest allikatest: tuttavatelt, kellel on samaealised lapsed, vanematelt, foorumitest, tarkad est raamatutest, aga ka
kraaniveega; Piisavalt tegevustubasid, kus lapsed saavad ise käed külge panna; Etendused või kontserdid; Väikesed teemapoekesed; Giidi või juhendaja võimalus; Aktiivne kehaline tegevus (spordi- või osavusvõistlused väikeste auhindadega); Tuleks arvestada lõbustuste tegemisel eri vanuses lastega, et iga vanusegrupp saaks piisavalt eakohaseid tegevusi või eksponaate uudistada; Mugav vankritega liikumine peab olema tagatud. Võiks ehk olla ka rendivankrid, mida laenata kui juhuslikult omal maha jääb. 66 Lastele sobivad söögikohad (mahedad, looduslikud), mis oleks vankritega lihtsalt liigeldavad ja kus oleks eraldatud nurgakesi laudadega, kus saab mugavalt ka last imetada. Kindlasti peaks seal olema ka laste mängunurk;
Kuna kui televiisor mängib, 2kuu-4aasta vanused lapsed suhtlevad vähem, häälitsevad vähem, kasutavad vähem sõnu. Ka vanemad sel ajal peaaegu ei räägi. Aga varajane keeleline areng on oluline aju arengu seisukohalt, TV mõjutab kognitiivset arengut. Alla 2-aastaste laste puhul tuleb vältida TVd!!! Tuleb valida tegevusi, mis soodustavad lapse kõne ja aju arengut (vestlus, mäng, lugemine, laulmine, muusika jne). Üle 2-aasta vanused: neile tuleks valida eakohaseid saateid, mis oleksid harivad; vältida tuleb agressiivseid ja liiga erutavaid saateid. Piirata tuleb TV vaatamise aega (eradjuhul maksimaalselt 2 tundi päevas). Lülita TV söögi ajaks välja. Tee TV vabu päevi, tehke koos midagi muud toredat. Ära kasuta TV preemiana hea käitumise eest. Lülita TV välja kui saade on läbi. Ära jäta TVd mängima, kui teete midagi muud. Vaata TV lapsega koos, räägi lapsega TVs nähtust. Ära pane TVd magamistuppa.
väljendada laulmise ja pillimängu kaudu (2) Sisuga – laulmine, muusika kuulamine, pillimäng (kas mulle tundus, või ikka olid rütmipillid kaasatud?) (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - 4) Kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 2) Laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule Tegelikult on seoseid muidugi veel, aga läheb vist liiga pikaks ☺ - ja põhiline on öeldud! 2.2.Kas ja kuidas metoodilist materjali on võimalik kasutada teie tegevuste raames lasteaias? Kuna Püünsi Kooli lasteaed kasutab projektõpet ning lasteaia süvaõppesuunaks on keskkonnakasvatus, siis on see materjal täpselt meile ☺. 3. Metoodilise materjali sobivus vanusegrupile 3.1.Millised tegevused sobiksid eriti hästi 6-7-aastastele lastele?
annaabi.ee 
