Rythm Of My Heart ning menukad ühisprojektid tuntud staaridega nagu Tina Turner (It Takes Two), Sting ja Bryan Adams (All For Love). Edukas nii käredamas rütmilises rokis kui ballaadide rindel (Have I Told You Lately) nautis Stewart jätkuvat edu karjääris ka 2000tel aastatel. Eelmisel dekaadil pöörduski Stewart rohkem Ameerika tänapäeva muusika kuldvaramu poole ning salvestas duette nii Cheri, Diana Ross kui Elton Johniga. Rod Stewart on jäänud truuks ka oma suurele hobile jalgpallile, mängides aktiivselt siiamaani. Artist on suur kelti kultuuri austaja ning kiirete Ferraride fänn. Oma kuuekümnendates pole Stewart kaotanud kübetki oma "paha poisi" sarmist ning tema kontserdid on ühed hinnatuimad tänapäeva live-maastikul. Rod Stewart teab ka, kuidas hea välja näha ning terve püsida. Ta ei tee saladust, et
suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, · Milline keelpill sai tähtsaks nende laulude saatel. ? · Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos kuulsaim oratoorium- Georg Friedrich Händel. Ooper-muusikaline lavateos,kogu tekst esitatakse lauldes,ooperiteater.laulu saadab instrumentaal muusika.? Esimene kõige kuulsam ooperihelilooja. Claudio Monteverdi. Millal ja kus avati esimene avalik
Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljenduslaad,iseloomulik ooperile. Firenze ,,Camerata"- esimesed libretsistid ja ooperi heliloojad tegutsesid Cameratas. 1600. aastal "Eurydike" kuningale. Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne" 1597 Firenze .Haritlaste ring, mida nimetati Camerata. Hakkasid uurima Vana-Kreekaluulet ja draamat .Vincenzo Galilei oli esimene, kes püüdis luua ooperi sarnast asja.Vana-Kreeka tekstile muusika kirjutamine
Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: VanaRooma
koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi ja filmimuusikat. Esikooper "Tasuleegid" valmis sõjaaastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus "Estonias" 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga eesti ooperite paremikku. Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1947) oli esimene ballett eesti muusikas. Kapp on balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. "Kalevipoja" muusikast on Kapp teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt.
Siin teosed nii klaverile kui ka orelile. (jätkub) I.Osa (17261731) 6 Partiitad, ehk Itaalia süiiti. (6 Partiten) BWV 825830. II.Osa (1734) Itaalia kontsert Fduur. (Italienische Konzert) BWV 971. Partiita hmoll BWV 831. See Partiita asub eraldi siin teises osas. III.Osa (1739) "Orelimissa": Prelüüd ja Fuuga Esduur BWV 552 Pro organo pleno (Täie oreliga) ja 21 Koraalitöötlust (Choralbearbeitungen) BWV 669689. 4 Duetti (Vier Duette) BWV 802805. (jätkub) IV.Osa (1741) Goldbergvariarsioonid BWV 988. V.Osa (17401749) Fuuga Kunst (Die Kunst der Fuge) BWV 1080. On kirjutatud Gottfried Silbermanni poolt leiutatud Flügel klaverile. See oli haamerklaveri varajane eelkäija. Johann Sebastian Bach tegi tihedat koostööd Gottfried Silbermanniga, kes ehitas oreleid, mida Bach oli vastu võtnud. Bach soovis ise paigutada oma Fuuga kunsti eraldi köitesse. Seda teost võib pidada Johann
piiblitegelast; · koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast); · lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad; · koraalid. Bachi üks peateostest Missa h-moll on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Bach kirjutas peale orelimuusika ka orkestrimuusikat, klaviirimuusikat ja kammermuusikat
III – muusikastiilid ja -žanrid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada:
1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia hilisbarokist mõjustatud 6 noorepõlve - sümfooniat keelpillidele (1821) ning kaks aastat hiljem valmisid veel 6 sümfooniat 2 1830. aastal valmis V sümfoonia "Reformatsioonisümfoonia" Sümfoonia finaali-
Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema
Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa, kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil, jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati peamiselt õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada:
kujunenud Euroopa muusikas ?tset muusikastiili , eelistused olid mitmeti v?a erinevad. Erinevates maades olid erinevad stiilid ,sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli m?utatud mitesugustest teguritest , nad olid kord Itaalia , kord Prantsusmaa m?u all. Siiski v?b esile tuua kolm k?ge populaarsemat , meeldivamat stiili : 1. Vana. E kristlik stiil , mis j?kas pisut vabamal kujul pol?oonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. 2. Kammerstiil , mis h?mas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja v?kestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne v? jenduslaad , sest kammermuusikat esitati ?konnas. 3. Teatraalne stiil , mis oli k?ge uudsem ja julgem , r?utatult tundeline , kirglik v?jenduslaad,mis kujunes varases ooperis ja v?ti ?e ka kirikumuusikas. Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsus?t. Samuti v?a t?tsateks anriteks kujunesid ka perl?d ja fuuga.
Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigel- ettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. 4 INSTRUMENTAALLOOMING- Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod.
pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: 1) Vana ehk kiriklik stiil jätkas vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. 2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed soolo ja väikestele ansamblitele, intiimne väljenduslaad. 3) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikazanrite poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb
Nii kui Granz oli Petersoni kuulnud käskis ta end lasta kohe sõidutada temaga kohtuma. Juba 1949 aastal tutvustas Granz Petersoni Carneige Halli dzässfilharmoonia show'l New Yorkis. Sellel ajajärgul levis Petersoni tuntus. Tema brilliantset ja haaravat dzässmuusikat imetleti nii USA-s kui ka kaugemal. Jazzmuusika referaat Edasine karjäär 1950ndate lõpuks oli Peterson üle maailma tuntud. Ta oli mänginud duette, triosid ning kvartette, viies dzässmuusika taseme ülikõrgele. Samuti mängis ta ka väiksemates ja suuremates dzässorkestrites. Teda tunnustati, kui maailma juhtivat pianisti dzässmuusikas. Sel ajal alustas ta ka oma loomingu salvestamisega, andes välja mitmeosalise sooloalbumite kogumiku nimega ,,Exclusively for my friends." Musik Produktion Schwarzwald'i märgi all. 80ndatel mängis ta edukaid duosid Herbie Hancockiga, kuid peale insulti 1980ndate lõpus
time with the old man was of great value to his art. According to legend, both Bach and George Frideric Handel wanted to become amanuenses of Buxtehude, but neither wanted to marry his daughter, as that was a condition for the position. Some J.S.Bach´s composed songs : *6 triosonates for organ *Dorische Toccata und Fuga in d-minor *18 chants *Goldberg variations *Italian concerto- in F-major *Vier duette (four duet) *Die kunst der Fuge *Easter Oratorio *Missa- b-minor *about 300 Cantata
Pillimeistrid hakkasid kitarri mõõtmeid suurendama. 19. saj lõpul kujundas pillimeister Antonio de Torres'el koostöös tolleaegsete tippkitarristidega välja kontsertkitarri, mis sai 20. saj. klassikalise kitarri otseseks eelkäijaks. (Mätlik, 1991:3) 19. sajandil muusikapealinnades Viinis, Pariisis ja Londonis taas ülipopulaarseks saanud kitarrimängu arendas uued standardid pani paika Francisco Tarrega uus kitarri kool. Hakati kirjutama duette kitarrile koos mõne teise pilliga. (Wikipedia, Kitarr) 1.6 Elektri- ja basskitarride tulek 1930. aastatel avalikule turule jõudnud elektrikitarri (vaata Lisa 2, lk 10) tulekuga tekkis probleem , et kontrabass jäi sellele helitugevuselt alla. Seetõttu varustati kontrabasse võimenditega, mis siiski ei andnud soovitud tulemust. 1950-nendatel arendati välja bassikitarr kahe olemasoleva pilli põhjal: kontrabass ja kitarr. (Wikipedia, Electric Guitar)
Samuti oli talle iseloomulik pingelisus. Hakati kasutama palju dissonantse ja kromaatilisi liikumisi. Esitamise koosseisud suurenesid. Üheks tuntuimaks missaks on J. S. Bachi missa h moll. See on helilooja üks peateostest, mis on sarnaselt Markuse passioonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Bach komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24- osaline traditsiooniline missatsükkel sisaldab meisterlikke aariaid, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Passioon Passioon on veel üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks. Ladina keeles tähendab passioon kannatust. See on vaimulik oratoorium koorile, solistidele ja orkestrile, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioon erineb oratooriumist vaid oma kindla sisu poolest. Passioonide teemaks on Kristuse kannatused
Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Kontserdi tüübid Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire)
ühte kindlat piiblitegelast;koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast);lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad;koraalid.Bachi üks peateostest Missa h-moll on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile.Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Orelimuusika Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige orelivirtuoosi ja -hindajana,
seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik. 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Valitsevaks sai duur- ja moll-helilaad, varasema polüfoonia asemele, ku kõik hääled olid võrdsed ja
"Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini, Offenbachi laadis kiireid polkasid ning salongimaneeris sentimentaalseid valsse. Orkestrifaktuur on Poulenci ooperis võrdlemisi läbipaistev ja kammerlik ning sellisena kuulub "Teiresiase tissid" kahtlemata maailma koomiliste ooperite kullafondi.
dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Baroki ajastul kujunes välja 3 erinevat muusikastiili. Vana ehk kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varajases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Baroki aja heliloojad: Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi, Jean- Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel, Johann
Eriti kuulsaim oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Veel tuntumaid oratooriume on ,,Iisrael Egiptuses" ja ,,Juudas Makabeus". Kirjutas 12 oratooriumi aastas, kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja ~ 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas ta ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Instrumentaalmuusika Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (,,Veemuusika", ,,Tulevärgimuusika"), üle 20 triosonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. Johann Sebastian Bach (16851750) Sündis Eisenachis
efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele · teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Muutus kompositsioonitehnikas: valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning varasema
saj. vahetusel. Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada:
· 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s. Kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. Basso continuo e generaalbass on muus.t pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill, mis mängib
väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo"
Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. INSTRUMENTAALLOOMING Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio- sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. KLASSITSISM · Sissejuhatus Klassitsism on 16.19
Uue stiili kujunemine Ooperi sünd Polüfoonia asemel tuli monoodia, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Firenze koolkond Camerata. Kontsertstiil 17. sajandil uue stiili tekkimisel jäi kasutusele ka vana ning sel perioodil peaks eristama 3 stiili: a. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi b. Kammerstiil-hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele. c. Teatraalne stiil-kõige uudsem ja julgem-tundeline ja kirglik väljenduslaad. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks Claudio Monteverdi. Basso continuo, generaalbass-muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel) Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku
siseelu. ALEKSANDRA: (sama joont ajades) Mihhail ütleb, et Ljubov on Nikolai ideaal. VARENKA: (karjub) Minge ära! Minge magama! (Tatjana ja Aleksandra täidavad rabatult käsku.) ALEKSANDRA: (lahkudes) Mida meie valesti tegime? (Lahkuvad.) LJUBOV: Varenka, kas sa ei usu, et ta armastab mind? VARENKA: Mind seal ei olnud. Mida te Moskvas tegite? LJUBOV: Mängisime klaveril duette. VARENKA: Noh, sellest võib üht-teist välja lugeda. LJUBOV: Ta ei oleks palunud mul endale kirjutada, kui... VARENKA: Miks ta siis sulle abieluettepanekut ei tee, selle asemel et sulle loenguid pidada nagu mõni sakslane? LJUBOV: Ta sõidab koju isa käest küsima... VARENKA: Ja seejärel sõidab välismaale! 38
annaabi.ee 
