Fifth level Click to edit Master text styles Second level Sierra Third level Fourth level Nevada Fifth level Jõed Hispaanias Ebro (Pikkus 910 km) Tajo (Pikkus150 km) Duero (Pikkus 897 km) Segura (Pikkus 325 km) Guadalquivir (Pikkus 657 km) Guadiana (Pikkus 744 km) Click to edit Master text styles Second level Third level Ebro ja Tajo Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
Crema Catalana ( karamellipuding) Mandlikreemiga pirukad. Crema Catalana Ensaimadas Kohvid cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook). Cafe solot Cortadot Cafe con lechet Vein Maailma suurim veinitootja Suurepärane kvaliteet Rioja vein Väga head viinamarjakasvatuspiirkonnad Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha Jerezi vein ehk sherri Ribera del Duero Penedes La Mancha Õlut tarbitakse palju, eriti baaris tapasdega. Õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse väga külmalt. Liköörid Galiitsia queimadad Erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult) aniisiliköörid Pacharan Puuviljaliköörid Pacharan Söögiajad
Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m Pikimad jõed Tajo - 1120 km Ebro - 928 km Duero - 913 km Guadiana - 744 km Guadadlaqiuvir - 560 km Mino - 340 km Kunst El Greco Salvador Dali Pablo Picasso Viited URL=http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378 ,,Hispaania inimene ta kirjanduse valguses" URL=http://www.vm.ee/?q=node/5787 ,,Hispaania reisiinfo" URL=http://www.reisiguru.ee/riikID/46 ,,Hispaania kuningriik" Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level
3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline nimi. Atlandi ookean: Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku maa pinnast. Hispaania kõrval on nii külm Kanaari hoovus kui ka soe Golfi hoovus. Pikimad jõed: Tajo(1007 km), Ebro(925 km) ja Duero/Douro(818 km) Hispaania asub Euraasia laamal üsna ääres. Laama piir küll ei puutu Hispaaniat aga on väga lähedal. Mullastikus on ülekaalus pruunmullad. Taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on Hispaanias ka poolkõrbe: nt.Lõuna-Hispaanias. Mets katab 10%riigi pindalast.Korgitamm, Jaanikaunapuu. Linnustik on liigirohke. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega.
..+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm, tamm,pärn, mänd, kääbuspalm. Suuremad jõed:Tajo, Duero,Ebro,Guadina. http://www.partidocastellano.org/imagftp/im17064To ledo.jpg Härjavõitlus Tähtsaim ja iseloomulikum spordiala. Igas linnas on olemas plaza del toros. Võitlus jaguneb neljaks osaks. Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8. klassi keskkooli lõpetamist, saab asuda normaalkooli. Normaalkooli kestus on kaks aastat, pärast seda saab
Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Jõed. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik.
................................................6 Penedes...............................................................................................................................7 Priorato...................................................................................................................................7 Somontano..............................................................................................................................8 Ribera del Duero....................................................................................................................8 Valdepenas (La Mancha).................................................................................................8 Jerez e. Xeres..........................................................................................................................8 4. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE.................................................................................
Joogid Populaarsed on kohalik konjak ja serri Toidukõrvale pakutakse kohalikku veini Õlut tarbitakse palju, eriti baaris tapasdega. Õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse väga külmalt. Kohvid Cafe solot - itaalia espresso sarnane must kohv Cortadot - piimaga kohv Cafe con lechet - so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook Vein Hispaania on maailma suurim veinitootja Suurepärane kvaliteet Väga head viinamarjakasvatuspiirkonnad Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha Söögiajad Hommikust süüakse tavaliselt kohvikus ja see koosneb "churrosest" ja suurest kruusitaiest kuumast kakaost. Teiseks hommikusöögiks on kohv magusa küpsetisega või mõni muu kerge suupiste. Lõuna on kella 2 paiku päeval, sageli eelneb sellele oode (erinevad suupisted), mida reeglina süüakse koduteele jäävas baaris või restoranis Kella 6 paiku õhtul on veel üks kerge eine Kella 8 ja 10 vahel õhtuoode
ümbrusesse, kus nn. ,,uut stiili" Rioja veini valmistama hakati. Hispaania Hispaania on riik, mis paikneb Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaaniale kuuluvad ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaarid, Vahemeres paiknevad Baleaarid ning Põhja-Aafrikas asuvad linnad Ceuta ja Melilla. Kesk-Hispaanias domineerib laavamaa ning riiki läbib mitu mäeahelikku. Riigi põhjapiiril kõrguvad Püreneed, mis moodustavad Hispaania ja Prantsusmaa vahelise loodusliku piiri. Hispaania peamised jõed on Duero, Guadiana, Guadalquivie ja Ebro, viimane suubub Vahemerre. Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe, sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme. Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi- söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad, riis, suhkrupeet, nisu ja viinamarjad
60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza
LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt
•Hispaania ja Portugali rannikul leidub palju mitmesuguseid karploomi ning kalu, mis toitudele eripärase, meil mittesaavutava maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest 112 km moodustab Hispaania ja Portugali piiri • Suudmes asub Porto linn AJUDA BOTAANIKAAED • Portugali esimene botaanikaaed • Seal toimuvad jazzi õhtud • Paabulinnud
Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Hispaania veinid on suurepärase kvaliteediga, sest viinamarjaistandusi on väga palju ning kvaliteedikontroll range. Hispaanias on ligi kuuskümmend viinamarjakasvatuspiirkonda. Kindlasti tuleks esile tõsta suurepärase aroomiga Rioja veine, mis on tunnustatud kogu maailmas. Väga headeks viinamarjakasvatuspiirkondadeks on ka Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha, mis viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso). Eriti armastatakse seda anglosaksi maades. Hispaania cava ehk sampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistele piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse.
2. Lipp ja vapp Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp 2 3. Looduslikud tingimused Pinnamood Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed (3404 m) ja Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on Kanaari saared Kliima Hispaania Kuningriik asub lõunas lähistroopilises kliimavõõtmes. Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8...+10 °C
..+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvee periood langeb talveajale. Suuremad jõed on Tajo, Duero, Ebro ja Guadiana. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks, selleks vajalikke paisusid ja veehoidlaid on rajatud Hispaaniasse juba alates Rooma ajast. Mis puutub maavaradesse, siis on Hispaania eriti rikas metallimaakide poolest. Siinses maapõues leiduvate varade nimekiri on pikk: kivi- ja pruunsüsi, raua- ja vasemaak, tsink, tina, volfram, püriit, plii, uraan, elavhõbe, kaalisool jne. Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal.
50 / 226.88 EEK HISPAANIA Valencia Hoya de Cadenas Rosado 75 cl 11.50 / 179.94 EEK Punased: GRUUSIA Marani Kindzmarauli 75 cl 16.50 / 258.17 EEK HISPAANIA Rioja Faustino De Crianza 75 cl 28.40 / 444.36 EEK Valencia Hoya de Cadenas Reserva Tempranillo 75 cl 11.50 / 179.94 EEK Hoya de Cadenas Reserva Privada 75 cl 13.50 / 211.23 EEK Ribera del Duero Spiga, O. Fournier 75 cl 46.40 / 726.00 EEK Blason de San Juan Reserva 75 cl 38.90 / 608.65 EEK ITAALIA / ITALIAN Toskana Zonin Chianti Classico DOCG 2006 75 cl 17.90 / 280.07 EEK Toskana Ripa delle Mandorle 75 cl 27.50 / 430.28 EEK Sicily Planeta La Segreta Rosso 75 cl 25.40 / 397.42 EEK PRANTSUSMAA / FRANCE Languedoc B&G Cabernet Sauvignon 75 cl 12.50 /195.58 EEK
Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast. Egiptusesse veeti kulda ka teistest Aafrika riikidest ja Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas. Euroopas olid tuntud Pürenee poolsaare kvartsiliivad, mille tonnist saadi 100 g kulda. Kullapuistutena on tuntud Duero jt. jõgede orud, Kesk-Euroopa Reini ja Rhone`i jõe orud. Eheda kulla koostis sõltub leiualast. Tavaliselt on ehedas kullas 10-15 % hõbedat. Mida puhtam looduslik kuld on seda erkkollase värvusega ta on, iseloomulik on ka punane helk. Hõbedasisalduse suurenedes värvus kahvatub. Peamiselt esineb kuld looduses eheda kullana, lisandina aga sulfiidsetes mineraalides. Kokkuleppeliselt peetakse loodusest avastatud kulda ehedaks, kui selle mass on vähemalt 10 g. Suurim ehda külla tükk on nn
Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest. Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid. Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule, filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid
Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
juhtunud. Ranniku erosioon ohustab samuti kaljusid. Mitmed neist on lähiaastatel sisse vajunud ja sellega on kaasnenud mitmed inimelude kaotused. Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi Orkaanide sarjas ja kummaliseim troopiliste rahutuste seas. VINCE 10 VEEVARUD Üldhinnang riigi veevarudele JÕED Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali
Penedes Hispaania vahuveini kants. Kasutatakse Prantsuse viinamarjasorte koos kohalike Tempranillo, Carinena ja Monastreliga. Tuntum kvaliteetse vahuveini valmistaja maailmas ja Hispaania cava on parim ja soodsaim alternatiiv sampanjale. Priorat üks vähene, kes valmistab parimat Garnacha ja prantsuse sortidest segatud punaveini Rias Baixas Lääne-Hisp, pärl on Albarinost valm. Kerge ja elava happega valge vein, enamik Hisp parimaid valgeid veine pärineb sealt Ribera del Duero valmib Hispaania kalleim vein Vega Sicilia, mis on valm. Tempranillo ja Bordeaux viinamarjade segamisel Rioja ajalooliselt kuulsaim, kui on tegu Reserva või Gran Reserva veinidega; Alavesa veinid on siidisemad ja pehmemad, Alta priikonnas on võimsamad ja täidlasemad veinid, Baja veinid on alkohoolsemad ja raskemad, kuid järelmaitses tagasihoidlikumad Valdepenas juua tasub punaveine, veinid on kerged ja marjased ja kasut Ameerika tammest veinivaate
alasse. Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem. Kõrgeim punkt on Pico saarel, mis on üks Assoori saartest, asuv Pico mägi ( Ponta do Pico portugali keeles). See vana vulkaan on 2 350 m. Mandrialal asuv kõrgeim punkt on Serra da Estrela ja see on 1 993 m. Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab 320 km ülejäänud osa aga Hispaanias. Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all
LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt
ning jäänukmäed. Sealsel Serra da Estrela ahelikus on ka Portgali mandriosa kõrgeim tipp Estrela (1993 m). Mandri lääne-ja lõunaosa on madal (alla 200 m). Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m). 5 Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali
Peamiselt valmistatakse punaveine mitme marja segust, aga esineb ka ühe sordi veine. Põhisortideks on punastest Tempranillo, Garnacha, Mazuelo (tuntuma nimega Cariñena) ja Graciano ning valgetest Viura. Penedés Seda piirkonda tuntakse eelkõige Miguel Torrese ja sampanjameetodil valmistatud vahuveini Cava järgi. Kõrvuti kohalike marjadega on levinud paljud kuulsad Prantsuse sordid. Tihti kasutatakse samasugust veinide laagerdusaega näitavat terminoloogiat kui Riojas. Ribera del Duero Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud ka Cabernet Sauvignoni, Merlot'd ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost. Itaalia Itaalia veinitootmispiirkonnad 1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo 3. Veneto 13. Lazio 4
Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja
saab temast ideaalse kerge veini. · Välimus: kahvatupunane, harva mustjaspunane. · Lõhn: vaarikas, kirss, ploom. · Maitse: kerge ja intensiivne, punaste puuviljade maitse valdav. · Tekstuur: mahe ja elav. · Piirkonnad: Burgundia, Oregon; California; Tasmaania; UusMeremaa, eriti Martinborough, Marlborough ja KeskOtago. Tempranillo Tegemist on Hispaania parima viinamarjasordiga, mille kõige tuntumad piirkonnad on Rioja ja Ribera del Duero, samuti Toro ja Navarra. Tempranillo lõhnas domineerib maasikas ja (vanilli)jäätis. Viimane saadakse vanillilõhnasest Ameerika tammest. Ameerika tamme kasutataksegi enamuse Rioja veinide puhul. Noor vein on täidlane ja vürtsikas, pigem ploomine. Pikemal laagerdamisel muutub mahedamaks ja ploomi maitse asendub maasikaga. See sort ei taha kasvada teistes piirkondades, ainsa erandina võib tuua Portugali, kus teda kasutatakse portveini valmistamisel ning tehakse ka Douro lauaveine.
"Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele. 133. aastal e.m.a. vallutas Scipio Aemilianus (Noorem) Numancia (ladinapäraselt Numantia) linna, kuid see ei langenud ta kätte elavana, vaid surnuna, sest Numancia elanikud eelistasid allaandmisele kollektiivset vabasurma. Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta, tapavad Numancia mehed oma naised, et nende sugu ei saaks roomlastega seguneda ja edasi kanduda. Vaheldumisi näidatakse kord sissepiiratud linna, kord roomlaste laagrit. Teos on tragöödia algusest lõpuni. Üle kõige väärib tähelepanu Cervantese pöördumine rahvusliku ajaloo poole. Sealjuures pole teemaks hiliskeskaeg, mis järgnevalt sai hispaania rahvusdraamas lausa üldvalitsevaks, vaid rahvuse esiajalugu
,,Elu ei peagi olema loogiline", vastupidiselt sellele, mida suurem osa filosoofidest arvab. ,,Meditaciones del Quijote"-1914 ,,Espana invertebrada"- Selgrootu Hispaania. Väidab, et Hispaania ühinemine on olnud pealiskaudne. Väidab, et teda häirib Hispaania vaimueliidi puudumine. Selle põlvkonna kaks suurt luuletajat: Antonio Machado ja Juan Ramon Jimenez. Machado: sündinud Sevillas, hariduse sai Madridis, kus õppis kirjandust ja filosoofiat. Oli Guatemalas ka diplomaadina. El Duero on väga tähtis Machado loomingus. Alustas modernismi vaimus, mis on sisuliselt hilissümbolism. ,,Campos de Castilla"- 1912. Machado on kriitiline Hispaania mahajäämuse pärast, aga ikkagi läbib seda luuletust unistus paremast. Elu lõpupoole muutub küllaltki filosoofiliseks, suureneb mõtterõhk luuletustes. Nagu Juhan Liivil. 22.11.10 Juan Ramon Jimenez- pärit Andaluusiast, elas ka mingi perioodi Madridis. Seotud Hispaania kirjandussüdamikuga
12 tähtsat punast Hispaanias (seal Cariñena nime all). Viljakas sort, mis sobib kuuma klii- Tempranillo – Hispaania kuul- masse ja annab suure alkoholisisaldusega tanniinirohket mõrkjat veini. saim viinamarjasort, Rioja ja Ribe- Enamasti esineb segus teiste sortidega. Viljeldakse ka Põhja- ja Lõuna- ra del Duero punaste veinide põhi- Aafrikas ning mõnel pool Uues Maailmas. Tema ristamisel Cabernet Sau- komponent, eri piirkondades tun- vignoniga on saadud sort Ruby Cabernet. tud nimede Ull de Llebre, Tin- to Fino, Tinta del País ja Censibel. Gamay – prantsuse sort, millest valmistatakse Beaujolais´ veinid. Annab
annaabi.ee 
