Caspar David Friedrich (5.09 , 1774 7.05 , 1840) Elulugu Sündis Greifswaldi külas, 1774 aastal. Õppis kuni 1798 Kopenhaagenis. Peale kooli asus elama Dresdenisse. Hakkas silma oma uue stiili: spiritualismiga. Looming Esimene tõsisem töö tuli alles 34 aastaselt. Rist mägedes (1808). Romantismi esindaja. Peamiselt maastiku maalija. Loomingu saab jagada kolmeks: maastikud, üksindus ja patriotism. Maastikumaalid Tema maalistiil oli innovatiivne oma aja kohta Friedrich ükskord ütles: "Maalija ei
Lametrükk Too näide tarbegraafikast? Kaardid, pakkpaber Mis on karikatuur? Koomiks/pilapilt, kus naerdakse kellegi üle Mis on plakat? Poster, kunstiliselt kujundatud teade/reklaam Kus ja millal sündis Viiralt? 1898 Peterburi kubermangus kupja peres Millistes koolides ja millist kujutava kunsti liiku õppis? Koeru Saksa erakoolis. Tln kunstitööstuskool. Trt kunstikool „Pallas”. Skulptuur Kus linnades õppis „Pallase” stipendiaadina? Saksamaal Dresdenisse Nimeta 3 maailmakuulsat graafilist lehte? „Põrgu”, „Kabaree”, „Jutlustaja” Nimeta eesti teemaline töö? „Viljandi maastik” Keda hakkas oma loomingus kujutama pärast Põhja-Aa…? loomad Kus ja millal suri? 1954 Pariis Kuhu linna on maetud? Pere-Lachaise kamistule
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883 Venezia) Lapsepõlv · Richard Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena · Kuus kuud pärast Richardi sündi suri isa tüüfusesse · Ema hakkas koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga (saksa näitleja, kirjanik, kunstnik), abiellus temaga ning kolis lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse · Esimesed 14 eluaastat kandis nime Wilhelm Richard Geyer Õpingud · 7 aastaselt astus Dresdeni lähedal Passendorfis asuvasse kooli, kus ta sai oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust · Kasuisa surma järgselt pandi Wagner õppima Dresdeni kooli (Kreuzschulesse), õpingute eest tasus kasuisa vend · Olles kogu oma eelneva elu huvitanud näitekirjandusest, alustas ta 13 aastaselt (1826. aastal) oma esimese katsetusega näitekirjanduses
sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend
RICHARD WAGNER 1813-1883 ELUST Sündis 1813. aastal 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. Isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. 1817. aastal kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. 1829. aastal läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiulit ja klaverit. 1. LOOMINGUPERIOOD - Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole
See grupp oli ekspressionismile aluse panijaks. Ta astus Teise Maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle soki, mis tõttu ta armeest kõrvaldati. 1933 nimetasid natsid tema tööd "väärastunuks" ning 1937 müüdi või hävitati üle 600 tema kunstitüki. 1938 sooritas ta enesetapu. 2. Kuninglik tehnikakõrgkool arhitektuur Palju lisaaineid, nt: - vaba käega joonistamine - kunstiajalugu 1903- 1904 õppis Münchenis. 1905 läks tagasi Dresdenisse ja sai seal oma kraadi. 3. 1905 aastal lõi Kirchner kahe teise arhitektuuritudengiga kunstnikeliidu nimega Die Brücke. Nendeks teisteks olid Bleyl, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel. Nad õppisid arhtektuuri vaid oma vanemate soovil ja neid ühendas kirg kunsti vastu ning soov saada tunnustatuks. Nad teadsid et see võimalus on väike ning esimesi näitusi saatiski ebaedu. Sellegipoolest olid nad rahul, sest neid oli tähele pandud. Nad tahtsid luua midagi uut
sõidutati laiali vangilaagritesse. Billy sattus vangilaagrisse mis oli algupäraselt mõeldud vene vangitele, aga kuna ameeriklasi polnud mujale panna viidi nad sinna. Vangilaagris ootas neid kuum duss ja sõbralik vastuvõtt sealsete inglaste poolt. Neile pakuti süüja ja juua, ning mängiti isegi etendus maha. Etenduse ajal läks Billy hulluks ja ta viidi hospidali. Seal veetis ta paar päeva, kuniks ta jälle maha rahunes. Saabus aeg uuesti vagunitesse ronimiseks ja vangid viidi Dresdenisse tapamaja. Dresdenis veedeti kaunis mitu kuud, kuni see maatasa pommitati. Peale seda tegelesid vangid laibakaevandustes, kuni tuli saksa sõduritel aeg minna venelastega võitlema. Vangid lukustati äärelinna ühte talli. Ühel hommikul ärgates leitsid nad, et tall polegi enam lukus ja sellega lõppeski Billy vangilaagri elu. Peale sõda tuli Billy tagasi koju, ta astus taas Iliumi Optikakooli. Viimasel aastal kihlus ta
· Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. Võõrasisa -- romantikute poolt ülistatud süntees -- maalija, luuletaja, näitleja, laulja. Perekond oli aineliselt kindlustatud, kultuurne. 1817 -- kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. Temast mõjutatuna hakkas ise tragöödiaid looma. 1. tema loodud draama oli "Leubald ja Adelaide". Teos on nii suur ja sügav, et kõik 42 tegelast hukkuvad. Richard külastas ooperiteatrit, kus vaatas Weberi "Nõidkütti". Ta sattus etendusest suurde vaimustusse. Weber oli perekonnatuttav ja võitles
helilooja ja organist. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti karm. Ta oli üks viimastest heliloojatest, kes hakkas kirjutama modaalstiilis muusikat
oli väljas tema "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost. Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esineb ta juba graafikuna ning tema ofordid, linoollõiked ning joonistused saavad kiitva hinnangu. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. 1923. aasta suve algul lõppes stipendium, kuid Wiiralt jäi siiski sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused on õigupoolest ainuke kool, mille Wiiralt graafika tehnikate alal sai. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse. 1924. aastal lõpetas kunstnik Pallase graafiku ja kujurina. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925)[1]. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal esines ta seal esimese
Johannese pea. Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Heroodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Ajaloost Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt [[Hugo von
hulk rajatud klaverimuusikat. Valed harjutamisvõtted ja abinõu käte füüsilisejs arendamiseks rikkusid ta käed lõplikult. Terav konfliks Wicki ja Scumanni vahel tipnes veel Schumanni ja Clara suhhtega. Peale kohtusaagade lõppu, mille võitsid Clara ja Robert järgneb kohe pulm. Clara Shumannist tõuseb edaspidi üks kuulsamaid naispianiste ja lauljanna. 1844 esineb Tartus. 1843. asub tööle vastavatud Lipzigi konservatooriumisse kuid aasta pärast kolib Dresdenisse lootes, et kohavahetusega kaasneb depresiooni kadumine, mis teda valvasid . Üheks põhjuseks oli oma abikaasale vaid muusikaliseks varjuks olemin. Drezdenid oon ta ooriühingu juht. 185. on ta Düsserdorfis muusika ala direktor. Selles pakkumises mängis olulist rolli Mendelsson. Pinge ja töö ning arusaamatused raejuhtidega viisid Shumanni psüühika lõplikult tasakaalust välja. Elu lõpu veedab Endemichis kinnises psühiaatriahaiglas. LOOMING Felix Mendelssohn
LOOMING Stiil ja tehnika läbi aastate Enda kuuekümne kuue eluaasta jooksul koges Caspar David Friedrich mitmeid märgatavaid muutuseid oma maalimisstiilis. Eriti märgatav oli see, et varasematel aastatel oli põhiline tähelepanu loodusel ning hiljem kaldus piltidel kujutatav inimeste poole. Austus looduse vastu asendus tema teostes surmaga. Varasematel aastatel eksperimenteeris Friedrich Kopenhaageni Akadeemias skulptuuriga, kuid see oli vaid lühiajaline faas. Peale Dresdenisse kolimist jätkas ta katsetusi teistes valdkondades (nt. Graafika, söövitustrükk e. ofort, puutöö). Hiljem proovis ta kätt tindi, akvarelli ning seepiatega. Friedrich jätkas tööd suures osas nende vahenditega kuni ta 1797. aastal tegi katsetusi õlimaaliga. Vanemaks saades, maalis Friedrich rohkem õlimaale. Mõned kunstiajaloolased seostavad seda muutust Friedrichi naise Caroline Bommeriga.
suudleb Johannese veritsevat pead. Heroodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Ajaloost: "Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse 6 Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt Hofmannsthalile end väljendas,
Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe. 19221923 jätkas Wiiralt "Pallase" stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J. Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 E.Tennmanni usuõpetuse lugemikud ning 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Oma tolleaegsetes illustratsioonidestusijoonistustes kasutas ta diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis meenutas mõneti gravüüri ning oli 1920
okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles 1919. aastal jätkas ta taas õpinguid, seda juba kunstikoolis ,,Pallas". Algselt läks ta sinna õppima skulptuuri, seda Anton Starkopf´i käe all, ent samas ei jätnud ta unarusse ka graafikat. Koolis äratas Viiralt tähelepanu oma andekuse ja võimekusega osaleda kooli, kui ühingu ,,Pallas" näitustel esinemisega. Koolis leiti, et E.Viiralt vajaks mujal veel täiendust. Ta otsustati saata Dresdenisse. Selleks koguti raha kokku nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning lõpuks suunduski Viiralt soovitatud sihtpunkti. Toona olid Drestenis ekspressionistlikud meeleolud, mis avaldasid mõju ka Eduard Viiraltile. Tartuga võrreldes oli seal hoopis teine ööelu. Viiralt armastas maalida Dresteni loomaaias olnud eksootilisi loomi. Dresteni Kunstiakadeemiat ta aga ei lõpetanud, vaid otsustas siiski tulla tagasi ,,Pallasesse" ning lõpetas selle 1924. aastal skulptori ja graafikuna
- palatikaaslane Lazzaro jutustab Billyga, räägib kuidas koerale kätte maksis: pani koera toidu sisse ziletiterad ja kui koer sööma hakkas, vigastasid need tema sisikonda rängalt - Lazzaro pole unustuanud lubadust Wearyle ja lubab ka Billyle, et maksab kätte - Billy teab, et sureb 1976. aasta 13. veebruaril kõne ajal, mida peab Chicagos rahvale, ta lastakse maha - mehed suunduvad teatrisse, kus toimub uue juhi valimine, Derby sai uueks grupijuhiks - nad suunduvad Dresdenisse arvamusega, et seal on alati rahulik olnud, kuna seda linna ei pommitata, seal kohutavad nad 9 sõduriga, kes viivad nad tapamajja nr 5, selle aadressi pidid saksa keeles meelde jätma - Lazzaro: ,,Kui keegi teilt kunagi küsib, mis on kõikse magusam asi siin elus, siis ütlen ma: see on kättemaks" lk 110 7 - Billy läheb lennukile, teab, et see kukub alla, kuid läks siiski sellega lendama - lennukis on ka tema äi, kes on lõbus, tahab laule kuulata
Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele hädasid ja õnnetust, ei saa olla humaanne. Järgmistel aastatel töötas H.Ibsen Kristiania Norra teatris kunstilise juhina. Kristianias osales B.Björnsoniga
Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aastal oktoobris. Aastatel 1922-23 jätkas Wiiralt Georg Kindi soovitusel oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendinaadina Dresdeni Kujutavate Kunstide Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta suve algul lõppes tal stipendium, kuid Wiiralt jäi siiksi sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused olid õigupoolest ainuke kool millelt Wiiralt graafika tehnik alal sai. Septembris võttis kunstnik koos Villem Ormissoni, Ado Vabbe ja Rudelf Parisega ette ringreisi Weimarisse ja Meisseni portselanivabrikusse ning sõitis ss tagasi Tartsse et lõpetada õpingud Pallases. 11.-18. mail 1924 toimus kooli esimese lennu näitus. Kuus Wiiraltiga esinesid
Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik. Kunstialase hariduse sai ta oma isalt, August Matthias Hagenilt. Aastal 1848 sõitis ta Dresdenisse, kus ta õppis Tartu Ülikooli Stefan Villebois' stipendiumi toetusel kolm kuud, tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta Joseph Bernhardti ja Moritz Rugendase juures Münchenis ning aastatel 18511854 suurvürstinna Marija Nikolajevna stipendiumi toel August Riedeli juures Roomas. Aastal 1854 pöördus ta tagasi Tartusse. Ta sai kuulsaks portretistina. Aastatel 18551858 saatis ta oma abikaasat, hilisemat astronoomiaprofessorit Peter Carl
Erinevalt teistest suurtest ooperi heliloojatest kirjutas Wagner mõlemad nii libreto ning stsenaariumi oma töödele. Wagner sündis 1813 aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena, kes 6 kuud peale Richardi sündi suri tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga kellega ta abiellus 1814 aastal ning kolis uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane
Tehnilise arsenali omandamine ja allutamine isikupärasele väljenduslaadile kulges tal sügavtrükis visamalt. Sellised tööd nagu ,,Daam kohvikus" (1922) või ,,Jakori kõrtsis Tartus" (1922) äratavad tähelepanu ekspressionistlikus kunstis armastatud süzee poolest. Kõrts pakkus rikkalikku ainet kõlbelise ja sotsiaalse allakäigu jälgimiseks. Viiralti eredamad selleteemalised tööd sünnivad Dresdeni-muljeist. 1922. aasta märtsis saadeti Viiralt ,,Pallase" stipendiaadina Dresdenisse, täiendama end sealses Kujutava Kunsti Akadeemias skulptuuri alal professor Selmar Werneri meisterateljees. Professor oli tema tööga väga rahul. Paralleelselt skulptuuriga tegeleb Viiralt seal intensiivselt joonistamise ja estampgraafikaga. Kuna Dresdeni-aegseid skulptuure pole säilinud, piirdub teadmine sellest perioodist graafikaga. Silmatorkavalt tugevneb tema töödes saksa ekspressionismi sõjajärgse variandi verismis 1 mõju. Just Viiralti Dresdenis viibimise
Richard Wagner (1813-1883) Lapsepõlv: Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud peale tema sündi, suri ta isa tüüfusesse. Peale seda hakkas ta ema koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga, kellega ta hiljem ka abiellus. 1814. aastal kolis Richardi ema koos lastega mehe juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu. 1821. aastal suri Richardi kasuisa. Haridus: 1820. aastal astus Richard pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ja sai sealt oma ladina keele õpetajalt mõningast klaveriõpetust. Peale kasuisa surma pandi Richard Dresdeni Kreuzschulesse. Sealsete õpingute eest tasus ta kasuisa vend. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian
aastal Teaduste Akadeemias, ning avastas oma diferentsiaal- ja integraalarvutuse alused. Aastla 1676 kutsuti ta õuenõunikuks ja raamatukoguhoidjaks Hannoverisse. Nendesse ametitesse jäi ta elu lõpuni. Tagasiteel Pariisist käis ta veel kord Londonis ning uuris Isaac Newtoni matemaatikaalaseid käsikirju. Hannoveris oli Leibniz muuhulgas Harzi kaevanduste tehniline nõustaja ning sai tellimuse kirjutada Welfide dünastia ajalugu. Arvukad reisid viisid teda Berliini, Dresdenisse, Viini ja Itaaliasse. Aastal 1961 määrati ta Wolfenbüttelis asuva hertsogliku raamatukogu juhatajaks. Aastal 1700 sai Leibniz iseenda poolt kavandatud Preisi Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks Berliinis. Alles kahel viimasel aastakümnel avaldas ta filosoofilised teosed, mis panid aluse tema kuulsusele: Substantside loomuse ja nendevahelise ühenduse uus süsteem, Teodiike, Monadoloogia ning Loodus ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Leibniz suri 14. novembril 1716 Hannoveris
Ta õppis 1904.–1906. Arula vallakoolis, 1906.–1907. Otepää Vene Õigeusu koolis ja 1907.–1912. Progümnaasiumis ning 1912.-13. Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis. 1918.–1919. õppis Konrad Mäe maaliateljees ja 1919.–1924. "Pallases" maali, graafikat ja skulptuuri. 1920. aastal läks Sannamees üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja Anton Starkopf. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga Dresdenisse, samuti on ta käinud Pariisiset ning peale naasmist kodumaale teenis Sannamees elatist vabakunstnikuna. Peale seda esines ta 1933. Pariisi Sügissalongi näitusel. II maailmasõja veetis Ferdi Sannamees evakueerituna nõukogude tagalasse Tšuvaššiasse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures. 1942. aastal koondati tagalas viibivad skulptorid (Garibaldi Pommer, Enn Roos, Aleksander Kaasik) Moskvasse, kus neist moodustati Ferdi Sannamehege eesotsas skulptorite brigaad
vojevoodi Stanislaw Leszczinski. Patkul, kes rootslaste atendaadikatsete pärast Dresdenis istus Poolas oleks liiga ohtlik olnud katsus Berliinis õnne, et Preisimaad ka sõtta meelitada. Tema usaldusisikuks seal oli salanõunik von Ilgen. 1704.aasta mai keskel reisis Patkul Sandomierzi, kus August oli oma pooldajad kokku kutsunud, et lõpuks ometi Rootsile sõda kuulutada! Seal murrab Patkul ratsutades jalaluu (Sjögreni kohaselt), mis edasise reisi Dresdenisse väga piinavaks teeb. Ta oli tsaari abiraha usaldanud sõjanõunik Bose kätte, kes need kohe Augustile andnud ja kes oli raha ära kulutanud "Veenusele, mitte Marsile", nagu terased korrespondendid märkisid. Suuri probleeme tekitasid vene abiväed, mis maad rüüstasid, hoolimata igasugustest keeldudest. Rängalt mõjus Patkulile teade, et Vene väed marssal Ogilvy juhatusel Narva on vallutanud ja et ka Tartu on rüüstatud. Seesama Ogilvy, kelle ta tsaarile oli värvanud! Krakovisse
ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Richard Wagner sündis 22. mail Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8- aastane
Kuigi juba Kunsttööstuskoolis õppides oli Ed. Wiiralt teinud edukalt tutvust erinevate graafikatehnikatega, asus ta "Pallases" hoopis skulptuuri õppima. Tema lemmikalaks kujunes siiski graafika. Noor kunstnik suutis võrdselt vaimustuda nii Ado Vabbe arabesklikust, mitmeid kunstivoole sulatavast loomingust, kui ka vanadest klassikutest, eelkõige Albrect Dürerist. 1922. aasta kevadel saadeti Ed. Wiiralt kooli stipendiaadina end Dresdenisse täiendama, kus tema graafikas tugevnes verismi mõju. Ilmselt puutus ta seal isiklikult kokku Otto Dixiga. O. Dixile iseloomulik nägemuslikkuse ühendamine naturalismiga, inetuse demonstreerimine, küünilise pealispinna all aimatav meeleheide, koos maagilise realismi ja uusasjalikkusega said ka Ed. Wiiralti loomingu tunnusteks. Kuni 1930. aastate alguseni on ta verismi ehedaim väljendaja meie kunstis. Talle omaselt vaatles ta maailma aga sakslastest märksa kainemate,
(ehk dramatick opera) stiilis (peategelased on kõnerollid, s.t näitlejad, kõrvaltegelased laulavad ulatuslikke aariaid, palju fantastikat). Selleks sai ,,Oberon" (Oberon haldjate kuningas, tegelased kohati sarnased Shakespeare'i komöödiaga ,,Suveöö unenägu"). Londonisse sõitis Weber raskesti haigena (põdes tiisikust) ning seal ta ka suri. (1840. aastatel asutati Dresdenis lausa spetsiaalne ühing, mis organiseeris Weberi põrmu ümbermatmist Londonist Saksamaale Dresdenisse, mis 1844 ka õnnestus.) 1820. ja 1830. aastatel kirjutas oma olulisemad ooperid Heinrich Marschner (1795-1861) vahelüli Weberi ja Wagneri vahel: näit ,,Vampiir" 1828. Samal ajal hakkas oopereid kirjutama ka Albert Lortzing (1801-1851), helilooja, laulja ja teatritegelane, kes näitlejate lapsena õppis eelkõige praktikast: tema põhizanr on nn Spieloper (,,mänguline ooper") -- saksa koomiline ooper kõnedialoogidega, paljude ansamblite ja rikkaliku lavategevusega
United States Holocaust Memorial Museum 83 Ameerikas elas aastaid ja suri 2006. a eesti mees August Kuklane, kes teenis Teise maailmasõja ajal nii Saksa Relva-SS-i kui ka USA armee ridades. 1945. aasta jaanuaris sõitis August Kuklane Dresdenisse, lootuses leida põgenike hulgast oma vanemaid. Dresden oli täis põgenikke, kes elasid, kus said. Enamik põgenikest olid naised, lapsed ja vanemad mehed. 1945. aasta 14. veebruari hommikul oli ta teele toppama jäänud rongis Dresdeni lähistel. Saksimaa pealinn Dresden põles pärast öist pommirünnakut, milles osalesid sajad liitlaste lennukid. Tuhanded tonnid tugeva plahvatusvõimega pomme olid muutnud Euroopa ühe kaunima linna kivipuruks ja tuhaks.
annaabi.ee 
