DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult
,,Don Juan" Moliére 2001, esmatrükk 1974 saatjaskond saatjaskond teener Gusman vend don Carlos vend don Alonso mõõgamees donja Elvira teener La La Ramée isa don Violette Luis kaupmees ,,Don Juan" teener
1. teenrid arutavad, miks lahkuti linnast ja don juani teener räägib, missugune lurjus ta isand on 2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim
,,Don Juan" Molière 1. Toimumise aeg ja koht Tegevus toimub 17. Sajandil Sitsiilias. 2. Peategelased Kõike tähtsamaks peategelaseks on nimitegelane Don Juan. Ta mängis naistega ja tal oli elu jooksul olnud väga palju erinevaid naisi ning ta vahetas neid üpriski tihti. Ta erines tüüpilisest keskaja inimesest, sest ta ei uskunud Jumala ega põrgu olemasollu ning ei mõistnud piibli tähtsust. Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira
Tähtsamad sündmused 3. Don Juan lööb Pierrot'ilt naise üle ning väidab, et armastab 1. Vaidlus Sganarelle'iga teda kuid kui silmapiirile ilmub uus naine, Charlotte, võlub ta 2. Lahkumine Elvira juurest ka tolle ära ning lõpuks suudab naised omavahel tülli ajada. 3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4
,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine
hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad =Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju -Ükski tegu ei ole omakasupüüdlik -Alati üllas eesmärk Cervantes jätkas komöödiate ja novellidega 2. Ülevaade ühest Moliere näidendist ,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja
Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda
Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti
Gomez de la Serva. Sürrealist, kelle loomingus on väga olulisel kohal metafoor. Ta ise defineerib, et metafoor+huumor. Kuulub 1898. Aasta põlvkonda, kuhu kuulub ka Pio Baroja. Quevedo- üks hispaania kuldaja kirjanikke. F. Garcia Lorca- ,,Kaneelist torn" Üks suurimaid 20. Sajandi esimese poole luuletajaid Euroopas. Oli ka suur näitekirjanik. Kuulub 1927. Aasta põlvkonda. 13.09.10 A.-R. Hone´i õpilased koostasid esimesed eesti- hispaania sõnaraamatu. Mehhiko kirjanik Carlos Fuentes. Tiiu Põder õpetas koos Talvetiga hispaania keelt, oli Kuubal elanud ja seal hispaania keele filoloogiks õppinud. Hispaanial on olnud palju tõusu ja languse aegu, võib-olla rohkemgi kui teistes kultuurides. Keskaja (edad media) hispaania kirjanduse viljad ei ole kindlasti nii suured kui näiteks prantsuse kirjanduse omad. Hispaania kirjanduse tõus algab renessansis (renacimiento) ja kõrgpunkt on 16-17. Sajandil kuldaeg (siglo de oro), siis läheb see täiesti põhja 18-19.
"Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Don Juan" selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" on muinasjutuline ooper. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel
tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja
Eriti meeldisid mulle raamatus karakterid. Minu lemmik oli Kaptah, kes oli küll Sinuhe ustav sõber, aga ikka varastas tema tagant. Minu jaoks veidike raskeks kujunes see, et raamatusse pidi üsna tugevalt süvenema, et saaks kõigest aru mis seal toimus. Lõpuks, kui ennast kokku võtta, oli raamatut üsna kerge lugeda. Ma ei soovitaks seda raamatut noortele lugemiseks, sest see võib alguses tunduda igav ja Sinuhe lugemiseks on vaja kannatust. Karakterite võrdlus: Kaptah ja Sganarelle raamatust ,,don Juan'' Kaptah ja sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud don Juan ja Sinuhe don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi, et tal endal hästi läheks. Ainsaks sarnasuseks oli see, et nad olid ustavad oma sõpradele
Kui prantsusmaal levib renessanss, siis Saksamaal on veel keskaegne kirjandus. Sakamaale jäid uued stiilid võõraks, mida teistes maades kasutati, kirjanduslik renessanss ei arenenudki. Alles 17.sajandil arenes renessanss, ammu pärast seda kui teistes maades oli juba uus kirjandusstiil levimas. Ka Luther ei tahtnud, et talurahvas sõdima ja mässama hakkaks, oli mahasurumise poolt. Lutherit hakatakse taga kiusama. Keisriks oli tõusnud hispaanlane Carlos (osalt hispaanlane, osalt itaallane. Itaalia ja Hispaania jäid katoliku kirikule truuks. Prantsusmaa lõhestus 16.sajandi keskel. Hugematid hakkasid sõdima katoliiklastega. Algas verine sõda prantsusmaal, mis takistas renessanssi levikut. 1520.-30-datel tõlkis Marthin Luther piiblit. See on tõsine vaimne tegu ja andis väga palju saksa kultuurile. Lihtsamatel inimestel oli ligipääs varem ladinakeelsele pühale raamatule. See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks.
Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb
Ülistab eelkõige inimmõistust. Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke. Hindab austalt usuinimesi. Elu lõpu poole ütleb lahti kogu oma loomingust, ja hakkab fanaatiliseks usklikuks. Pilet nr 13 1. Cervantese elu ja looming, "Don Quijote" 2. Marlowe`i elu ja looming Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses. Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning õde
viimane saab saarevalitsejaks. Aga romaani arenedes muutuvad nad enam sarnasemaks. Romaani vältel kasvab nende omavaheline kiindumus ja tekib usaldus. Don Quijote usaldas isegi oma kannupoissi nii väga, et laenas talle Rocinantet, et see saaks minna otsima Dulcinead. Kui Sanchol tekib romaani teises osas võimalus minna maavalitsejaks (aadliseltskond lollitab teda), tunneb Sancho kurbust, et peab oma peremehest lahkuma. Ka Don Quijote on kurb, et lahkub tema ustav teener. Hiljem aga saavad Sancho Panza ja Don Quijote taas kokku ning jäävad kokku nende seikluste lõpuni- kuni Don Quijote surmani. Don Quijote on hull. Aga tema puhul on tegu hulluga vaid neil hetkedel, kui ta mõtleb rüütliromaanide peale. Don Quijote hullusemotiiv on väga oluline ja esmakordselt on kirjanduses nii, et suur peategelane on hull. Tegelikult üsna Don Quijotega samal ajal ilmub kirjandusareenile ka teine hull- Hamlet. Hamleti ja Don Quijote hulluse vahe on aga selles, et
Selle peale vihastas Dietrich, kes Kriemhildi tükkideks raius. Jättes kuningas Etzeli leinama. 7. pilet ,,Rolandi laul" ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga.
Viimane on jaotatud veel väiksemateks peatükkideks(novellid, näidendid ja luuletused). 3 Cervantese elulugu Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses, mida üle kõige ehtis tema ülikool, renessansliku Hispaania esimesi vaimukeskusi (asutatud 1508). Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi
Ta elavat meeste kulul, kuid Harry kulul ta elada ei tahtnud. Ta tahtis Harry jälle naerma panna, elama panna. Hiljem tulevat see Herminelegi kasuks ning siis annab ta Harryle viimase käsu. Hermine vajas Harryt, nagu Harry Herminetki. Hermine viimast käsku täites, pidavat Harry ta tapma. Hermine hakkas Harry juures käima ja õpetas talle tantse. Harry tantsis hotell ,,Balance`is" ilusa tüdruku Mariaga ja tundis sellest tantsust erutust. Hermine arvas, et Harry peaks mõne eriti ilusa tüdrukuga magama. Harry arvas, et on liiga vana mees, kuid Hermine nimetas teda poisikeseks. Harry tundis end eelmise elu reeturina. Kui poleks Herminet pidevalt tema kõrval, oleks ta kohe naeruväärsed elumehekatsetused sinnapaika jätnud. Siiski mõtles ta aeg-ajalt habemenoa peale. Oli võitlus vana Harry ja noore Harry vahel. Hermine kaudu tutvus ta saksofonimängija Pabloga, kes tal ka kokaiini tõmmata lasi.
kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : "Tahad sa minuga jääda?" "Ei!Ei!Ei!" vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta. Raamat on väga haarav ning sisaldab ohtralt mustlaskeelseid sõnu
Võimalik, et ta tahtis rõhutada sellega eksisdentsi juhuslikkust. Lisaks tema tegelased on üsna müstilised, ükski neist ei ole esitatud täielikult tekstis. Samuti võis autor anda lugejaile võimaluse püstitada erinevaid hüpoteese/küsimusi, lõpetamata lood panevad lugeja tihtipeale mõtlema, mis võinuks olla edasi ning samas käiakse romaan peas uuesti läbi, et mõista lõpu puudumise tähendust. ,,Pedro Paramo, Juan Rulfo 27. Võrrelge Pedro Páramo poegi. Kuidas neid kujutatakse ja milline funktsioon on neil loos? PRECIOUS JUAN: (Legitiimne, hüljatud) On peamine tegelane läbi kelle lugu hakkab lahti rulluma.Peamiselt jutustaja rollis. Teda iseloomustab lojaalsus, kindlameelsus, armastus oma ema vastu. Hirm kummituste üle viis teda surmani, tänu millele ka lugu jõudis surnute maailma. ABUNDIO MARTINEZ(abieluväline, hüljatud):Temast ei räägita palju ent on olulise tähendusega. Kuna
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener
Kui Vürst kindrali ruumi sisenes , siis oli Ganja - kindrali sõber ja ametnik, paberitesse süvenenud. Ta natuke pahandas Vürstiga , et ta oli välja rääkinud et kindralile Nastasja pilt saadeti. Siiski ta andis selle pildi Vürstile ja samas palus tal anda üks kiri nooremale tütrele. Kui Vürst tagasi läks , sai ta noorema tütrega kokku ja andis kirja üle. Pildi andis aga kindrali prouale vaadata. Kui kindrali proua oli selle ära vaadanud lasi ta teenril Ganja enda juurde kutsuda ja küsis temalt , et kas tal on plaanis naituda. Siis andis ta pildi talle tagasi ja kindraliproua koos oma tütartega lahkusid. Ainult noorem tütar jäi veel ja palus Vürstil mälestuseks üks lause märkmikusse kirjutada. Ganja proovis veel Noorema tütrega rääkida , aga sellest ei tulnud midagi välja. Ganja sai Vürsti peale vihaseks , kuna ta arvas et Vürst lobises tema saladuse välja ja luges ta kirja. Kui Vürst ja Ganja olid majast välja
rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturi-romaane kirjutati 8-silbilistena, aga alles 13-14. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas Arturi parim sõber ja ustav teener oli Lancelot ning tema naine oli Gueniévre, kes omakorda oli Lanceloti südamedaam. Arturi-romaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest
hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt. Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi. ( kuna oli püha ). Naine oli aga juba ka ukse lukustanud, mees aga arvas, et tubli naine ju, et ei lase kellelgi sisse tulla, lukustab kodu kohe kui oma mees lahkub. . Peronella kuuleb koputust ja ehmub, et mis nüüd on siis juhtunud et mees raegu koju tuleb, et äkki ta nägi Giannellot siia tulems !? Giannello puges aga ühte vaati. Peronella lasi mehe sisse ja hakkas temaga kohemaid õiendama...et mis mõttes ta nüüd koju tuli, on vaja tööd otsida ja teha, et tema ainukesena siin koob näpud villis, aga näed, mees ei tee midagi
Sohokles Kuningas oidipus I oidipuse lossi ette saabusid preester koos noortega kellel oli kaasas sama sugune pärg nagu altarilgi. Kuningas tuli viisakalt tervitama saabunuid ja küsis mis on neil probleemiks. Ja preester palus kunigalt abi et ta aitaks muuta oma riik taas elujõuliseks, kuna praegu näeb see välja nagu kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
