Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Elektrolüüdid Ained, mis jagunevad ioonideks, annavad lahusesse ioone. Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid.
1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid. Nendeks on tugevad happed, leelised, soolad. Näiteks: KCl, NaOH, HCl ***Ka praktiliselt lahustumatud soolad annavad lahusesse vähesel määral ioone (molekule ei ole), mistõttu on nad tugevad elektrolüüdid, kuigi ioone on vähe. 2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH 3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained.
1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid. Nendeks on tugevad happed, leelised, soolad. Näiteks: KCl, NaOH, HCl ***Ka praktiliselt lahustumatud soolad annavad lahusesse vähesel määral ioone (molekule ei ole), mistõttu on nad tugevad elektrolüüdid, kuigi ioone on vähe. 2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained
· nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed Elektrolüüdid - on ühendid, mis dissotseerudes eraldavad lahusesse aine, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks vesinikioone H3O HCl H + Cl hüdraatumine lahustunud aine osakesed seostuvad vee H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine · aluseline oksiid + vesi hüdroksiid (+ vesi) · aktiivne metall + vesi · lahustuv alus + hape ml alus + vesi Soolad soolade dissotsiatsioon l soolad on tugevad elektrolüüdid ja dissotseeruvad täielikult
Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). ELEKTROLÜÜTIDE TUGEVUS Tugev elektrolüüt: · Tugevateks elektrolüütideks on kõik ioonilised ained. Nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult. Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed. Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 Soolad: NaCl, KCl Nõrk elektrolüüt: · Nõrgad elektrolüüdid on osaliselt dissotseerunud. Dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%. Eelkõige alused ja happed. Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektrili...
3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. 2Na+ + CO32- + H2O 2Na+ + HCO3- OH- Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle, tuleb teada, millisest alusest (t.a või n.a) ja millisest happes (t.h või n
1. Mõisted: · Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Tekitavad lahusesse ioone. · Mitteelektrolüüdid ained, mis elektrit ei juhi. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisega kaasnev aine osaline või täielik lahustumine ioonideks. · Tugevad elektrolüüdid kõik ioonilised ained, nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult.Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.' · Nõrgad elektrolüüdid need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. · Hüdraatunud ioonid vee molekulidega ümbritsetud ioonid, nende tekkimisel vabaneb energia. · Hüdraatkate ioone ümbritsev vee molekulidest koosnev kate.
Nõrk elektrolüüt Nõrgad happed, nõrgad Nõrgad happed alused H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4 Hapete dissotsiatsioon Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 - - 2 ) HSO4 H+ + SO42 Aluste dissotsiatsioon Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. - Aluseline keskkond tänu OH ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahu...
10. tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütilise dissotsiatsiooni erinevus ? Vatus: Tugevatel hapetel on see täielik, kui nõrkadel hapetel on see pöörduv reaktsioon. 11. Mis on pöörduvad reaktsioonid? Vastus: Elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas. Nt etaanhape. 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? Vastus: Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Aine dissotsiatsioon toimub mitme astmena. 13. Ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. Vastus: Kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. 14. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioon? Milline saadus tekib esimeses ja teises astmes? Vastus: Neutralisiatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. 15.Mis on hüdrolüüs ja miks ta toimub?
värskeltvalmistatud lahust 250 ml keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon: FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl ioon adsorbeerub osakese pinnale ning ioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitsell: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl 9. KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE. Töö eesmärk Uurida elektroforeesi nähtust, mõõtes piirpinna kolloidlahusdispersioonikeskkond liikumise joonkiirust
võrrand ja selle rakendused. · pH skaala on defineeritud H-ioonide kontsentratsiooni negatiivse logaritmina. · Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevam elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena proton dissotsieerub. · Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks. · Nõrkadeks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees dissotseeruvad ioonideks ainult vähesel määral. · Ka on dissotsatsioonikonstant. Ka= [H+][A-]/[HA] · pKa vastab sellisele keskkonna pH väärtusele, mille puhul nõrga happe ja konjugeeritud aluse kontsentratsioonid on võrdsed. · Puhverlahus on vesilahus, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. · Henderson Hasselbalchi'i võrrand
tahkestumisega, siis entroopia kahaneb. Elektrolüüdid on ained, mis vees või mingis teises aines lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ehk ioonideks. Need lahused, mis elektrit ei juhi, neis ei ole elektrolüüte. Elektrolüütiline dissatsioon on ioonide lagunemine lahuses. Ioonideks lagunemist kirjeldab dissotsiatsioonimäär. Vastavalt sellele jagunevad elektrolüüdid tugevateks ja nõrkadeks. Dissotsiatsioonimäära saab nihutada temperatuuri ja kontsentratsiooniga. Happed dissotseeruvad vesilahustes hüdrooniumioonideks, kusjuures esineb mitu astet. Happe dissotsiatsiooni iseloomustab dissotiatsioonikonstant. Alused dissotseeruvad vesilahustes katiooniks ja hüdroksiidiooniks. Tugevad elektrolüüdid on need, mille dissotsiatsioonimäär on umbes 1.Tugevad elektrolüüdid on tugevad happed ja alused. Nõrgad elektrolüüdid on nt vesi, ammoniaakhüdraat, enamus orgaanilisi happeid ja amiinid. Vesi on nõrk elektrolüüt. Vee ioonkorrutiseks nimetatakse
ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks. R-OH + H2O H+ + H2O (H3O+ põhjustab happelisust) Selle reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vasakule s.t et alkohol on väga nõrk elektrolüüt ja laguneb ioonideks minimaalselt. 1. Hape + alus = neutralisatsioon CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O 2. Metall + hape 2CH3CH2OH + Ca 2CH3CH2OCa + H2 3
värskeltvalmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt vrrandile FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse kohaselt vib olla stabilisaatoriks ka FeCl 3. Sel juhul on Fe(OH)3 mitselli ehitus järgmine: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mlemal juhul tekib positiivselt laetud sool. Mitsell on punakaspruuni värvusega
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool FK laboratoorne töö nr.19 ZELANTIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Töö eesmärk. Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. Teoreetilised alused: AMFOTEERSE POLÜELEKTROLÜÜDI ISOELEKTRILISE TÄPI MÄÄRAMINE Polüelektrolüüdid dissotseeruvad vees ja teistes polaarsetes lahustites tänu nende koostises leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused.
K NH OH =¿ 4 +¿¿ H puhul tuleb lahendada ruutvõrrand, millel on sama lahend, ehk ¿ . Seekord ¿ pH=14+log[H+]=10,9 Arvutusi ja mõõdetud väärtuste vahed on väga varieeruvad. Nõrgad elektrolüüdid on CH3COOH ja NH4OH, tugevad on KOH ja HCl, mis dissotseeruvad vesilahuses peaaegu täielikult. 2) Nõrga aluse dissotsiatsioonitasakaalu nihutamine ~3 cm3 destilleeritud veele lisan paar tilka universaalindikaatori lahust ja kontrollin vee pH-d kuna lahus oli rohekas võib oletada, et vee pH≈7. Seejärel lisan mõne tilga kontsentreeritud ammoniaakhüdraadilahust, kuni lahuse värvus muutub tumesiniseks. Edasi lisan NH4Cl, kuni näen uut värvuse muutust, ehk lahus muutub rohelisemaks. Algul muutub lahus tumesiniseks,
FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vōib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse järgi võib stabilisaatoriks olla ka FeCl3. Siis on Fe(OH)3 mitselli kuju: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mitsell on punakaspruuni värvusega
reaktsioonides. Alkoholides on funktsionaalseks rühmaks hüdroksüülrühm. OH - Alkoholid on süsivesinike osalise oksüdeerimise saadused > alkoholid võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. - Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonides käituvad neutraalsete ühenditena. + - Alkoholid dissotseeruvad (lagunevad) vees hüdrooniumiooniks ( H 3 O ) ja alkoholi aniooniks, mida kutsutakse alkoksiidiooniks. - H 3O + põhjustab happelisust. > Etanool on hape, sest etanooli lagunemisel tekib hüdrooniumioon (happelisus) ja etanolaatioon. - Hape + alus CH 3 - CH 2 - O - H + + NaOH CH 3 - CH 2 - O - Na + + H 2 O Tekib naatriumetanolaat (alkoholi sool ehk alkoholaat)
Ioonsed elektrolüüdid on aluste, hapete või soolade lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektro-lüütidena. a. Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad Nt: H2SO4; HNO3; KOH; KCl; NaCl; HCl b. Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad ioonideks vähesel määral. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused Nt: H2PO 4; NH4; H2CO3; CH3COOH. c. Mitteelektrolüüt on molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained (hapnik, jood), oksiidid (CO, NO, Al 2O3 ning paljud orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos, etanool). 3
Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !!
2 Lateraalne difusioon Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Flip-flop Seotud tugevalt hüdrofoobsete Dissotseeruvad membraanide küljest Bioloogiliste membraanide koosseisu interaktsioonidega lipiididega lihtsamalt, näit. Kõrge ioonse jõu või pH kuuluvad ka valgud- membraanide Eraldatavad vaid membraanide lõhkumisega muutuse tagajärjel.
kui nad ioonideks lagunevad, head elektrolüüdid. Üldisel laguneb kompleksioon lahti sealt, kus on kõige intensiivsem iooniline side, mida on kerge lõhkuda. See esineb kompleksühendi välis ja sisesfääri vahel, sisesfäär dissotserub väga väikseses ulatuses ja harva, kuna see on juba hästi püsiv süsteem, nagu omaette kaitstud punt. Näiteid dissotseeruvast kompleksühendist: Na3[Ag(SO4)2] 3Na+ + [Ag(SO4)2]3 Väga väga paljud kompleksühendid dissotseeruvad. Nagu eelpool mainitud toimub ka dissotsiatsioon järkjärguliselt II või ka III jne järgus, st dissotseeruna hakkab SISESFÄÄR, kuid juba dramaatiliselt vähemas hulgas. See kui palju täpselt mõni kompleksühend erinevates järkudes dissotseerub , näitab ühendi püsivust: mida suurem on kõikides järkudes (eriti kõrgemates järkudes) toimuv dissotsiatsioon, seda ebapüsivam on kompleks. Kompleksühendite dissotsiatsioon on tasakaaluprotsees: ioone tuleb lahusesse
Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH- II aste HCO3- ⇋ CO32- + H+ | II aste BaOH+→Ba2+ + OH- Dissotsatsiooni tugevus Tavaliselt piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon I astmega. Dissotsiatsioonikonstant K – elektrolüüdile ja lahustile iseloomulik suurus, mis iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.t. mida vähem on
Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Cl- ehk kloor - koostöös naatriumi ja kaaliumiga tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Elektrolüüdid viivad oma funktsioone läbi ioonilises olekus, laguneb vesilahuses ioonideks. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fluor/F on vajalik hammaste arenguks, kaitseb hambaemaili, suurendab organismi kiiritustaluvust, oluline vereloomes.
Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv (500 mahuosa gaasilist HCl ühe mahuosa vee kohta toatemperatuuril), õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 4)Broom: Leidumine: Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes ,Surnumeres. saamine laboratoorselt: Broomi saadakse laboratoorselt naatriumbromiidi ja väävelhappe reageerimisel saadustest. omadused ja lahustumine vees: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine,
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid, aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos). Lisaks tekib K+ kadu. Elektrolüüdid Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Meditsiinis on ainult osa aineid klassifitseeritud elektrolüütideks. Need on nn füsioloogilised elektrolüüdid. Organismi põhilised elektrolüüdid: 1. Katioonid: Na K Ca Mn 2. Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid
+ - vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotseerub: H2O H + OH . Vabanenud prooton hüdraaditakse ning + - moodustub hüdrooniumioon, seega H2O + H2O H3O + OH . Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioon. Ained, mis vees peaaegu täielikult dissotseeruvad ioonideks (n KCl, HCl, NaOH). Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon. Ained, mis vees dissotsieeruvad ioonideks vähesel määral (näädikhape, süsihape) + - [ ][ ] Ka dissotsiatsioonikonstatnt: (HA H + H ) Ka on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka [ ]
CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga
Vesinikkloriid vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks 4. Broom Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees (0,065%), mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes (0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna
2NaCl + H2SO4 à 2 HCl + Na2SO4 Eralduv vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus suitsev ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana, keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Vee kloorimiseks kulub 1 kuupmeetri kohta 1,5-2 g kloori. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võiv kaasneda äärmiselt ohtlike
· Samal reaktsioonil põhineb ka ammoniaagi laborataarne saamine Kasutamine · Nuurkpiirituse koostises vähestes kogustes mõjub ergastavalt (minestuse korral kasutatakse 10% lahust) · Ammooniumvesinikkarvonaati või ammooniumkarbonaati ( põdrasarvesoola ) kasu-tatakse kergitusainena taignas: (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O Ammooniumsoolad on vees hästilahustuvad, ammooniumhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tellovad vastavad soolad. Vesilahustes dissotseeruvad nad ammooniumioonideks HN4+ ja vastava happe anioonideks. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril: 4 NH3 + 3O2 2N2 + 6 H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib NO, mis on suure tähtsusega tööstuse jaoks (vahaetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist nn Ostwaldi protsess). Fosfor Allotroobid Valge fosfor: P4 · Valge · Vahataoline · Tahke aine · Vees ei lahustu · Lahustub hästi mõnes orgaanilises lahustis
Niisugusteks ioonide vahetamiseks võimelisi adsorbente nimetatakse ioniitideks. Ioniidid jagunevad kationiitideks, mis on võimelised vahetama katioone, ja anioniitideks, mis vahetavad lahusega anioone. Tuntakse ka amfoteerseid ioniite, mis võivad vahetada nii anioone kui ka katioone. kolonni täidisele on kantud laenguga rühmad, mis on neutraliseeritud vastasioonidega. anioonvahetajad - kvaternaarsed amiinid. katioonvahetajad sulfonaatrühmad. môlemad rühmad dissotseeruvad täielikult ja sôltuvus pH-st puudub. laialt kasutatav anioonide määramiseks vee analüüsil, (näit. Elektrijaamades) Statsionaarsel faasil on ioonselt laetud pind, laeng on vastupidine määratavale komponendile. Eksklusioonkromatograafia põhimõte ja rakendusi- kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil kolonni täidised on poorsed materjalid: silikageel, poorne klaas, stüreendivinüül polümeer, kolonni täidise
2NaCl + H2SO4 _ 2 HCl + Na2SO4 Eralduv vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks jm. Kontsentreeritud vesinikkloriid- ja lämmastikhappe segu ruumalavahekorras 3:1, nimetatakse kuningveeks (ld. keeles Aqua Regia). Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Kasutusalad Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
energianivoole-ergastatud molekul · Osooni kihile ohtlikud ained- freoonid (kergesti lenduvad süsivesinikud, milles osa H- sid on asendatud Cl või F aatomitega) · Vee happelisust mõjutavad ammoniaak (vähendab happelisust) Mõisted: · Prooton- positiivne tuumaosake · Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed · Vesinikside- molekulidevaheline side · Mille poolest erinevad elektrolüüdid mitteelektrolüütidest? Nt elektrolüüt: vesilahuses dissotseeruvad ioonideks. Nt NaCl kristalsed ained ,happed, alused. Mitteelektrolüüt- molekulaarsel kujul, ei juhi elektrivoolu, aletud osakeste ioonid puuduvad · Mida näitab lahuse pH, too näiteid. Näitab aluselisust ja happelisust ühendites. Vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses · Mool- aine hulk: 6,02*1023osakest (avogaadro arv) · Neutron- neutraalne osake aatomi tuumas · Mida näitab elemendi järjekorra number perioodilisusesüsteemis? Prootonite arvu ja
600C, atomiseerimine 2400C Õõneskatoodlamp- lampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar, Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub , andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Segavad faktorid- spektraalsed segajad puuduvad, küll on olemas keemilised: mitte dissotseeruvad ühendid, elemendi ioniseerumine; mittekeemilistest segajatest võib esineda pindpinevuse ja viskoossusega kaasnevat lahuse imemiskiiruse muutumist, mis võib oluliselt muuta aatomite kontsentratsiooni leegis. Fooni korrigeerimine- ICP- kvartstoru ota ümber on mähitud pool, läbi mille voolab vahelduvvool; kvarsttoru on kolmekordsete seintega, läbi toru suunatakse argooni voog; proovi aatomid, sattudes koos argooni
hnRNP valk-kompleks (mRNP) assotseerub "cap"-siduva kompleksiga (CBC), mis läbib esmalt NPC (tuumapoori-kompleks). Kui mRNPsid transporditakse läbi NPC, siis tuumas lokaliseeruvad hnRNPd eemaldatakse; need valgud, milledel pole NESi (nuclear export signal, tuumaekspordi signaali), hoiavad mRNAd tuumas. hnRNP A1 transporditakse läbi NPC ning nad kannavad assotseeritud RNA tsütoplasmasse. Tsütoplasmaatiline RanGAP stimuleerib Rani GTPd hüdrolüüsima. Shuttle'vad hnRNP valgud dissotseeruvad retseptorvalkudelt (leutsiin-rikaste NESide puhul eksportiinilt) ning nad transporditakse tagasi tuuma. mRNA seondub nüüd tsütosoolis asuvate mRNP valkudega, nende hulgas polü(A)ga-seonduva valgu PABPga, mis interakteerub mRNA 3' otsaga. 55. Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Kõikide geenide kogum. Proteoom organismis sisalduvate valkude kogum, kodeeritud raku, koe, organismi genoomi poolt
DNA kaksikhelikaalset struktuuri lõhuvad ekstremalne temperatuur, keskkonna pH väiksem 3-st või suurem 10st ja ioonjõud ning tugevad H-sidemete moodustajad nagu formamiid ja uurea. Kui DNAd kuumutada üle 80 kraadi, tema UV neelduvus tõuseb 30-40%, mis vastab DNA kaksikheeliksi lahtikeerdumisele. Kui temperatuuri alandada, siis absorptsioon nõrgeneb, mis näitab korrastatud struktuuri taastumist ehk renaturatsiooni. Temperatuuri tõstmisega lõhutakse vesiniksidemed ja DNA ahelad dissotseeruvad. Tm on temperatuur, mille juures pooled nukleiinhappe ahelatest on lahti sulanud. See sõltub soolade kontsentratsioonist ja pHst. G ja C rikkad alad on stabiilsemad ehk sulavad kõrgemal temperatuuril. G ja C rikkad alad on stabiilsemad st. sulavad kõrgemal temperatuuril 6. Nukleiinhapete inetraktsioonid valkudega Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6
Mool: (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas: on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem: on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni, alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonidks) määr (dis. konstatnt). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade
K ei muutu lahuse lahjendamisel. Elektrolüüdihappeline omadus on prootoni loovutamise võime, aluseline omadus on prootoni sidumise võime. NT. üldjuhul: HA=H++A- Happeks on prootonidoonor ja aluseks on negatiivse laenguga rühmitus A. happed dissoteeruvad vesiniklahustes oksooniomi iooniks (H3O+) ja katiooniks ja aniooniks. Alused dissorbeeruvad vesilahustes metalliks ja hüdrooksiidiks, kusjuures mitme aluselised happed dissotseeruvad astmeliselt ja aluseliselt. NT: Hüdroksiide, mis dissotseeruvad vesilahustes nii aluselise kui happelise skeemi järgi nim. amforteerseteks. Pb(OH)2+H2O=H+-[Pb(OH)3]-; Pb(OH)2=OH-+[Pb(OH)]+ 6.9 Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis. Vesinikeksponent. Indikaatorid. Puhverlahused vesi on elektrolüüt, mis dissotseerib vastavalt järgmisele võrrandile: H2O=H++OH-("H2O=H3O+OH-) Vee ioonkorrutiseks nim. vesinik ja hüdroksiidioonide kantsentratsioonide korrutist, mis arvulislt 22 C juures on 1*10 - 14
Pingel Ukr algab gaasis põrkeionisatsioon ja vool kasvab läbilöögini. Nõrkades elektriväljades on gaas praktiliselt ideaalne dielektrik 3.7.3. Vedeldielektrikute elektrijuhtivus Vedeldielektrikute elektrijuhtivus seostub otseselt molekulide ehitusega. Laengukandjateks on vedelikes ioonid ja molioonid. Mittepolaarse vedeliku molekulid tavaliselt ei dissotseeru ja elektrijuhtivuse määravad lisandid (nt vesi), mis dissotseeruvad positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Polaarsete vedelike elektrijuhtivuses osalevad lisandid, kui ka vedeliku oma dissotseerunud molekulid. Lisandite dissotseerumine on intensiivsem vedeliku polaarsuse kasvul. Eriti polaarsed vedelikud juhivad voolu nii hästi, et nad kuuluvad ioonjuhtivusega pooljuhtide või isegi elektrijuhtide hulka. Vedelike elektrijuhtivus sõltub tugevalt temperatuurist. Peamisi põhjusi on kaks: Temperatuuri tõusul väheneb vedeliku
afiinsus ning importiin vabaneb tsütoplasmasse ja on valmis uueks imporditsükliks. Tuumast > tsütoplasmasse. Valke (aga ka tRNAde ja ribosomaalsete alaühikute puhul), mis sisaldavad NES'i (tuumast väljumise signaal) transpordivad eksportiinid. NES-sisaldavad hnRNPd, nagu hnRNP A1, 10 transporditakse läbi NPC ning nad kannavad assotseeritud RNA tsütoplasmasse. Tsütoplasmaatiline RanGAP stimuleerib Rani GTPd hüdrolüüsima. Shuttle'vad hnRNP valgud dissotseeruvad retseptorvalkudelt (leutsiin- rikaste NESide puhul eksportiinilt) ning nad transporditakse tagasi tuuma. mRNA seondub nüüd tsütosoolis asuvate mRNP valkudega, nende hulgas polü(A)ga-seonduva valgu PABPga, mis interakteerub mRNA 3' otsaga. Transport ise aga on ühesuunaline. Transpordi suund on import(eksport)kompleksi kiire dissotsiatsiooni tagajärg pärast seda, kui ta on tuumaplasmasse jõudnud. Selle tulemusena moodustub importkargokompleksi
Faas on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Vt pilet nr 1. Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad
Surma korral hakkab NH3 mineraliseeruma. Ammonifikatsiooniga tegelevad peaaegu kõik organismid. Nad väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine. Kui keskkonnas on piisavalt hapnikku, tarbivad nitraatiooni ainult taimed. O2 vaesetes tingimustes läheb nitraatioon käiku ja käivitud protsess denitrifikatsioon. Seda teevad mikroobid. Lämmastik on väga liikuv. Lämmastikusoolad on väga hästi dissotseeruvad, väga hästi lahusutvad seetõttu, et nende ringe on väga tihe. Ökosüsteemide N-i linge on lahtine, pidevalt tuleb süsteemi molekulaarset lämmastikku ja pidevalt lahkub seda süsteemidest. Lämmastiku fond on atmosfäär, sealt saab kõik alguse ja sinna ka kõik läheb. Atmosfääri fond on mõõtmatu. Fosforiringe: Fosfori ja lämmastikuringe on väga kontrastsed. Kui lämmastiku puhul on oluline fond atmosfäär, siis fosfori puhul pole atmosfäär üldse fondiks
Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. h. Süsteemiks nim. isoleeritud ruumiosa. i. Avagadro arv 6,02·1023 näitab osakeste arvu 1 moolis aines. j. Hapeteks nim. ühendeid, mis vesilahustes vabastavad H + iooni. Alusteks nim. neid ühendeid, mis vesilahustes vabastavad OH iooni. Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. k. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist [mol/l]. Seda mõõdetakse indikaatorite abil ning kasutatakse keskkonna happelisuse või aluselisuse hindamiseks. Kui pH on 7, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
