trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega 4. TTÜ raamatukogu digikogu - Tallinna Tehnikaülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, e- õppematerjale ning muid väljaandeid .Pakub veebipõhist ligipääsu eelkõige TTÜ doktoritöödele ning õpikute ja õppematerjalide e-versioonidele
ole elektroonilistel ressurssidel sageli füüsilist vormi ega piire, ning see mõjutab nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist. Elektrooniliste teavikute kogu Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti teavik e. dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu kahest laiast kategooriast: · üksused, mida raamatukogu haldab otse (nt digiteeritud sisu, veebilehed, pildid) · üksused, mille kasutamiseks raamatukogul on litsents ja millele võimaldatakse kaugpöördust (remote access) (nt andmebaasid, e-ajakirjad, e- raamatud). Elektrooniliste teavikute kogu · Need erinevused ei ole üksteist välistavad. Mõned raamatukogud litsentsivad ressursse (nt e-raamatuid) ja teised raamatukogud ostavad sama ressurssi. Seega võib sama ressurss olla litsentsitud ressurss, mida raamatukogu
tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikatsiooninumbrid.) http://www.bsb-muenchen.de/Inkunabeln.181.0.html Sain vastuseks 2. O-81,3: T-296,2: 3. Leia Dante Alighieri 1569.a. Itaalias trükitud ,,Jumaliku komöödia" tiitellehe digiteeritud kujutis. Anna vastuses kirje identifikatsiooninumber. http://edit16.iccu.sbn.it/web_iccu/eimain.htm Record identifier: CNCE 1173 4. Kui palju on Liivimaad ( Livonia, Livland, Liffland, Liefland) käsitlevaid 16. sajandi trükiseid kajastatud Saksa 16. sajandi trükiste andmebaasis? Näidake vastus iga otsisõna puhul. https://opacplus.bib-bvb.de/TouchPoint_touchpoint/start.do?SearchProfile=Altbestand&SearchType=2 Livonia 35 Livland 11 Liffland- 30 (ja ,,Lifland" 9)
...............................................................8 4.4URRAM.............................................................................................................................8 4.5ELLU.................................................................................................................................9 4.6ISE......................................................................................................................................9 4.7DEA (digiteeritud ajalehed)...............................................................................................9 4.8Eesti trükise Punane Raamat..............................................................................................9 4.9Kodulugu............................................................................................................................9 5Kokkuvõte................................................................................................................
sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede jm kaarte ning plaane, palju on maade ja metsade kasutamise ja omandiõigusega seotud plaane. Need piirikaardid moodustavad ka kõige suurema osa kartograafilisest materjalist. Samuti leidub sõjalisi plaane: lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane. Kaartide infosüsteemis on hetkel: 118352 kirjeldatud kaarti; 32675 digiteeritud kaarti. Otsivormid - kaartide otsimiseks saab kasutada lihtotsingut ja täpsemat otsingut. Mõlema otsivormi kohta on olemas ka põhjalikud abitekstid, mida tasub alustuseks kindlasti läbi lugeda. Kaardiotsing - enamik kaarte on haldusüksuste kaudu seotud ligikaudsete geograafiliste koordinaatidega, tänu millele saab neid otsida ka kaasaegse kaardi kaudu. Otsingu tulemused - vaikimisi kuvatakse otsingu tulemused kompaktselt tabeli kujul
Kuidas otsingu läbi viite? Täpsem otsing ,,entsüklopeediad" Tulemusi 29 4. Avage TTÜ Raamatukogu Digikogu (http://digi.lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Liitotsing, ,,õpikud ja õppevahendid", märksõna ,,keemia" Kallast, V & Vilbok, H (1993). Harjutusi anorgaanilises keemias. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool. http://digi.lib.ttu.ee/i/?841 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Otsing, väljaanne ,,Kratt", teema jaoks Tallinna Ester. Eesti Päevalehe kaasanne, teema satiir ja huumor. Praktiline töö nr 2
on rullitud ja kihelkondade järgi järjestatud, leidus ilusat käsitööd, riideid jne. Puukeldris leidus pudelikogu ja õllekannuhoidla – kannu põhja all oli nr ja kindlasti küljes ka silt, punane pael tähistab eset, mis on haruldus ehk rariteet. Teises tekstiilihoidlas nägime, kuidas säilitada eset, tekstiil oli kaetud spetsiaalse vikalent paberiga, mis säilitab eset paremini. Kunstihoidlas on ligikaugudu tuhat eset, mis on digiteeritud. Fotokogus leidub 20000 klaasnegatiivi ja 10000 digifotot. Negatiivid on pakitud ümbrikutesse ja filminegatiivid on happelises ümbrikus. ERM-i näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas
15. täidab teisi ülesandeid, mis on Filmiarhiivile pandud riigiarhivaari või Riigiarhiivi direktori poolt. 6 Filmiarhiivi infosüsteem Filmiarhiivi Infosüsteem võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavate arhivaalide: Film+Video ja Heli leidandmetele ja annotatsioonidele. Alates 04.05.2011 töötab filmidega tutvumiseks loodud videoportaal, kus näha ka seni digiteeritud filmid. Kõik andmebaasis kirjeldatud filmid ei ole veel filmiarhiivi poolt digiteeritud. Filmiarhiivil on oma infosüsteem (vt fotot allpool), mille juurde kuulub ka otsingute teostamise juhend/infosüsteemi kasutusjuhend. Audiovisuaalsed arhiivid Filmikogu Hoiul on üle 8 000 nimetuse filme, nendest tehniliselt korrastatud ja arvele võetud 6 100 nimetust 31 889 karbis (seisuga 01.01.2008. a.), mis kuuluvad 92 erineva arhiivi koosseisu.
Vastus: DMI, DMII, DMIII Mitmes keeles definitsioone pakutakse? Vastus: 11 Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: google.com=> otsing=>define data mining c. Kuidas on saksa keeles Ambition is the last refuge of the failure? Vastus: Ehrgeiz ist die letzte Zuflucht des Scheiterns Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: google.com=> otsing=> Ambition is the last refuge of the failure=> esimene link=>tõlgi leht=>saksa keel d. Leia digiteeritud raamatuid kasutusmugavuse kohta. Esita ühe kirje. Vastus: An ease of use evaluation of an integrated editor and formatter by Michael Good Computer programs -1981-153 pages Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: books.google.com =>ease of use 5. Tutvu vajadusel Clusty metaotsisüsteemi otsinguabiga aadressil http://clusty.com/help. 6. Leia vastused järgmistele küsimustele, kirjuta need küsimuste taha: a
Psühholoogiateemalisi teavikuid on 3. 4. Avage TTÜ Raamatukogu Digikogu (http://digi.lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Avan TTÜ Raamatukogu Digikogu otsingu, lisan märksõna ,,keemia" ja valin rubriigi ,,Õpikud ja õppevahendid". Saan õpiku: Palm, Uno ; Past, Vello; Füüsikaline keemia, Valgus, Tallinn, 1974 http://digi.lib.ttu.ee/i/?442 19.09.2012 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Avan otsingu, valin väljaande ,,Kratt" Tegemist on ajalehe ,,Päevaleht" lisaväljaandega. Väljaanne oli pühendatud satiirile. 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Irene Tiiveli raamatud on digikogu kaudu leitavad
9. Leidke täistekstiline teadusartikkel, mille pealkirjas on fraas e-government communication ja mis on ilmunud viimase kümne aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan Scholar.google.com lehekülje täpsustatud otsingut. With the exact frase: e-government communication Where my words occur: in the title of the article Aastaarvudeks 2001-2011 2 tulemust nt: A Safe Information Sharing Framework for E-Government Communication (2003) 10. Leidke täistekstilisi digiteeritud raamatuid Balti riikide kohta, mis on ilmunud viimase 10 aasta jooksul. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite? books.google.com advanced search. Books on subject: Baltic states E-books only; content: books Published between 2001-2011 Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Croeger, C. (1867) Geschichte Liv-: Ehst- und Kurlands. http://books.google
communication ja mis on ilmunud viimase viie aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Google scholar, piiran aastad, otsin täpse fraasi järgi, fraas peab sisalduma pealkirjas. Eun-Jung Lee, A Novel Bandwidth Estimation Model for e-Government Communication Network, 2008 http://ieeexplore.ieee.org/xpl/login.jsp?tp=&arnumber=4493728&url=http%3A%2F%2 Fieeexplore.ieee.org%2Fxpls%2Fabs_all.jsp%3Farnumber%3D4493728 (26.09.12) 9. Leidke täistekstilisi digiteeritud raamatuid, mille autoriks on Juan Carlos Jimenez Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lähen books.google.com, täpsem otsin, sisestan raamatu, autori, täisteksti olemasolu. Juan Carlos Jimenez, Dialogue 2 Dot 0: A Tweet-Book on Social Networks for Managers and Entrepreneurs, Gograf, 2011 http://books.google.ee/books?id=dBQ8K9NFIeYC&printsec=frontcover&dq=inauthor: Juan+inauthor:Carlos+inauthor:Jimenez&source=bl&ots=fWWi6iYdWm&sig=gIuJkH
,,Ehrgeiz ist die letzte Zuflucht des Versagens" 8. Leidke täistekstiline teadusartikkel, mille pealkirjas on fraas e-government enactment framework ja mis on ilmunud viimase viie aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Google scholar, täpsem otsing: exact phrase ,,e-government enactment framework", ,,in the title" The Journal of Strategic Information Systems http://www.antoniocordella.com/media/JSIS.pdf 9. Leidke täistekstilisi digiteeritud raamatuid Balti riikide kohta, mis on ilmunud alates 2003 aastast. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Google books: advanced book search, ,,full view only", ,,books", subject" Baltic states", date ,,2003-2013" Rausmussen, J B (2010). Travel Guide: Traces of the Cold War Period ; the Countries Around The Baltic Sea. Copenhagen : Nordic Council of Ministers. Viige infootsingud läbi metaotsisüsteemis Dogpile (www.dogpile.com). 10
Ülikoolide digiarhiivides hoitakse bakalaureuse, magistri ning doktoritöid ning e-õppematerjale, mis on suures osas internetis vabalt kättesaadavad. Mis on Eesti e-varamu? Eesti raamatukogude, muuseumide ja arhiivide ühine otsinguportaal. Mida ühisotsing endast kujutab? Ühisotsing sarnaneb Google'i otsinguga, kuid otsing tehakse kindlates andmebaasides (näiteks e-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, ülikoolide digiarhiivid ja muuseumide ning arhiivide digiteeritud kogud), mitte kogu veebis. Kas EBESCO platvormi läheb ülikoolis vaja? Jah, EBSCO on ülikoolides üks enamkasutatavaid platvorme. Mis keeles peavad otsingusõnad olema? Inglise keeles. Mis on Vikipeedia? Vikipeedia on maailma mahukaim ja enim kasutatud entsüklopeedia. Kas ma saan Vikipeedia artikleid usaldada? Vikipeedia artiklite kirjutamine ja muutmine on kõikidele lubatud, mistõttu esineb Vikipeedias ka
kasti ning aastaarvudeks 2008-2010 ja ,,appears in the title" samuti. Zabrodskaja, A. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. (2007). Vene-eesti koodivahetuse korpus: kodeerimispõhimõtete väljatöötamine. [2010, veebruar 22] www.ceeol.com Abdullah AL-Theeb, (2009)I. The Role Of Translation In Cross-Cultural Communication.. Saudi-Arabia: Imam Muhammad Ibn Saud Islamic University. [2010 veebruar 22] http://libback.uqu.edu.sa/hipres/ABS/ind9856.pdf 10. Leidke digiteeritud raamatuid dialektide kohta, mis on ilmunud viimase 10 aasta jooksul. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Panin books.google.com ja panin advanced search ja aastateks 2001-2010. Üks vastustets: Turner, L. D.,Montgomery, M., Mille, K. W. (2002). Africanisms in the Gullah dialect.
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Kirje: Palm, U.& Past, V. (1974). Füüsikaline keemia. Tallinn: Valgus (Kirjas oli seal vaid Valgus, seega Googlest otsisin eraldi, et kirjastus Valgus asub Tallinnas) 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Läksin lehele, valisin ,,otsing". Rippmenüüst valisin ,,Kratt (Tallinn : 1925 1940) ,, ning sain teada, et tegu on ajalehe Päevaleht kaasandega. Selleks, et saada teada, mis teemasid seal käsitleti, avasin vaste all olevale lingile
Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart Mäger jpt) on olnud murdeainese kogumise ja uurimise peamisi jõudusid kogu Nõukogude perioodi. Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/).
fraasi ja tõlkesuunaks valisin inglise > saksa. 11. Leidke täistekstiline teadusartikkel, mille pealkirjas on fraas kultuuridevaheline kommunikatsioon. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Trükkisin google'i täpsemasse otsingusse ,,kultuuridevaheline kommunikatsioon" ja ilma sõnadeta otsingusse ,,teadusartikkel." Leidsin artikli ,,kultuuridevaheline kommunikatsioon ja... suhted" http://www.advent.ee/artikkel/16156/ 12. Leidke digiteeritud raamatuid dialektide kohta. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Trükkisin otsingusse ,,Google Books" ja avanenud lehel trükkisin otsingusse ,,Dialects." Trudgill, P. (2004) Edition two. Dialects. Routledge. http://books.google.com/books? id=QLsvsCrmTj8C&printsec=frontcover&dq=dialects&ei=72O9SYmuIZ_EzATRtumnCw #PPP1,M1 Maarja Kikkas WI1 (081944)
ilmunud viimase viie aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite ja tulemusi hindate? Kasutan scholar.google.com Sisestan otsingufraasi exact phrase Pealkirjade jaoks: in the title of the article Alates 2011 Ei leidnud vastavate nõuetega artikleid! Praktiline töö nr 3 Infootsing otsisüsteemides 9. Leidke täistekstilisi digiteeritud raamatuid Balti riikide kohta, mis on ilmunud alates 2003 aastast. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite ja tulemusi hindate? Google Books Otsingusõna: Baltic states Väljaanne: raamatud, Full View Only Aeg: alates 1.jaan 2013 Üks tulemustest: A History of the Baltic States Hinnang: mõni on isegi loetav 10. Kui suur oli maksuvaba tulu määr 2015 aastal? 2014 aastal? Kus saab arvutada palga ja maksude seotud kulusid? Kuidas otsingu läbi viite?
b. Märgendatud korpuse abil võib otsida grammatilise info c. Vana kirjakeele korpus koosneb allokorpusest:(1) vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist ka käsikirjad). Lauskorpus tähendab seda, et korpusesse on hõlmatud kõik sellest ajavahemikust säilinud eestikeelsed tekstid; (2) 18. sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. d. Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik)
Kättesaadav: http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23816 Räpina mõisa peahoone. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23816 (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23819 Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23819 (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. Mälestised. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=729 (viimati külastatud: 30.03.2013) Muinsuskaitseamet. Mälestised 23815 Räpina mõisa vesiveski. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23815 (viimati külastatud: 30.03.2013) Muinsuskaitseamet. Mälestised 23817 Räpina mõisa tall-tõllakuur. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23817 (viimati külastatud: 30.03
värvusega pikselite suhteline arv kujutise keskmisest - ; aeg MTBF) suuremates piirkondades); - 17. Audio-CD. - . Digiteeritud audiosignaali salvestus(info pindtihedus 1 000 000 (samasuguste pikselite suhteline arv : bitti/mm2), salvestatud adnmemaht 730 MB, audio ifnovoog keskmisest väiksemates piirkondades). (; 1,41 Mbps, kanalikoodis info voog 4,3218 Mbps.
(Varep 1957) Spetsiaalkaardi lehejaotus oli järgnev (sulgudes valmimisaasta): I – Tartu (1827) II – Valga (1828 algul) III – Koknese (1828 lõpul) IV – Riia (1830) V – Lemsalu (1832 kevadel) VI – Pärnu (1833 aprilli lõpul) Spetsiaalkaardi kuue kaardilehe pildid on esitatud lisadena (Lisad 1-6) ning neid säilitatakse Eesti Rahvusraamatukogu Digitaalarhiivis digiteeritud rahvusteavikute DIGMAP-idena. Kaardileht I – Tartu (Lisa 1.) kohta on fragment Liivimaa spetsiaalkaardist. (Varep 1957; Potter, Treikelder 2011) Trükioriginaalide graveerimiseks taotleti luba keisrilt Nikolai I-lt kohe peale esimese kaardi valmimist 1824, graveeriti sõjatopograafide korpuses ja trükiti 1839 aastal Peterburis kindrastaabi trükikojas. Nagu planeeritud koostas Rücker ka Liivimaa 7
aastane" ja koopia Heinrich Eduard Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S". Viimase puhul oli ka autoril kasutada selle üleskirjutise eestikeelne variant, et kontrollida tõlkes tekkinud arusaamatusi. Ajalehti ja palju muid allikaid võimaldas läbi uurida ning üles pildistada hilisemaks lugemiseks Võrumaa Muuseum ja sealne peavarahoidja Artur Ruusmaa. Hiljem kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid sündmusi. Uurimistöö autor avaldab erilist tänu juhendajale Kaja Kenk'ile, kelleta poleks uurimistöö valmis saanud, tema isale Vaino Kenk'ile ja Võrumaa Muuseumile hulgaliselt abistava materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse eest autori töötamise vastu muuseumis. 5 1. VÕRU LINN 100 1.1. Taust Eesti oli Vene keisririigi koosseisus
pilt kuvada monitorile, mille diagonaal on 15 tolli ehk umbes 38 cm, kuid resolutsioon 800 x 600 pikselit, siis see pilt ekraanile ära ei mahu. Samas, trükkides seda pilti trükieraldusvõimega 4800 punkti tollile, saame paberile postmargist väiksema, tibatillukese kujutise. Tõsi, väga hea kvaliteediga. Digiteerimisel kasutatavate resolutsioonide kohta on palju mitmesuguseid "häid tavasid" ning juhiseid. Kõige õigem oleks esmalt välja selgitada, milleks digiteeritakse ja mida digiteeritud materjaliga hiljem võidakse teha (OCR nõuab suuremat resolutsiooni), millised on vähima detaili mõõdud, mida kaotsi minna lasta ei saa. Ja sellest tuleneva resolutsiooniga digiteeridagi. Kuidas leida skaneerimiseks sobivat resolutsiooni? Järgnevast viitest leiate kalkulaatori, mis küsib mitmesuguseid materjali ja selle kasutust puudutavaid üksikasju ning selle põhjal arvutab kasutamiseks sobiva resolutsiooni. http://images.library.uiuc.edu/projects/calculator/image_calc.asp
murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon, mis on varustatud ka sõnade levikut ja seoseid uurida võimaldava otsingumootoriga,
Arhiivi vaade · Üldinfo selle kohta, mis on VAU, kelle jaoks on VAU, mida VAU sisaldab jne. · Tasulised teenused (teatised, koopiad, veebipood) ja tasuta teenused (küsimused) · Abitekstid, millega üritatakse kasutaja eesmärke aimata ja neile lahendusi pakkuda: tüüpprobleemid tüüplahendused. · Viited arhiivi rakendustele andmebaasid, digiteeritud materjal jne. · Uudised, pressiinformatsioon, uuendused VAU keskkonnas jne. Personaalne vaade · Kasutajakonto: Iga kasutaja saab muuta oma isiklikke andmeid, mis ta registreerudes esitas, saab vahetada parooli, muuta teatud seadeid, vaadata oma tellimuste ajalugu jmt. · Lingimärkmik: Iga kasutaja saab salvestada viiteid konkreetsetele
1821-1827 meridiaankaar- meridiaanivõrgu abil määratud kaar. Läbib kaarena maakera, selle kaare abil võimalik veel täpsemalt suuremaid alasid kirjeldada kaardil. Eesti kohta esimene kujutis araablase Al Idrise kaardil 1154. a. Kaartidel ja plaanidel oli palju vigu nagu ka kroonikatel. Kaardid, kus kujutatud ka Eestit- 1529 Vana-Liivimaa kaart, 1573- Johann Portantiuse kaart, esimene säilinud Liivimaa kaart, olemas rahv.raamatukogus, digiteeritud, peal kõik Eesti linnad. 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba l tuntav paan)1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud. 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv)- Eesti plaan, kus peal külad, veskid. Pildirikas. Rootsiaegsed kaardid olid täpsemad, kui sajand hiljem tehtud, Nõukogude ajal salastatud. Katastrikaardid- esimesed Soome ja Saksamaa kohta. 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni 1561 Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad kihelkonnad
Kultuur on ka kohalik üldkasutatav pärand. Seega on määratletud need varad, millel on mõned n-ö eheda üldkasutatava pärandi erijooned, nagu näiteks ühised tunnused ja isikukohastamatus. Kuna kohalik pärand sõltub ka kohalikest vahenditest, ei saa see olla kõigile ühtviisi ja igal moel kättesaadav. Eheda kohaliku kultuuripärandiga saab tutvuda siiski vaid pärandi asukohas, mistõttu kultuuriveeb on üks võimalik vahend, mille kaudu pakkuda digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust. Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada piirkondlikke tooteid ja teenuseid, mis on maailmaturul jätkuvalt läbilöögivõimelised,
6. Markus, Kersti. "Misjonär või mõisnik - tsistertslaste roll 13.sajandi Eestis", Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14 7. Norrman, Jimmy. "Vårdprogram för parkanläggningen vid Kolk herrgård", Estland. 1999 8. Nurme, Sulev, Nutt, Nele. "Pargiterminite seletussõnaraamat", 2012 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf 9. Odres, Lembit.Uurimistöö, 1977; asukoht Kolga muuseum 10. Praust, Valdo Eesti digiteeritud ruumiandmete ja ajalooliste kaartide kasutamine ajaloolise teedevõrgu rekonstrueerimiseks. Ettekanne Pärnus 2012. PDF netist. 11. Raam,Villem. "Padise klooster" 1958 12. Russow, Urve. "Roma-Kolga projekt", 1998 13. Soojustrassi arheoloogiline ülevaatus Kolga mõisas. 1986. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.11872 ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011872.pdf 14. Tamm, Jaan. "Eesti keskaegsed kloostrid" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 15. Tarvel, Enn
koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö.
ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski tuleb teatud muldade ja maakasutuse korral info ajakohasust kriitiliselt hinnata.
8 Täiendavaid materjale on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi on appi võetud Valve Saretoki kaheköitelise mälestusteraamatu Läbi uduliniku9 mõlemad osad ning hulgaliselt uudisnuppe tollasest kohalikust ajakirjandusest. Kasutusel olnud ,,Rajalane" ja hilisem ,,Lõuna-Eesti" on hõlpsasti kättesaadavad digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasis. 5 Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Tallinn: AS Eesti Raudtee, 2010. 6 Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996. Tallinn, 1996. 7 Eesti ja Läti suhted 19201925: Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe. Tallinn: Umara, 1999. 8 Eesti Vabariigi sisepoliitika 19211929: Dokumentide kogumik. Koostanud Jüri Ant, Eeri Kessel, Ago Pajur. Tallinn-Tartu: Rahvusarhiiv, 2002. 9 Valve Saretok
Kogumistöö jätkus pärast sõida ja tulid appi muutekorrespondendid. Kokku kogunenud üle 500 000 sedeli. Olemas Eesti Keele Instituudis. Koguda tuleks nimesid pigem rohkem korraga, ühekorra esinevad andmed võivad olla vigasemad. Kaardiallikad: varaseim kaardikujutis, mis kohanimeuurijale vajalik Mellini Liivimaa atlas. Sisaldas kõiki Eestimaa maakondi ja hiljem mainimisväärt Lücker, põhjaeestis 1841 Smith (?). põhiosa allikatest arhiivides. Suur osa huvipakkuvast dokumentatsioonist digiteeritud. Kohanimeraamatu suurim probleem: allikatest ei jõua kõike läbi töötada ja peab valima. Hupel esimene kohanimeuurija. 19. Sajandil baltisakslased need, kes uurisid, esimesed eestlased Hurt ja Veske. Järgnes periood kus soome nimeuurijad: Ojansuu ja Kettunen. 1910ndatest hakkas kirjutama kohanimede teemal. Suurimaks kohanimede tööks jäi eesti kohanimede uurimus 1955 ilmus Helsingis. Nimepoolest ainus kogu eesti kohanimesid käsitlev teos
CD (Compact Disc) laser-heliplaat, laserplaat, kompaktketas, audio-laserketas.Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kui helisignaal on digiteeritud ja salvestatud, siis valmistatakse klaasalusega emaketas, selle järgi tehakse üks või mitu metallvormi ehk negatiivi, kus süvendite asemel on kõrgendikud ja vastupidi. Vorm paigutatakse survevaluseadmesse ning laserketta kujulisse õõnsusse pressitakse surve all kuum plastmass, seejärel jahutatakse vormi veega ja paari-kolme sekundi pärast võib tahkunud kompaktketta vormist välja võtta. Ketta see pool, kuhu
,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud) Oma Maa- Postimehe kirjakogu; Vilberg- Kodumaal rännates; Kampmaa- Eesti kodumaa; ajalehtedes- digiteeritud eesti ajalehed. Geograafia algus tartu ülikoolis- Kuni aastani 1919 puudus geograafia institutsioon. TÜ geograafia kabineti kroonika 1919 oli Eestis veel Vabadussõda. Augustis 1919 otsisti Granö üles, eestlaste hulgast polnud võtta. Granö alustas kartograafia põhikursusega, kultuuri geograafiat otseselt polnud, aga oli antropogeograafia-õpetati inimest tema kultuuri tundma. Granö algatas süstemaatilise Eesti alade uurimise.
oma valdkonna uurimuste ja andmete koondamise kohta on Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv http://www.psych.ut.ee/esta/ ja sotsiaaluuringute andmebaas http://www.sotsioloogia.ee/esta/rihu_database.html, kust leiab rakenduslikke interdistsiplinaarseid haridusuuringuid ja andmeid. Ajalooliste tööde puhul on tähtsaks allikaks Rahvusarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/ oma arvukate andmebaasidega, kust saab internetis otsida fotosid ja digiteeritud dokumente või ka kohale minna, et uurimissaalis originaaldokumentidega töötada. Eesti keelega seotud teemade uurijatele on abiks Eesti Keele Instituudi keelekogud ja andmebaas, sh Eesti kohanimede andmebaas. Andmebaasidest saadud statistiliste andmete kasutamisel tuleb alati silmas pidada, et uurimistöö autor ise täielikult mõistaks, mida andmebaasist saadud tabel või joonis tegelikult kirjeldab ning oskaks statistilisi andmeid oma töös arusaadavalt lahti mõtestada
annaabi.ee 
