13. 65,4 p/s 117 mm 16,5820 14,5 mm 5 mm 14. 70,1 p/s 126 mm 21,3271 16 mm 5,6 mm Tabel 2. Materjaliga resti takistuse määramine Materjal rapsiseemned Materjali kaal 160 g , V=250 ml Materjali tihedus 640 kg/m3 Materjali granulomeetriline koostis keskmine osakese suurus = 1,45 · 10-3 m sage-dus Diferentsi Õhu Resti Kihi Kihi Kihi iseloomustus p/s aalmano kiirus, takistus, kõrgus h, poor-sus, meetri õhk, m/s prest, m näit, mmH2O mmH2O 6 7 11 12 0 15,5 mm 0,0054 2 mm 0,035 m 0,4 ei liigu
täiskasvanutest Madalavoltaaziline EEG korral o tegemist segavormiga, kus ülekaalus on beetalained, alfa lained on vähe Korrapäratu EEG, esineb ligikaudu 15 % täiskasv, selle puhul on isel sageduste ja amplituudide suur varieeeruvus. NÄRVIFÜSIOLOOGIA Rakumembraan on puhkeolekus el laetud, st et tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumemb sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim puhke e. rahupotentsiaaliks(RP). K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuväl aines 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l Kaalium konts rakus on kõrgem 155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145 mmol/l) rakusisesest kont (12 mmol/l)
Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest t0 ning lugeda seda nullajahetkeks. Diskreetajasüsteemi käitumine on aga määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. Diskreetaja süsteemi olekumudeli erinevus pidevajast avaldub eelkõige tuletise mõiste puudumises. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil: ∆x(k) = x(k+1). Algolek: Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Nullised algolekud, teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0, pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis
lugeda nullhetkeks. Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda edasiselt nullajahetkeks. Diskreetaia süsteemi käitumine on aga määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. Diskreetaja süsteemi olekumudeli erinevus pidevajast avaldub eelkõige tuletise mõiste puudumises. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreet-funktsiooni diferentsi abil: x [k] = x[k+1]. Olekuvõrrandi lahen-damine: 1. Homogeenne võrrand. Vektorvõrrandi (d/dt)X(t)=A(t)X(t)+B(t)U(t) lahendamine olekuvektori X(t) suhtes. 1) U(t)=0; (d/dt)X(t)=A(t)X(t) (2.1); X(t)=(t,to)X(to) (2.2), mis võimaldab arvutada mistahes X(t) väärtusi tingimusel t>to. Maatriks-funktsioon (t,to) teisendab oleku X(t0) olekuks X(t), seega ta sõltub kahest ajamuutujast t ja to. 2) (d/dt)X(t)=(d/dt)(t,t0)X(t0); (d/dt)(t,to)X(t0)=A(t)(t,to)X(to);
Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda edasiselt nullajahetkeks. Diskreetaja süsteemi käitumine on aga määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. Diskreetaja süsteemi olekumudeli erinevus pidevajast avaldub eelkõige tuletise mõiste puudumises. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreet-funktsiooni diferentsi abil: Δ x [k] = x[k+1]. Algolek- Olekuvõrrandi lahendamine- 1. Homogeenne võrrand. Vektorvõrrandi (d/dt)X(t)=A(t)X(t) +B(t)U(t) lahendamine olekuvektori X(t) suhtes. 1) U(t)=0; (d/dt)X(t)=A(t)X(t) (2.1); X(t)=Ф(t,to)X(to) (2.2), mis võimaldab arvutada mistahes X(t) väärtusi tingimusel t>to. Maatriks-funktsioon Ф(t,to) teisendab oleku X(t0) olekuks X(t), seega ta sõltub kahest ajamuutujast t ja to
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina. Selle ballasti hulgaga saab reguleerida laeva trimmi (diferentsi). Vöörpiigis puudub topeltpõhi. Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein. Ketikast, (chain locker, cable locker, ) Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil. Pakk, (forecastel, , ) Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda kuni laeva keskosani (pikendatud pakk). Kaitseb tekki ja tekilasti vastulaine eest,
Kui eksisteerib funktsioonide tuletiste suhte piirväärtus, siis Funktsiooni y=f(x) esimest järku diferentsiaal on eksisteerib ka esialgne piirväärtus ja dy=y'(x)dx=y'(x)*x Teist järku diferentsiaali saame võttes esimese diferentsiaali diferentsi L'Hospitali reegel d2y=d(dy)=(dy)'dx Tõestus: 1) Olgu määramatus 0/0 ja a- lõplik (dy)'=(y'(x)*x)'=x*y''=y''(x)dx Eeldame, et punkti a teatud ümbruses on täidetud Cauchy Seega d2y=y''(x)dx2 Jätkates seda protsessi on dny=y(n)(x)dxn n=1,2.. reegli tingimused
tekkinud, ravikulud vajavad üldjuhul viivitamatult maksmist ning samuti võib olla vajadus ka majas edasi elada Järeldus: H saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel juhtude 2), 4), 5) ja osaliselt 6) eest. 1) elamu lõpetamiseks tehtud kulutuste eest 20 000 eurot: Kaasusest ei ilmne, et H oleks teinud enne tulekahju kulutusi elamu lõpetamiseks. Seega ei ole tekkinud diferentsi VÕS § 127 mõistes ning ei ole tekkinud kahju VÕS § 128 mõistes. 3) maakleritasu 1000 eurot seoses kinnistu müümisega pärast tulekahju toimumist: Ei ole tekkinud varalist diferensti VÕS § 127 mõistes. H otsus müüa maha elamu pärast tulekahju ja kasutada maaklerit on tema enda otsus, mis ei ole kuidagi seotud diferentsiga ega kahju tekkimisega. Need asjaolud ei ole omavahel põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõistes
z 1 x(z) s 0 t k z 1 z 1 z TULETISE KUJUTIS DIFERENTSI KUJUTIS sx(s) x( 0) L d x(t) xkT=x(k+1)T-xkT Z dt Z (z-1)x(z)-zx+0 d2 2xkT=x(k+1)T-xkT Z
rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind
nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse transpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Sissehingamisel on roided tõstva funktsiooniga välitse
retseptoritest kesknärvisüsteemi. eferetsed närvikiud - motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked - annavad impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim. puhkepotensiaaliks. -30mV kuni -100 mV (sõltub rakutüübist). MP on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl– ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ konts. rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Ekstratsellulaarvedelikus ületab Na + kontsentratsioon (145 mmol/l) rakusiseset kontsentratsiooni (12 mmol/l). Cl – konts ekstratsellulaarvedelikus kõrgem (120 mmol/l) kui intratsellulaarvedelikus (4 mmol/l)
PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina ehk aktsioonipotentsiaaliga, mil rakumembraani välispind mandab negatiivse ja sisepind positiivse laeng. Refraktaarsus neuronites- Koe erutuse langus Mis määrab erutuse levimise suuna-Aktsioonipotentsiaali tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on
§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 + ÄS § + § 1050 lg 1. 3-2-1-69-15 RK leidis, et ka raamatupidamise aastaaruande esitamist reguleerivad normid on kolmandat isikut kaitsvad normid. Et saaksime rääkida juahtuse liikme vastutusest, peab kõigepealt olema kindlaks tehtud juriidilise isiku vastutus. Ehk juhatuse liige ei saa vastutada võlausaldajate ees ilma, et ühing ise vastutaks oma võlausaldajate ees. Põhjusliku seose küsimus peame hindama kolmanda isiku kui kannatanu varalist diferentsi. Võrrelda tuleb mõtteliselt olukorda, kus ta oleks õigeaegselt esitanud pankroti avalduse tegeliku olukorraga. Esimene juhtum kaitsenormi rikkumine § 1045 lg 1 p 7. Teine juhtum juhatuse liige on tahtlikult ja heade kommete vastaselt põhjustanud kahju, § 1045 lg 1 p 8. Kolmas juhtum tema poolne lepingueelsete kohustuste rikkumine culpa in contrahendo järgi. 10. Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis
füüsilise töö ajal suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbi voolava vere maht kuni 85 %-ni kogu ringluses olevast verest. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q=(P1-P2)/R Q-mahtkiirus; P1 ja P2-rõhud veresoonte otste vahel; R- takistus. Vererõhu diferentsi määrab mahtkiiruse ja takistuse korrutis: (P1-P2)=Q*R Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, on vere laminaarsel voolamisel väljendab Poiseuille´seadusega. R=8*L*n/Pii+r4 L-veresoone antud lõigu pikkus; n-vere viskoossus, Pii-3,14; r-veresoone viskoossus. Vere mahtkiirus (ml/min //l/min), sellest nähtub, et verevool on võrdeline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline
y (12.4) tema esimene tuletis y ' = o x o o kus y = v' (t ), x = v' (t ) © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Toomas Sarv 19 Funktsiooni y = f (x) esimest järku diferentsiaal on dy = y ' ( x)dx = y ' ( x) x Teist järku diferentsiaali saame võttes esimese diferentsiaali diferentsi d 2 y = d (dy ) = (dy )' dx (dy )' = ( y ' ( x) x)' = x y ' ' = y ' ' ( x)dx Seega (12.7) d 2 y = y ' ' ( x)dx 2 Jätkates seda protsessi on (12.7) d n y = y ( n ) ( x)dx n n = 1,2... Valemist (12.7) järeldub, et funktsiooni kõrgemat järku tuletise võib esitada kujul dny (12.8) y ( x) = n (n) n = 1,2... dx Olgu antud liitfunktsioon y = f [u (x)]
y (12.4) tema esimene tuletis y ' = o x o o kus y = v' (t ), x = v' (t ) © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Toomas Sarv 19 Funktsiooni y = f (x) esimest järku diferentsiaal on dy = y ' ( x)dx = y ' ( x) x Teist järku diferentsiaali saame võttes esimese diferentsiaali diferentsi d 2 y = d (dy ) = (dy )' dx (dy )' = ( y ' ( x) x)' = x y ' ' = y ' ' ( x)dx Seega (12.7) d 2 y = y ' ' ( x)dx 2 Jätkates seda protsessi on (12.7) d n y = y ( n ) ( x)dx n n = 1,2... Valemist (12.7) järeldub, et funktsiooni kõrgemat järku tuletise võib esitada kujul dny (12.8) y ( x) = n (n) n = 1,2... dx Olgu antud liitfunktsioon y = f [u (x)]
voolud praktiliselt võrdsed. Võib esineda voolude erinevus, mida nim. nihkevooluks. On OPvõimendite rakendusi kus voolude erinevus on eriti oluline ja taolistel juhtudel tuleb valida võimalikult väikse nihkevooluga võimendi. op võimendtite kasutamisel eelistatakse kahe sisendiga erinevust ehk dif. Signaali, mis antakse sisendite vahele ja ühissignaali, mis toimivad üheaegselt mõlemas sisendis. On ilmne et soodsam sisendsignaal on diferentsi signaal, kuna saame võimenduse mõlema sisendi suhtes ... ja sümmetrilise võimendi puhul võimendus ei tekigi. Vastavalt sellele millis tööreziimi kasutatakse tuntakse kahesugust sisendtakistust.
välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. ·Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. ·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL ·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu.
aksonite müeliinkesta. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Neil on toesefunktsioon, ka toitainete vahendamise funktsioon. 3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP). Mikroelektroodide abil teostatud mõõtmised näitavad, et erinevatel kudedel on puhkepotentsiaali väärtus erinev (40 kuni 100 mV). Puhkepotentsiaal on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ kontsentratsioon rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l)
alates ühiskonnas eksisteerivatest väikegruppidest kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud - selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on
k +0 z z z lim sX(s) = lim x( t ) z -1 s 0 t lim x[kT ] = lim( z - 1)X( z) = lim X( z) k z 1 z 1 z TULETISE KUJUTIS DIFERENTSI KUJUTIS sX(s) - x( +0) L d x( t ) x[kT] = x[(k + 1)T] x[kT] Z dt Z (z 1)X(z) zx[+0] L d2 2x[kT] = x[(k + 1)T] x[kT] Z s 2 X(s) - x& ( +0 ) - sx( +0) x( t )
häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum – kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse tranpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Sissehingamisel on roided
Hulkade ühendamisega seotud: nt pani lauale 3 ploomi, 2 õuna, saame arvutada, mis õuna ja ploomi kokku on. Hulkade kokku loendamien, nt ühe laua peal on 2 kommi, teise laua peal 3 autot, mitu asja kokku on laudade peal. Osade eraldamine: saame kokku arvutada, jne. Hulkade võrdlemine: mitme võrra vähem, rohkem. Kogumid ise ei muutu, aga me otsime nende erisust! Aga nad jäävad alles nii, nagu need olid, et otsime seda eristust, vahet, diferentsi. TEKSTIÜLESANDE KÄSITLUSE EESMÄRK: Eesmärk pole kvaniteet vaid kvaliteet kuidas saada õiges lahendmaisoskus ja analüüs jne. Pm vaja kujundada oskus ette kujutada matemaatilist situatsiooni , koostada võrrand ja siis valida alles tehe. TEKSTÜLESANDE ANALÜÜS: 1) SM loomine: situatsioonimudeli loomine : räägitakse, mis sündmusest/olukorrast/tegevust.. Mida tehti? Mis on teada? Mis pole teada? 2) MSM: matemaatline SM : Teada on esiteks..hulk/arv/mõõt.
kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud – selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval
annaabi.ee 
