SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne retinopaatia............................10 2.1.3 Proliferatiivne retinopaatia..........................................................................11 2.1.4 Retinopatia sümptomid................................................................................11 3 RETINOPAATIA ENNETAMINE...................................................................
Uurimuste järgi esineb seda umbes neljandikul I tüüpi diabeetikutest, kelle haigus on 6 kestnud üle 20 aasta. II tüüpi diabeetikutest esineb see ainult mõnel protsendil. (Ilanne- Parikka jt 2000: 278). Retinopaatia kergemat vormi nimetatakse taustretinopaatiaks, mis on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus. Seda esineb sagedamini( umbes 90% -l diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud vähemalt 20 aastat). Taustretinopaatia algfaasis leitakse võrkkestas väikesi täppverevalumeid. Selle progresseerudes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud, mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
