PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja De...
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
Devoni Ajastu (kestis 57 miljonit aastat (416-359 milj.a.tagasi). Dariya Romanova Violetta Zakorzhevskaya 11 klass Sissejuhatus Devoni kontinendid ja mered Kalade ajastu Devoni kivimid Eestis Devoni kontinendid ja mered Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja- Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja- Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri - Laurussia. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimeta...
Devon Devoni ajastu paiknes 416 - 359 miljonit aastat tagasi. See nimetati nii kivimite leiukoha järgi: Devonshire, Inglismaa. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia ürgmandri liitumine Baltika ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia. Peamine kivim oli liivakivi kuid leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguli...
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% ...
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2...
Ehitus ja ehitusmaterjalitööstus Eestis, nagu teisteski riikides on ehitusmaterjalide tootmine võrdlemisi kaalukas, kuid peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu. Ehitusmaterjalide tööstus on üks väheseid tööstusharusid, mis kasutab toodangu valmistamisel peamiselt kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu. Eesti ehitusmaterjalitootjad on osutunud konkurentsivõimelisteks ja valmistavad kvaliteetset toodangut ka müügiks välisturgudele. Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires. Põhiosa toodangust annavad kümmekond suurettevõtet, nende hulgas Kunda Nordic Tsement, E Betoonelement, Tartu Maja, EstStein jt. Lubjatööstus Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel mitmesuguste segude, peamiselt krohvitööde jaoks. Lubja tootmise põhiliseks tooraineks on lubjakivi. Suurimaks lubjatootjaks on Rakke lubjatehas, mis toor...
Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladest...
Liiv, savi ja tellised Liis Siimsoo Liiva mineraalne koostis Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. Liiva leidumine Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana Tugev ehitusalus mudaseks Tihendatav Määrib (tolmab) Imeb vett Liiva kaevandamine Eestis on klaasitootmiseks sobivat puhast kvartsliiva kaevandatud Piusal, väiksemas mahu...
Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm varud Eestis 79,4 mln m3 kaevandamisega rikutakse maapõuda Kasutamine ehitusmatejal Liiv Peipsi järve põhjakaldal tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel l...
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubja...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veeke...
Kõr Geoloogiline gus Pinnakate ja Sadmete hulk Koht aluspõhi pinnavormid mullad mer aastas temperatuur maavarad (kivimiline koostis) epin ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 m. Savi koosneb savimineraalidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1] Savikivimite hulka kuuluvad argilliit, savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad. Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savik...
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See...
LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterja...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Põllumajandus...
Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. K...
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehal...
Eestis leidub paljandeid eriti veekogude ääres, kus pinnakatte alt tulevad nähtavale aluskorra või Eesti aladel oli palju rändrahne, kuna Eesti oli Asub Ida-Euroopa platvormi loode osas Pealiskorra moodustavad settekivimid Pinnakatte paksus on näiteks Devoni liivakivi ja setted, keskmiselt 5-10m näiteks lubjakivi Aluskord koosneb eelkambruni Eesti geoloogiline ehitus kivimitest näiteks graniit ...
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Kordamisküsimused 1. Millisel platvormil asub Eesti? Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. ...
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhij...
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: P...
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest...
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinu...
Kätlin Ilves 11B Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Kõrgus merepinnast 30 m Soolsus 0 Keskmine sügavus 7,1 m Vee läbipaistvus 23 meetrit Suurim sügavus 15,3 m Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) ...
Kivimid Eestis Koostasid: Ranno Kiveste Egle Kuusik Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2012 Põlevkivi • Põlevkivi- on peenekihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeas...
… KAGU-EESTI PAEKIVI REFERAAT Õppeaines: PAEKURSUS Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 31/41 Juhendaja: …. Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. PAEKIVI OMADUSED ..................................................................................................................... 4 2. KAGU-EESTI PAEKIVI .................................................................................................................... 7 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES ......................................................................................................... 9 4. EESTI PAETEKE NING KASUTUS ............................................................................................... 10 5. PAEKIVI TÜ...
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tule...
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
Eesti geoloogiline ehitus Diana Petšnikovski, 9 “C“ Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Esimesed geoloogilised vaatlused Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“. Friedrich Schmidt Hendrik Bekker Struktuur Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Ehituse kompleksid Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest ...
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
Pedosfäär Muldkatet nimetatakse pedosfääriks. Selles PPs sa õpid: Mis on muld Mulla koostis Mulla teke Maailma mullad Mullatekkeprotsessid Muldade kaitse Muld on.... Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: Mullale on iseloomulikud: kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on ...
annaabi.ee 
