Eesmärk oli üld- ja kutsehariduse integratsioon, üleminek üldisele kutseharidusele. Taheti luua üld- ja kutseharidust andev koolitüüp, mis tegelikult tähendanuks oskustööliste ettevalmistamist. Samas oli selge, et töökasvatuse efektiivsus on väike, kui selleks puudub ajakohane varustatus. Üldhariduskeskkooli ja kutsekooli ühtesulatamist ei jõutud lõpule viia. 1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased
tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on iga inimese eraasi) Riigi ja ametnikkonna volituste piiramine ja kontrollimine Tugev kodanikuühiskond, kes seisab oma õiguste ja vabaduste kaitsmise eest Vabaturumajanduslike põhimõtete rakendamine majandussüsteem peab olema maksimaalselt vaba riigi piiravatest tingimustest
isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. 13. apr. 1988.a. telesaates ,,Mõtleme veel" tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. 1988.a. juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod. K
• 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a
tõestatud. (Kehtna.edu, 26.01.2011) Vastuseis töötamisele on nii tugev, et tavaliselt ei piisa tasuga meelitamisest sellest üle olemiseks. Inimesed võtavad tasu vastu ja küsivad pidevalt juurde, aga tasu üksinda ei loo vajalikku töötahet. Ainult karistamisega ähvardamine mõjub.Sõjajärgne inimsuhete kriitika, halvustavad märkused vastutulelikkuse ja demokraatia kohta tööstuses, mõningate firmade kalduvus tsentraliseerida uuesti sõjajärgset detsentraliseerimist - kõik see X ja Y teooria väljendab pinna all olevat oletust, et inimesed töötavad ainult äärmise sunni ja valve all. (Kehtna.edu, 26.01.2011) Kasutades teooriat X saab juhtkond lähendeda kas rangelt või leebelt. Range lähenemine põhineb sundimisel, ähvardustel, karmil järelvalvel ja tihedal kontrollil, põhiliselt käsul ja kontrollil
holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions sotsiaalökoloogia – inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. Bookchin. ökofeminism – sotsiaalne ja poliitiline liikumine, mis ühendab ökoloogia ja feminismi. Naiste rõhumise ja looduse degradeerimise vahel on seos. Shiva, Bond. pragmatism - senisel keskkonnaeetikal ei ole olnud mõju keskkonnaalastele otsustele; tuleb mõelda, kuidas saaks keskkonnaeetika aidata kaasa praktiliste keskkonnaalaste küsimuste lahendamisele
miilitsavägesid enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses 1988 toimus loominguliste liitude ühispleenum. Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda, et avalikustamist tuleks süvendada, et rahvusteadused peaksid olema prioriteediks, nõuti, et küüditamine tuleb ebaseaduslikuks kuulutada, nõuti, et immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte. Järgmisel päeval 14 aprillil toodi Tartus toimunud
kavandamine (tegevuskava tulevikus), organiseerimine (töö on organiseeritud, kui on kindlaks määratud kes, mida, mis jrk, millal teeb), õiguste ja vastutuste siirmine (on kirjaliku siirmise vahendiks), koordineerimine (protseduurireegli järgmine tagab spetsiaalse jõupingutuseta tegevuse kooskõlastuse), suhtlemine (kommunikatsiooni võrgustik, seosed operatsioonide vahel), otsustamine (näitab tsentraliseerimist/ detsentraliseerimist, kes, kus, mida otsustab), kontrollimine (üks kontrollimisalustest).
See võimaldab vähendada juhtide ja töötajate otsese suhtlemise intensiivsust, kuna reeglid määravad, kuidas erinevates situatsioonides käituda e otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Tsentraliseeritus näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis koondunud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte. Suuresti mõjutavad aga detsentraliseerimist juhtide isiklikud arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 6. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju
Väikestes ettevõtetes toimub delegeerimine suuliselt kuid kirjalik oleks parem ja ei teki arusaamatusi. Delegeerimise ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseeritusse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsuseid teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Kuigi detsentraliseerimist mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid, on olemas hulk tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivseid hindamisaluseid: a) majanduslikud kaalutlused. b) organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate oskuste hulk. c) ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus. d) organisatsiooni struktuur. 24. Riviorganisatsioon Organisatsioon tekkis Aleksander Suure võimsas organisatsioonis, mis vajas
Avalik teenistus suunab süsteemi elementide ja nende omaveheliste suhete arengut. (Eesti on siin) Eesti puhul on rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide mõju AT-le pigem kaudne. Põhilised jooned mis ühendavad demokraatilike riikide avalikke teenistusi: professionaalsus, väärtuspõhisus, neutraalsus, stabiilsus, usaldusväärsus (ühised väärtused). NPM-i haldusjuhtimise reformid, mis rõhutavad avaliku ja erasektori töötingimuste ja hüvede üksteisele lähendamist, detsentraliseerimist, dereguleerimist, klassikalise karjäärisüsteemi asendamist avatud süsteemiga ning tulemuspõhilist juhtimist. NPM pole olnud alati edukas, mistõttu on ilmsenud rohkesti probleeme ning on toimumas vastupidine areng: optimaalse tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise vahekorra otsimine, eraldiseisva AT identideedi arendamine, rõhuasetamine ametiasutuste vahelise koostöö ja koordinatsiooni parandamisele, tasakaalu leidmine stabiilsuse ja paindlikkuse vahel.
vaatamise mudelitesse. 4. Arvutisuhtluse arengul on tugevad psühholoogilised ja sotsioloogilised vastulöögid erinevate kommunikatsioonigruppide eesmärkides ja protsessides. 5. Ta on odavam, kui post või kaugekõned. 6. Ta pakub võimalusi ühiskonnas halvemas olukorras olevatele gruppidele oskuste ja sidemete omandamiseks, et saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. 7. Ta võimaldab organisatsioonides väga suurt tsentraliseerimist või detsentraliseerimist. 8. Ta muutub peamiseks vahendiks üksikisikutele, et ühineda ühiste huvide, murede või eesmärkidega gruppidesse. 9. Ta võimaldab teha kodus ära olulise osa tööst, võttes samal ajal umbes poole tavaliselt kulutatud ajast. 10. Ta annab võimaluse formeerida poliitiliste ja erihuvidega gruppe. 11. Ta avab uksed uute ja senitundmatute teenuste juurde. 12. Ta võimaldab arvestatavat energia (kütuse) kokkuhoidu. 13
et kiired reformid toovad alati kaasa murranguid ja pingeid ühiskonnas, eriti ühiskonna haavatumates gruppides. Omanikuasustusele põhinev eluasemekorraldus madalate erastamishindadega viib munitsipaalelamufondi eristumisele, madala sissetulekuga leibkondade koondumise viimati nimetatud ruumidesse; üürivõlgnevuse kasvule ja kokkuvõttes ka väiksemale üüritulule. Tulemuslikumaks peetakse eluasemepoliitikat neis KIE maades, kus koos üürisektorile orienteeritud tegevusega rakendati detsentraliseerimist ehk finantspiirangutest loobumist riigi poolt. Pakkumist mõjutavad subsiidiumid on osutunud tulemuslikuks, kui määratletud on selgelt sotsiaalelamusektori mõiste; pakutakse mõõduka hinnaga üürielamufondi; eluaseme soetamist toetavad meetmed on pikaajalised ja selgelt orienteeritud toetust vajavatele leibkondadele. Jätkusuutlikkus tähendab siinkohal finantseerimisallikate olemasolu, erakapitali ja erinevate kodanikuühiskonda kaasavate praktikate rakendamist.
Samuti uskus modernism, et inimesed on suutelised neid teadmisi kollektiivselt rakendama, muutmaks elu paremaks ja suunamaks maailma inimarengut. Modernism hindas kõike seda, mis oli uus ja kaasaegne, vanades kommetes ja traditsioonilises kultuuris ei nähtud midagi nii väärtuslikku, mida peaks kindlasti hoidma. Postmodernset ühiskonda, mis kujunes 20. sajandi viimasel veerandil, nimetatakse ka disorganiseerunud kapitalismiks. See tähendab majanduse ja valitsemise detsentraliseerimist, võimu hajumist, suhete ja kihistuse muutumist ebapüsivaks ning kiiresti liikuvaks. Majanduses ilmusid väga erineva suurusega ja tegevusprofiiliga ettevõtted, traditsiooniliste ketrusvabrikute kõrvale tulid teenindusfirmad, virtuaalsed bürood ja investeerimisfirmad, mis 22 Tänapäeva maailm müüsid ainult ideid, mitte käegakatsutavat kaupa. Inimesed muutusidkindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks
minimaalne ning piirduma kodanikuõiguste kaitsega. Praktilises poliitilises tegevuses peab liberalism oluliseks kodanikuõiguste ja vabaduste kaitsmist ning pöörab seetõttu suurt tähelepanu parlamentarismi probleemidele, s.o.valitsuse vastutusele parlamendi ees, konstitutsiooni ning õiguskorra küsimustele, samuti kiriku lahutamisele riigist ja ilmaliku haridussüsteemi arendamisele. Liberalism peab religiooni inimeste eraasjaks. Liberalism peab oluliseks ka võimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist, selleks et võim ei võõranduks inimestest ega koonduks riigi või poliitiliste organisatsioonide kätte.Majanduspoliitikas on liberalismile oluline vabakaubanduse põhimõtete rakendamine, s.h. igasuguste kitsendavate tgurite nagu tollide ja mahuliste (kvootide) või väärtuseliste piirangute kõrvaldamine riikidevahelisest kaubavahetusest. Sotsialistlik ideoloogia 19
Ometi jäid eesti keel ja kirjandus ühtedeks kesksemateks õppeaineteks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. 7 Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes. 1980. aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a. loodi Eesti Laste Organisatsioon (ELO). 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988. a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. 3. Ideoloogiline surve õpikute näol Õpikut on läbi aegade käsitletud kui määratletud infoallikat ja rahvusliku kultuuri kandjat
julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on vaja motiveerida, tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. Võimaldades inimesel loominguliselt töötada saab ta kasutada oma loomingulist potentsiaali ja saavutab head töötulemused. Vastavalt oma tõekspidamistele kujundavad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. McGregor nimetab Y-teooriat uueks juhtimisteooriaks. Uue juhtimise rakendamiseks on vajalik kasutada detsentraliseerimist, delegeerimist, töö rikastamist, mõjutavat juhtimist ja tagasisidet. McGregor rõhutab, et olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb kasutada nii X- kui ka Y-tüüpi juhtimist. Kui X-tüüpi autokraatlik juhtimine tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. Seega tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat tüüpi juhtimist. McGregor propageeris autokraatselt juhtimiselt osavõtlikule
Otsustamisõiguse keskendamine ja hajutamine Otsustamisõiguse keskendamine või hajutamine on tegevus, mille käigus otsustamisõigust siiratakse kogu organisatsiooni ulatuses üles- või allapoole. Siirmise kaks tahku -otsustamisõiguse keskendamine ja hajutamine- on nagu kaks kaalukeelt. Kui mingi mõjur nihutab üht kaalukeelt ühes suunas, on vältimatu, et sellega koos nihkub teine kaalukeel vastassuunas. Ilmingu teisendmõistena kasutatakse ulatuslikult juhtimise tsentraliseerimist ja detsentraliseerimist. Need mõisted avavad asja olemuse poolikult, sest nende all võib mõista ka juhtkonna ruumilist paiknemist. Kogu keerukus peitub nende õige vahekorra leidmises ehk otsutamisõiguse keskendatuse või hajutatuse sobiva määra valikus. Selguse saamisele aitab kaasa vastuse leidmine järgmistele küsimustele: Kus, missugusel organisatsioonitasandil tehakse tähtsaid otsuseid? Kui palju neid igal ametikohal tehakse? 92
See võimaldab vähendada juhtide ja töötajate otsese suhtlemise intensiivsust, kuna reeglid määravad, kuidas erinevates situatsioonides käituda e otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Tsentraliseeritus näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis koondunud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte. Suuresti mõjutavad aga detsentraliseerimist juhtide isiklikud arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 3. Huvigruppide mudel Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Huvigruppide kaardistamine on suuresti seotud keskkonnategurite kaardistamisega, kuid meeles tuleb pidada, et huvigruppide puhul räägime konkreetsetest inimgruppidest (organisatsioonidest,
avalikke teenuste teostamise laseb ära teha eraorganisatsioonidel, poolvalitsuslikel organistasioonidel või MTÜ-del. Reformi põhiliseks ideeks oli muuta avalike organisatsioonide rahastamist, nii et see sõltuks lõpptulemusest. Teiseks oluliseks aspektiks oli tarbijate rahulolu mõõtmine ja hindamine. (Pollitt & Bouckaert, 2000, p. 279) Selle saavutamiseks oli vaja vabamat otsustamist võimalikult madalal ja ratsionaalsel tasemel. See tähendas aga detsentraliseerimist ning ka kulutuste suures mahus piiramist. Üheks suurimaks uue avaliku valitsemise praktika väljakujunemise põhjuseks võib pidada liigset teenuste- ja turukeskust, mistõttu tekkis hälve nimega klientism, mis väljendub avalikke huvide segi ajamises kliendi huvidega. (Gitelson jt, 1996, lk. 281) NPG-le on iseloomulikud suured seotud võrgustikud, kus toimub erinevate ühiskonna toimijate kaasamine, poliitikate elluviimine ja ka kujundamine. Üheks läbivaks
kapitalismimaailmas, pealegi leiti, et sõjajärgsel perioodil kapitalistlike riikide omavahelised vastuolud teravnevad ja kõik see näitab, et NL-l väga suurt ohtu kapitalismimaailma poolt pole. Ohu vähenemine annab võimaluse panustada sõjatööstuse asemel hoopis tarbekaupade tootmisele, rahuldada elanikkonna vajadusi. Oldi veendunud, et pehmem variant võiks sisaldada väikest eraomandi lubamist, kolhooside töö reorganiseerimist, majanduselu detsentraliseerimist ja suuremate õiguste andmist regioonidele maj korraldamiseks. Üheks argumendiks oli see, et sõja tingimustes oli tsentraalne juhtimine ka maj-s vähenenud ja tulemused polnud kehvad. Oluliseks figuuriks on Andrei Ždanov- sõja ajal oli saanud üks oluline figuur Kremli võimuladvikus- KK sekretär, kelle kureerida oli ideoloogiavaldkond NL-is. Teine oluline nimi on Nikolai Vosnessenski, kes oli NSVL Riikliku Plaanikomitee esimees, tema otseseks ülesandeks oli terve riigi ulatuses maj
majandussüs- teemi loomisel. Liberaalsel ideoloogial ei ole ühtset õpetust. See koosneb omavahel otseselt seostamata põhimõtetest, mida võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus. Riigi sekkumine majandusellu peab liberaalide arvates olema minimaalne ja piirduma peamiselt kodanikuõiguste kaitsega. Religiooni peetakse inimeste eraasjaks. Oluliseks peetakse ka võimu detsentraliseerimist ja kohalike omavalitsuste tugev- damist. Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised liberaalid koguheaolu aspektist. Tänapäeval on liberaalne ideoloogia mõningate probleemide ees, sest raske on üheaegselt toetada turusüs- teemi ja valitsevat korporatiivset kapitalismi.
Sellest oleneb tehtavate otsuste hulk. Suure hulga juhtide ja spetsialis-tidega konsulteerimine võtab palju aega ja on kulukas. Väljapääsu peab leidma detsentralisee-rimisest või organisatsiooni jagamisest mitmeks allüksuseks. 3. Organisatsiooni tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus. On loomulik, et otsustamine on sel juhul detsentraliseeritud, sest kaugel asuva juhiga ei saa igat asja läbi arutada. 4. Organisatsiooni struktuur. See soodustab või takistab detsentraliseerimist. Suur kontrollimis-ulatusega (ühele juhile alluvate inimeste suure arvuga) organisatsioonis on detsentraliseerituse aste kõrgem, kitsalt spetsialiseeritud ja allüksuste töö sisu täpse piiritletuse ning täpsete tege-vusjuhiste korral väiksem. 5. Kaasaegsete kontrollimeetodite ja kommunikatsioonivahendite rakendamine. Detsentralisee-rimise ulatus võib oluliselt sõltuda kontrollivahendite olemasolust ja tasemest, sest neist sõl-tub, kui kiiresti võib juht
annaabi.ee 
