just nn. odava Maxima kaubanduskeskuse vastu. 6 Planeerijate argumendid Planeerijad lükkasid loomulikult kodanike vastuväited ümber ning lisasid, et paljudel protestikirjale allkirja andnud elanikel polevatki üleüldse õigust protestida, sest neil pole "subjektiivset puutumust", mistõttu kaubanduskeskuse ehitamine ei saagi nende õigusi rikkuda. Lisatakse, et kaubanduskeskuse rajamine hotelli asemel ei ole detailplaneeringuga vastuolus, sest planeeringuga määratakse vaid kinnistu sihtotstarve - ärimaa, mis hõlmab nii majutusettevõtteid kui kauplusi. Leitakse, et elanikud pidid arvestama samasuguse "seina" kerkimisega ka hotelli puhul. Ja et hotelli rajamisel oleks jäänud elanike privaatsus just palju väiksemaks. Vastuväiteks lisati veel ka, et liiklusvoog küll suureneks aga mitte oluliselt elamurajoonides. Ja ka kauba laadimine toimuks Merivälja tee poolses küljes, mis ei mõjuta inimesi oluliselt.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS EHITUSPROJEKT Referaat Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet ehitama. EHITUSPROJEKT On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7
3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu. 6 2. TURU ANALÜÜS 2007. aasta viimane kvartal ei toonud kinnisvaraturul suuremaid muudatusi. Elamispindade müügiperioodid olid jätkuvalt pikad ning müügipakkumine enam märkimisväärselt ei suurenenud. Äripindade turul jätkub stabiilne areng, pakkumisse tuleb uusi büroomaju ning lao- ja tootmispindasid. Harjumaa ja Tallinna korteriturg oli 2007
ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama kavandatava hoone vastavuse seadusandlusega sätestatud nõuetele sh: - püsivuse - tuleohutuse
Reovesi ühendatakse Tartu linna kanalisatsiooniga. Soojusvarustus Planeeringualale rajatakse gaasivarustust pakkuv võrgustik. Keskkonnakaitse Planeeritavad elamud rajatakse looduskaunisse keskkonda ja rajatavad elamud ei kujuta endast ohtu keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“, mille järgi peaks hoonete vaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teisele hoonele.
põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Arutage, kas detailplaneeringuga peaks saama üldplaneeringut muuta? 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 20 7
kujunenud Tallinna kõrgeimate hoonete asupaik. Lisaks arhitektide liidule tahab konkursi korraldamist jõuliselt ka SRV Kinnisvarafirma, kes piirkonda samuti üht kõrghoonet plaanib. Selles asukohas oleks konkurss kindlasti hea valik, sest nii saaks kogu ala terviklikult lahendada. Kui arhitektide liit oma üldplaneeringu kavaga välja tuli, oli linna nõudmine, et kõikide olemasolevate detailplaneeringutega tuleb arvestada, samuti Maakri 28 detailplaneeringuga. Arhitektide liit on valmis Maakri 28 ja 30 planeeringu peatamiseks kirjutama linnavolikogule ka avalduse, et poliitikud ootaksid enne selle kehtestama asumist ära arhitektuurikonkursi tulemused. «Seoses nende kõrghoonetega, mida sinna rajada kavatsetakse, on see niivõrd oluline koht linnas, et ma ei näe muud võimalust kui leida kogu kvartalile mingi terviklik lahendus,» lausus arhitektide liidu esimees Margit Mutso. «Kui planeering nüüd
Ilma ehituspinda omamata on rakse labidat maase ajada, vähemalt seaduslikult. Juba eelnevalt sai põgusalt analüüsitud, kas raha eest saab kõike. Piisava vara eest saab kindlasti osta meelepärase maatüki. Maa omamine ei tähenda alati, et kohe võid tegutsema hakata. Enne tuleb tegelda hunniku paberimajandusega, mis võib võtta üsnagi ärritavalt palju aega. Ehitamisega kaasneb rohkel erinevaid seadusi, mida tuleb eduka ehitamise soovi korral jälgida. Alustades detailplaneeringuga, mis peab määrama ära kogu krundi täpse plaani ning lõpetades ehitusloaga, mille alusel võib lõpuks töömehed peale lasta. Küll tuleb ette olukordi, kus tuleb maa sihtotstarvet muuta, mis võtab aega ja pole alati 100% tehtav või joosta KOM vahet ehitusloa kätte saamiseks. Viimaseks eelduseks ressursside all võibki lugeda maatüki ja sellega kaasnevate vajalike paberite korda ajamist. Oleme välja toonud 4 põhilist eeldust- vajadus, tahe, idee ja ressurssid. Väga raske on välja
endast ohtu keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad puurkaevud ja veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt Ämari aleviku eeskirjadele. Üldkasutatavate hoonete maa-alal tuleb tagada hoonete ümber olemasolevate haljasalade säilitamine ja heakorrastatud haljasalade rajamine. 7. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass elamutel on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mille järgi peaks hoonetevaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teistele hoonetele.
etapi ehituse käigus on rajatud kanalisatsiooni- ja veetorud Tartu maantee alla ning nähakse ette uue rannahoone ühendamine tsentraalsesse võrku, kuna probleemiks on sadevete valgumine supelerannale. Olemasolev sademevetekanalisatsioon ei suuda paduvihmade ajal vett vastu võtta ning sadeveed voolavad järve. Seetõttu on planeeritud rajada uus sadevete kanalisatsioonitorustik.[2] Elva Linnavalitsuse tellitud töö Elva linn Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneeringuga, mis hõlmab valdavalt supelranna osa, luuakse õiguslik alus supelranda teenindavate ehitiste projekteerimiseks, antakse heakorrastuse, parkla, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude lahendused. Planeeritud on ehitada aastaringseks kasutamiseks mõeldud rannahoone, kus asuvad ka vetelpäästeruumid ja tualetid. Planeeringus on ette nähtud uued parklad Järve tänavale ja Tartu maantee äärde, mille tulemusena suureneb parkimiskohtade arv 130-le, ka 5- le invakohale.[2] 5
Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tuleb edastada teated, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele. Planeeringu koostamise ajal võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeritaval maa- alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks, kuid see ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike
mitmekesist ja atraktiivset ruumi, mis on sisult üks ja seesama. Hipodroomi detailplaneeringu kehtestamisel on ala arengus kaks stsenaariumi: see kas teostatakse või mitte, mõlemad on linnale ühtviisi kahjulikud. Kui majad valmis ehitatakse, on linna arengule olulisematel planeeringutel vähem turgu ja nende teostumine ebatõenäoline ning alatiseks on kaotatud suur potentsiaalne puhkeala. Kui maju valmis ei ehitata, on maa potentsiaal hävitatud detailplaneeringuga, mille ,,liialt tihe või suur hoonestus ei taga hilisemat müügiedu", saadud juurde vaid lahmakas tühermaad," väidab Talk (ibid). Talki arvates on põhjused nagu ,,hipodroom tehakse Saku valda", ,,maa on erakätes" või ,,korraldati ju arhitektuurivõistlus ja investeeriti palju raha projekteerimisse" mõttetud ja tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi
märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering? Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja millistel tingimustel on krundile lubatud ehitisi püstitada. DP-s määratud tingimuste alusel väljastatakse ehituslubasid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. DP peab üldjuhul lähtuma üldplaneeringust, ent võib erandjuhul sisaldada ka selle muutmise ettepanekut. 11. Millal ja kus on detailplaneering kohustuslik?
Eesmärk on maakasutus- ja ehitusytingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 28)Selgita mõistet krunt. Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 29)Selgita mõistet kinnistu. Kinnistusraamatusse eraldi üksusena kantav objekt. 30)Loetle kinnistu liike. kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterihoonestusõigus. 31)Selgita mõistet ehitusõigus. On detailplaneeringuga krundile määratav lubatav kasutus ja maksimaalse ehitusmahu piirang; kasutamise sihtotstarve (E,Ä,T,S jt), lubatud hoonete arv, lubatud hoonetealune pind, lubatav kõrgus. Ehitusõigus on väga oluline kinnisvara väärtust mõjutav tegur! 32) Loetle kinnisvara hindamise eesmärke. VABATAHTLIKULT: ¤ tehingute tegemiseks (ost-müük, rent, liising, erastamine) ¤ investeerimisotsuste
kasutuse aluseks valla või linna terr. osa kohta. Mõningad VälisSeinad liigitatakse: a)tööstushoone ettekirjutused tulevasele elanikule antakse kas koos 1-kandvad-kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi b)ühiskondlik hoone detailplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse poolt välja antud katuselt, vahelagedelt jne. c)fassaadielemente kandev post -postv.- monteeritavad(raudb. kannvundamendid)
Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 31. Millised etapid eelnevad enne kui antakse ehitusluba? (iseloomustage etappe) Enne hoone ehitamist tuleb taodelda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus
2009] (5) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. (6) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (71) Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu
mitte kui ametnikku vaid isikut kui talle kuuluvaid subjektiivseid õigusi, regulatiivsus: teenistussuhte lõpetamine käskkirjaga, tegemist haldusaktiga mis omab regulatiivsust, ühepoolne tahteavaldus, kindel adressaat, haldusakt 6. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna see oleks vastuolus detailplaneeringuga. linnavalitsus keeldub haldusakti andmast, keeldumine on haldusakt, § 43 lg 2 7. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda enne, kui AS Kodumaja tasub taotluse eest riigilõivu. 8. Linnavalitsus otsustab AS Kodumaja ehitusloa taotluse lahendamiseks tellida ekspertiisi projekti nõuetekohasuse hindamiseks. Ekspert koostab ekspertiisiakti, milles leiab, et
PROJEKTIJUHTIMINE JA TEGEVUSE ( PROTSESSI ) JUHTIMINE 2.EELKAVAND 4 2.1. EHITISE ( KAPITALI ) OMANIK - EHITUSE TELLIJA EELKAVANDI FAASIS ON PÕHITEGIJA OMANIK OMANIKU VASTUTUS EHITISE KOGU ELUTSÜKLI JOOKSUL KORRASOLEKU, KASUTUSOTSTARBE JA OHUTUSE EEST: KRUNT EHITUSPLATS KRUNT EHITAMINE KASUTAMINE LAMMUTAMINE OMANIKU VASTUTUSE MÕTTES ON MAA JA EHITIS LAHUTAMATUD KASUTUSOTSTARVE ON MÄÄRATUD DETAILPLANEERINGUGA OMANIKUD LIIGITATAKSE: · KINNISVARA ARENDAJAD: ehitavad müügiks, SOOV ODAVALT EHITADA JA MITTE ARVESSE VÕTTA KASUTUSKULUSID · INVESTORID: plaanivad saada tulu ehitise kasutamisest, KASUTUSKULUDE ARVESTAMINE VAJALIKUM · HÕIVAJAD: SPETSIIFILISED NÕUDED, RASKE MÜÜA, PÄÄSTAB STANDARDITE KASUTAMINE · AVALIKUD TELLIJAD: omaniku võõrandumine nõuab avalikku kontrolli korruptsiooni vältimiseks ja effektiivsuse tõstmiseks,
eesmärgid. Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu
Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa- alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu
12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks · Riigikaitselised maad · Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel · Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus
laenumakseid tagavate üürnikega sõlmitud eelkokkulepete korral on võimalik aga küllaltki mõistlikel tingimustel rahastust saada. Hoone tehnilise poole pealt eelistatakse võimalikult efektiivset hoone kasutamist võimaldavaid ristküliku kujulisi büroohooneid, mille optimaalseks korrusepinnaks peetakse Tallinna puhul 1000 m2. Arendada võiks ka suuremaid hooneid, kuid piiranguks on eelkõige suuremate hoonete rajamiseks vajaliku nõudluse puudumine ning detailplaneeringuga kruntidele sätestatud tingimused. Tallinna puhul on väga oluliseks büroohoonete edukust määravaks teguriks piisavas mahus parkimiskohtade olemasolu. Parkimiskohtade olulisust mõistavad kõik osapooled ning eriti äärelinna puhul lähtutakse rahvusvahelisest põhimõttest, mille järgi 30 m 2 üüritava pinna kohta on mõistlik rajada 1 parkimiskoht. Kesklinna puhul luuakse parkimiskohti vastavalt
eesmärgid. Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu
määrusega. Kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma planeeringut koostamata, tuleb koostada maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. · KOV-i tasandil kaitstava loodusobjekti valitsejana valitseb seda · tähistab kaitstava loodusobjekti · tagavad üld- ja detailplaneeringuga avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale · võib üldplaneeringuga suurendada ja keskkonnaameti nõusolekul vähendada ranna ja kalda ehituskeeluvööndit · võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku tiheasustusala moodustamiseks ranna või kalda piiranguvööndis · kehtestab supelranna kasutamise ja hooldamise korra, määrab detailplaneeringuga või selle puudumisel ehitusmäärusega supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse
keelatud. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale;
4 ja 8.5. Erandlikult annab ostjale taganemisõiguse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise korral sõltumata müüjate käitumisest lepingu p 8.8, millele hageja ei ole tuginenud. Ringkonnakohtu käsitlus hageja lepingust taganemise õiguse kohta jääb kolleegiumile arusaamatuks. Ühelt poolt on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leidnud, et lepingu p-st 6.3.1 ei tulene müüjatele kohustus tagada detailplaneeringu kehtestamine, vaid üksnes teha kõik müüjate pädevuses olevad detailplaneeringuga seotud toimingud ja tasuda kõik sellega seotud kulud. Kolleegium nõustub selles osas kohtutega. Teisalt leidis ringkonnakohus aga, et vaatamata sellele oli kostjal siiski kohustus tagada, et "kinnisasi moodustataks" (ilmselt silmas pidades detailplaneeringu kehtestamist) asjaõiguslepingu kokkulepitud sõlmimise ajaks, ning selle täitmata jätmine õigustas hagejat taganema lepingust VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel. Kust selline kohustus tuli, ringkonnakohus ei viidanud
annaabi.ee 
