toimumise suhtes. Subjunktiiv väljendab hüpoteetilisi või ebatõenäolisi sündmusi. (It was necessary that he speak). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Kvotatiiv ehk kaudne kõneviis väljendab kaudsust (ta olevat seal koolis käinud). Milline arenguskeem on modaaltähendusel? Mida need erinevad modaalsused tähistavad? Modaaltähenduse arenguskeem on dünaamiline (võime) ¿ deontiline (luba) ¿ episteemiline (tõenäosus). Dünaamiline modaalsus tähendab, et mul on võime midagi teha. Deontiline modaalsus tähendab, et on väline sund millegi tegemiseks (pean testi enne 25.10 ära tegema). Episteemiline modaalsus tähendab, et midagi võib juhtuda, aga ei pruugi. (homme võib sadada) Mida väljendab tegumood? Kuidas on võimalik seda eesti ning inglise keeles väljendada? Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet. NT kas lause
kavatsusi, seda, miks üldse lausungi moodustas(nt käst, soov). Konditsionaal on kasutatav selleks, et väljendada kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes, potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub, subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. (nt inglise k it was necessary that he speak). Dünaamiline ja deontiline modaalsus moodustavad juurmodaalsuse e tegijamodaalsuse. Episteemilist modaalsust on tegijamoodalsusele vastandades nimetatud ka kõnelejamodaalsuseks. Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt verbide laskma ja pidama modaaltähendused on tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan
awesomebackgrounds.com muutumatu. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 37 Slide 38 Deontiline vooruseetika Praktiline elu Me oleme oma iseloomu eest vastutavad! William Frankena: Me ei saa oma kalduvusi kinni ja lahti
puhul konditsionaal on hoopis sk. k konjuktiiv; pr. k. subjonktiiv (kirjeldustraditsioon on erinev) -subjonktiiv - iseseivates lausetes hüpoteetilisi sündmusi, arvamusi ... etc -potensiaal - väljendab kõneleja arvamust tegevuse toimumise tõenäosuse kohta. (soome keel) -kvotatiiv kirjakeeles : -vat (olevat tulnud); suulises kõnes (ta pidi tulema) modaalsuse väljendusvahendid (arengsuund konrk-st abstraktemaks). klassikaline arengusüsteem on dünaamiline (võime); deontiline (luba), episteemiline (tõenäosus) verb, abiverb, verbist tekkinud afiks verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala)) tegumood: ´väljendab lauseliikmelius ja semantiliste rollide suhet. nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient john built the house (aktiiv - subjekt = agent)
(tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv Potetsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k suffiks-ne Kvotatiiv ehk kauge kõneviis vat kirjakeeles ja pidi-ga kaudse teatelaadi väljendamine suulises kõnes. Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?) Modaalsuse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba) > episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama) VRD nt. Saan kala > saan kala syya> sain v]imaluse kala syya> sain loa kala syya, sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala. TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet.
Soome k sufiks ne, *men+ne+e mennee "tõenäoliselt ta läheb" Kvotatiiv e kaudne kõneviis, eesti vat kirjakeeles ja pidi suulises kõnes Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, näiteks on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd nt võrke merre laskma, hobust kinni pidama). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) > deontiline (luba) > episteemiline (tõenäosus). On läbinud muutuse verbi alguses oli verb On palju tähendusi Dünaamiline ma suudan Deontiline tähtaeg sunnib mind tegema Kuidas modaalid tekivad? Dünaamiline deontiline episteemiline (võime) (luba) (tõenäosus) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet, näiteks: kas lause
assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend
mittevasturääkivuse ja vastastikku teisendamise printsiip. Deontilises loogikas kehtivad kehtivad lausearvutuse ja predikaatarvutuse tehted. Näiteks: ¬ F(p) - ei ole keelatud p, F(¬ p) - on keelatud mitte-p, Tõesuse mõiste deontilises loogikas. Deontilised operaatorid O, F, D ei määratle lauseid tõeste või vääradena. Normide tõesusest või väärusest saab rääkida ainult siis, kui normi mõistetakse kui lauset normist. Deontiline täielikkuse printsiip: Iga toiming on kas kohustuslik, keelatud või lubatud. Deontiline mittevasturääkivuse printsiip: toimingu sooritamine ja mittesooritamine ei saa olla korraga kohustuslik. Ükski toiming ei saa olla kohustuslik ja keelatud üheaegselt. Pole võimalik mingit toimingut korraga teostada ja teostamata jätta. Normatiivne koodeks ei saa olla mõistlik, kui ta määratleb võimatu toimingu teostamise kohustuslikuna.
arvamusi NB! See ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. · Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lausingi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi. Sain kartulit Edgar saatis mulle kartulid. (tähtsam ja kõrgem) · Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem: dünaamiline (võime) deontiline (luba) eposteemiline (tõenäosus). Käändemärgistus · Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti (subjekt) ja patsienti (objekt) ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) Niminatiiv-akusatiivne süsteem. ladina keele puhul, kus akusatiiv märgib sihitiskäänet. See on rohkem leivinud. (2) Absolutiiv-ergatiivne süsteem
oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Julgus, lahkus, ausus, lojaalsus!! Moraalipühakud: Jeesus, Gandhi, Martin Luther King, Albert Schweitzer, ema Teresa jt elasid väga sisukat, värvikat ja väljakutsete-rohket elu, kütkestades tuhandeid inimesi. Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." RELIGIOON JA EETIKA: Lühim religiooni def. : suhe kõigekõrgemasse. Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse
Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria
Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil. Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid). Klassikaliselt 3 modaalsust: - episteemiline (asja tõenäosus) - deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga) - dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema) 31. Evidentsiaalsus. Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega tuyuca keele näitel: visuaalne: diiga apewi ‘ta mängis jalgpalli (ma nägin)’ mittevisuaalne: diiga apeti ‘ta mängis jalgpalli (kuulsin tema häält mängus)
Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat) Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p 2. Õigusmõistete struktuur a) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents
Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat) Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p 2. Õigusmõistete struktuur a) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents
teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma. Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik. Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia Kas tohib tulla? 3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus) Tegevussubjekti sisemine suutlikkus või tahtmine midagi teha. Verbid nagu jaksama, jõudma, suutma, saama, võima, pidama, tahtma, viitsima. Jüri ei jaksanud sõpra ära oodata
Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat) Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p 2. Õigusmõistete struktuur a) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents
3. Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 – premissid 3 – konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O – väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? 1. Loogika on teadus lausetest 2. Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. 3. Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op – on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada Op O¬p P – permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat) Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p 2. Õigusmõistete struktuur a. Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents 1. Mitmetähenduslikkusega on tegemist siis, kui ühel ja samal sõnal
mõnikord võib mõjuala olla ka kitsam, näiteks üks fraas või sõna. Modaalsuse tuum on eristus reaalse maailma ja kujutletud maailmade vahel. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. Modaalsust väljendatakse verbil tavaliselt. Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime)>deontiline (luba)>episteemiline (tõenäosus). 62. Ühildumine Kongruents näitab eelkõige omadus- või asesõnade ja peasõna alistusseost (laiendiseost). Omadus- või asesõnad võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides
- Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused - Arusaamise vead – ülesannete eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot juurde - Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine? Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil Induktiivne järeldamine Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused? Mitte väga, sest induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi.
Hintikka (1929), tema ideedest arendas S. A. Kripke (1940) välja siiani toimiva süsteemi 1963. a. Modaalses loogikas kehtivad kõik klassikalise loogika reeglid ning neile lisanduvad veel modaalsete operaatoritega seotud reeglid. Modaalsete väidete liike on väga palju. Ajaline (temporaalne) modaalne lause on nt ,,Mõnikord tundub kõik mõttetu", aleetiline modaalne lause on nt ,,On võimalik, et Maa on lapik", aksioloogiline modaalne lause on nt ,,On hea, et ma olen rumal", deontiline modaalne lause on nt ,,On lubatud, et mõned inimesed on abielus". Aleetilised (kr sõnast ¢l»qeia 'tõde') modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Kui räägitakse modaalsest loogikast ehk modaalloogikast ega täpsustata, mis tüüpi modaalsest loogikast räägitakse, siis on enamasti tegemist aleetilise loogikaga (alethic logic). 1
B) võimatu ja sattumuslikkuse operaatorid C) võimalikkuse ja paratamatuse operaatorid ÕIGE D) võimalikkuse ja sattumuslikkuse operaatorid E) paratamatuse ja sattumuslikkuse operaatorid Loogiliselt paratamatu on lause, mis kehtib: A)ühes konkreetses võimalikus maailmas B) vähemalt ühes võimalikus maailmas C) vähemalt kahes võimalikus maailmas D) kõikides võimalikes maailmades ÕIGE E) mitte üheski võimalikus maailmas 2) modaalne loogika (deontiline loogika) Deontiline mittevasturääkivuse printsiip ütleb: A)toimingu sooritamine on kas keelatud või lubatud B) toimingu sooritamine on kas kohustuslik, keelatud või lubatud C) toimingu sooritamine on kas keelatud või kohustuslik D) toimingu sooritamine ja mittesooritamine ei saa olla korraga keelatud E)toimingu sooritamine ja mittesooritamine ei saa olla korraga kohustuslik ÕIGE Despootlik printsiip ütleb: A) kui toiming pole lubatud, siis pole veel kindel, et see on keelatud
tuletada aluse piirava normi andmiseks. Probleemiks otsekohaldatus. Põhikohustused ei ole üldjuhul otsekohaldatavad, vaid pigem kujutavad endast volitusi. Teatud erandid nt §25. VÄLISTEOREETILISELT KONSTRUEERITUD PÕHIÕIGUSTE KONTROLLISKEEM 1. Põhiõigusnormi koosseis ja õigusjärelm Normi üldine valem: (x) (Kx > OTx) ,,Õiguse tõlgendamise teooria" deontiline ruut Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid? O on peandumine ehk käsk. Abstraktne käsk ilma käskijata. P on tegevus Op ---------- Op Op -------- Op Op - on kästud õppida Op - negatsioon ehk eitus - on kästud mitteõppida ehk on keelatud õppida = Fp (forbidden) Op - ei ole kästud õppida Op - ei ole kästud mitteõppida ehk on lubatud õppida Käsk, keeld ja luba. §31 lause 1.
Kristliku (voorus)eetika vastused Kristlik (Piibli õpetusel põhinev) vooruseetika pakub vastuseid: · Vooruslikkuse eeskujuks on Jeesus Kristus · Vooruslikkuse kriteeriumiks Kristuse-sarnasus ning Vaimu vili (Gl 5:22-23) "Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enese-valitsus millegi niisuguse vastu ei ole Seadus." · Põhivoorused (usk, lootus, armastus) on muutumatud, nagu ka Pühakiri on muutumatu. Deontiline vooruseetika William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." Praktiline elu Me oleme oma iseloomu eest vastutavad! Me ei saa oma kalduvusi kinni ja lahti keerata nagu veekraani, kuid saame astuda samme õigete kalduvuste ja hoiakute juurutamiseks. o Võime kasutada mõtlust, kaasatundvat kujutlemist, teraapiat, ning kui ollakse usklik, siis ka palvetamist. Iseloomukasvatus
" Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades. Autor leiab, et selleks, et inimestel oleks võimalik siiski üksteist mõista, peame eeldama, et eksisteerib mingi teatud mõtete universaalne struktuur. Autor leiab, et õigusteaduse mõistmisel on normide struktuuri mõistmine äärmiselt oluline element. 2
tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“ Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades. Autor leiab, et selleks, et inimestel oleks võimalik siiski üksteist mõista, peame eeldama, et eksisteerib mingi teatud mõtete universaalne struktuur. Autor leiab, et õigusteaduse mõistmisel on normide struktuuri mõistmine äärmiselt oluline element. 2
annaabi.ee 
