Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja
vahel. Capgrasi sündroomi jaoks ravi puudub. Tavaliselt lähenetakse haigusele teraapiaga, kus üritatakse patsiendile luua turvaline keskkond. Samuti lähenetakse sündroomile üritades ravida seda põhjustavat haigust, näiteks skisofreeniat või Alzheimeri tõbe. http://science.howstuffworks.com/life/inside-the-mind/human-brain/capgras-syndrome1.htm http://jamanetwork.com/journals/jamaneurology/fullarticle/794900 https://psychcentral.com/lib/capgras-and-dementia-the-imposter-syndrome/ https://www.healthline.com/health/capgras-syndrome#overview1 https://www.ted.com/talks/vilayanur_ramachandran_on_your_mind#t-557141
diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda
3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja s�vendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke p�him�tteid haigete p�etuses.
k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine; Peavigastused; Alaliigid: paranoidne skisofreenia inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse;
tööle vaid see nõuab õelt dementse maailma mõistmist, patsiendi iseloomu arvestamist ning sobivust töötada dementsusega inimeste keskel. Tulevikus on vajalik pidev koolitustöö hooldusmeeskonnale, et hoida vajalikku taset ja arendada dementsusega patsiendi hooldus võimalusi. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Eloniemi-Sulkava, U., Pitkälä, K. (2007). Dementia inhimmillisenä ja yhteiskunnallisena haastena 15-27. Uurimusraporti kogumikus (toim Pitkälä, K.) Omaishoito yhteistyönä: Iäkkäiden dementiaperheiden tukimallin vaikuttavuus Vanhustyön keskusliitto Gummerus Kirjapaino. Erkinjuntti, T., Alhainen, K., Rinne, J. (2007). Mäluhäired.Tallinn: AS Medicina. Hanson, S. (2003). Praktika dementsete eakate hooldusega tegelevates Helsingi hoolekandeasutustes. Sotsiaaltöö, 2, 28-29. Hooldusravi tervishoiuteenuse osutamise nõuded 2007
Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril
elama. Samas esinevad teistel kauakestvad ja koormavad sümptomid, mis piiravad nende võimet õppida, töötada või normaalselt suhelda. 2. Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. 3. Tüüpilised sümptomid Selliseid tunnuseid, nagu sotsiaalne võõrandumine ja emotsionaalsed muutused, kutsutakse ,,negatiivseteks" sümptomiteks. Nende sümptomite tõttu tekivad kõige
Kuid kõik teised meetmed ei aita teda, siis terapeutiline vale võib lausa olla ebavajalik. Meeles tuleb smal ajal pidada, et eesmärk on aidata eakal ennast võimalikult rahulikuna ja tagada turvatunne. Kui see tähendab, et tuleb öelda: - „Lähme pärast lõunat koju.“ - „Me jäime praegu bussist maha. Lähme hilisema bussiga.“ Siis tuleks kaalutleda, kas see on väärt seda ja kas see aitab eakal rahuneda. Link artiklile: https://dementia.livebetterwith.com/blogs/advice/why-do-so- many-people-with-dementia-say-i-want-to-go-home
Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. · Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses inimesel muutuseid märgata pole. · Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896. aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Skisofreenia täpne põhjus pole tänaseni välja selgitatud. Umbes 10%-l
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta.
kannavad hooldajad), astume sammu lähemale humaansele ühiskonnale. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Linnamägi, Ü., Asser, T. (2004). Dementne inimene, koormus ühiskonnale. Eesti Arst, 83(4), 256 - 261. Linnamägi, Ü., Braschinsky, M., Saks, K., Võrk, E., Lääts, T. (2008). Käsiraamat dementsete haigete hooldajale. Tallinn: Iloprint; Eesti Alzheimeri Tõve Ühing. McEvoy, P., Plant, R. (2014). Dementia care: using empathic curiosity to establish the common ground that is necessary for meaningful communication. Journal of Psychiatric and Mental Health Nursing, 21, 477 482. 10
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril.
kes aastatel 1927-1943 uuris 5000 inimest. Tuli välja, et kunstnikke vaevab sagedamini skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos. Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas. Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox. Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul
ilmus 1927. aastal oli 2425 lehekülge. Kraepelini suurimateks teeneteks psühhiaatrias on: (1) Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatilistele haigustele, on oma kindel kulg. Sarnaselt muudele haigustele põhjustab vaimuhaigusi pärilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused või endokriinsed protsessid. (2) Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kõik vaimuhaigused kolme suurde rühma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tänapäevase terminiga--skisofreenia). Alustas 1887. aastal Tartus psühholoogia katsete tegemist. Luges "Valitud peatükid eksperimentaalsest psühholoogiast" kursust. Dissertatsioonid: kofeiini mõju psüühiliste protsesside kestusele (H.Dehio, Untersuchungen über den Einfluss des Coffeins und Thees auf die Dauer einfacher psychischer Vorgänge, 1887). Dehio sündis 1861. aastal Rakveres Baltisaksa perekonnas, kes oli sinna kolinud Hillandist
1) Demonoloogiline 2) Somatogeenne Hippokrates (ebanormaalne aju patoloogia) 3) 13-16. sajand Pime Aeg demonoloogia, haigete isoleerimine 4) 15.-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s 6) Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp) Emil Kraepelin 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos Mesmer ja Charcot psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung; Psühhoptatoloogia põhjus teadvustamata tungide mahasurumine, omavahelised konfliktid Ravi: teadvustada konflikt ja see lahendada, muuta saab vaid teadvuses, vastupanu analüüs Kognitiiv-käitumuslikud Bandura, Goldfried & Davidson, Wolpe
ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/3.%20AINEVAH ETUSHAIRED.pdf 7. Querfurth HW, LaFerla FM. 2010. Alzheimer's disease. The New England journal of medicine 362 (4), 329-344. 8. Trojanowski JQ, Lee VM. 2005. Rous-Whipple Award Lecture. The Alzheimer's brain: finding out what's broken tells us how to fix it. The american journal of pathology 167 (5), 1183-1188. 9. Prasher VP, Farrer MJ, Kessling AM, Fisher EM, West RJ, Barber PC, Butler AC.1998. Molecular mapping of Alzheimer-type dementia in Down's syndrome. Annals of neurology 43(3), 380-383. 10. Mahley RW, Weisgraber KH, Huang Y. 2006. Apolipoprotein E4: a causative factor and therapeutic target in neuropathology, including Alzheimer's disease. Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America 103(15):5644-5651. 11. Blennow K, de Leon MJ, Zetterberg H. 2006. Alzheimer's disease. The Lancet 368(9533), 387-403. 12. Verghese PB, Castellano JM, Holtzman DM. 2011. Apolipoprotein E in Alzheimer's
FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) Õppimisvõime 1. Päritavus 53-67% 2. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 7. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 8. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60
inflammation: possible etiologic factors in the development of prostatitis hyperplasia. J Urol 1993;149:158690. Kramer G, Steiner GE, Handisurya A, et al. Increased expression of lymphocyte- derived cytokines in benign hyperplastic prostate tissue, identif ication of the producing cell types, and effect of differentially expressed cytokines on stromal cell proliferation. Prostate 2002;52:4358. King, C. (2012). Rehabilitation After Hip Fracture in Patsients with Dementia. Nursing Older People Journal. Vol: 24(7) 33-36 Lepor H. Alpha blockade for the treatment of benign prostatic hyperplasia. Urol Clin N Am 1995;22:37586. Lucas, B. (2005). Treatment opinions for patients with osteoarthritis of the knee. British Journal of Nursing. Vol: 14(18): 976-981 McConnell JD. Benign prostatic hyperplasia: Hormonal treatment. Urol Clin N Am 1995;22:387400. Nickel JC, Roehrborn CG, O'Leary MP, et al. The relationship between prostate
tagasi 2. faasi. 3. loeng psühhioosivastased ravimid Peamised psühhioositüübid on skisofreenia13 ; afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) & orgaanilised psühhoosid (ajuvigastus, alkoholism, vms. orgaaniline haigus). Skisofreenia ajalugu 1674 Thomas Willis kirjeldab teismeliseeas ilmsikstulevat "nürimeelsust" (obtuseness), XIX sajandil samalaadsed vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid)
10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 16. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b
Saarma tema kliinilise psühhiaatria käsitlust (Psühhiaatria kompendium, 1883), milles Kraepelin toob esmakordselt psühhiaatriasse sümptomide, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühooside süstemaatikast. Ta introdutseeris psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) Kriminaalantropoloogia kurikalduvus, kui atavistlik tung. Tekkib pärast Darvini evolutsiooni teooriat. Kurjategijal avalduvad eelaste geenid - inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva moistest. Kuna
- Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile
Eraldas varjupaikades ,,sikud lammastest", aheldas haiged lahti jne. Tunnistas, et ajus vaimuhaigetel patoloogiaid pole leitud, seega tegemist pigem moraali ja distsipliini küsimustega. Pinel tegeles patsientidega isiklikult, püüdes nende ,,moraalset" palet mõista ja taastada (viimases aidanuks humoraalteooria vaimus ka ,,loodus", aga ka hariv ja nesesessesüüvimist eldav vestlus arstiga). Pinel jaotas psüühilised haiged nelja liiki: melancholia, mania, dementia ja idiotia. Pineli õpilane Jean-Etienne Esquirol (1772-1840) lõi haigetele nö farmi, kus need said tööd teha ja inimeste elus (justkui) osaleda. Kujunes psühhiaatria õpetamine ülikoolides. Tekkisid kateedrid, õppetoolid jne (Tartu ülikoolis loodi iseseisev psühhiaatria õppetool 1880. aastal). Lähtuvalt "humanismipendli" positiivsesse äärmusse minekust, oli periood, mil üliõpilased pidid oma ainet õppima ilma
peatükis. Tabel · Vananemismuutused Halveneb tasakaalu säilitamine Sensomotooria ja propriotseptiivsuse muutumine Lihaste jõu nõrgenemine Nägemisteravuse langus Erksuse vahelduvus Kõndimise ja kõnniasendi muutumine · Õnnetused Komistamine (vaibad, ebasobivad jalatsid) Libastumine Kukkumine trepil · Haigused Kesknärvisüsteemi haigused (aju veresoote haigused, dementia senilis, parkinsonism) Ägedad haigused (nakkuslikud, rütmihäired, südameinfarkt) Nägemisvõimet halvendavad haigused Minestused · Ravimite mõju Uinutid, rahustid Südameravimid Vererõhupreparaadid · Pikk voodireziim · Psüühilised faktorid Kukkumishirm Depressioon Meeltesegadushood Ravimite mõju Mitmed ravimid võivad avaldada kahjulikku mõju kõnnakule ja tasakaalu säilitamisele. Vererõhu
Ideed, mis liikudes Hippokrateselt - Galenosele - Vesaliusele - Thomas Sydenham’ile (1624-1689) täpsustusid ja vigadest vabanesid, olid aluseks sakslaste Wilhelm Griesingeri ja Emil Kraepelini (1856- 1926) füsioloogilistele psühhiaatriakontseptsioonidele. Kontseptsiooni sisu: sümptomid moodustavad sündroome; on olemas erinevad vaimuhaigused oma sündroomi, kulu ja põhjuse, s.t. orgaanilise põhjusega. Raskemate vaimuhaiguste kaks pearühma - dementia praecox ja maniakaal-depressiivne psühhoos - on ka Emil Kraepelini idee. 19. saj II poolel avastati mitmegi haiguse orgaanilised põhjused: seniilse ja preseniilse dementsuse alus - ajurakkude degeneratsioon; PP-vitamiini puudusest tuleneva pellagraga kaasnev desorientatsioon; süüfilise tekitatud muutused ajus ja progresseeruv paralüüs ning suurusluul. Pasteuri pisikute-teooria tõestuseks pookis Richard von Krafft-Ebbing
Lõpuks pidi ta oma kaevust virtsa jooma. Jakob käis kõikide asjameeste juures: sovhoosis, külanõukogus, kirjutas isegi raadiosse, aga sellest polnud abi, sest öeldi, et see pole nende rida. Täitevkomitees õpetas noormees, et lasku Jakob uus kaev kaevata. Jakob sai pahaseks, sest kuhugi polnud kaevu kaevata: kõik ümberkaudsed põhjaveed olid virtsa täis. Ta solvas noorukit ja tormas minema. Ta kuulis, kuidas noorsand ta selja taga ütles: "Dementia senilis!". Surmapõhjus: loomulik surm 4.96. Raivo Ukrainski Sünnikoht: Harala Amet: taksojuht; tsisternauto juht; torulukksepp; Olemus: naise tahte alla painduja; Lugu: Ta oli üksteist aastat Tartus taksojuht, aga siis hakkas naine peale käima, et nad maale läheks. Läksidki. Tööl hakati Raivot joodikuks hüüdma, võeti tsisternauto pealt ära. Ta pandi torulukksepaks. Töökojajuhataja ja peainsener hakkasid võimu pärast võitlema, käisid teineteise peale pidevalt kaebamas.
annaabi.ee 
