Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Delikaatsed isikuandmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmekaitse, isikuandmed, inspektsiooni, kirjeldavad, registrite, inspektsioonis, vastutav, samuel, andmetega, andmekogu, iskuandmete, registreerimine, huvidega, teovõime, turvameetmed, järelevalve, sellelt, nõusolekuta, autoriõigus, kuke, sünnipäev, edastamine, avalikustamine, registrisse, uuringuid, registrites, ründaja, polütehnikum, juhendaja................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?...........................................................................5 Isikuandmete kaitse algus Eestis.........................................................................................5 Andmete umbisikustamine...................................................................................................6 Isikuandmete töötlemine....
isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist, kustutamist; juhud, millal isikul on õigus saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. _____________________________________________________________________________________ Andmesubjekt (allkiri) Lisa 1 nõusolekule isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks lähtudes isikuandmete kaitse seadusest § 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. (2) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed: - poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; - etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; - andmed terviseseisundi või puude kohta; - andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; - biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); - andmed seksuaalelu kohta
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi
Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2. asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneval
Autoriõiguse seadus (IO aspektid) Avaliku teabe seadus (andmekaitse aspektid) Mõiste Autoriõiguse seaduse kohaselt on andmebaas teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Avaliku teabe seaduse järgi on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmebaasi tegija Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks,
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid.
Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäävustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist Teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Seadus jõustus 2001. aastal. Seaduse üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Isikuandmete kaitse seadus Seadus kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivajadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. Isiku privaatsuse tagamiseks rakendatakse andekaitsereegleid juhul, kui isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud. Seadus sisaldab igasuguseid õiguseid isikuandmete töötlemise, kasutamise, jagamise ja muuga. Seaduses on 8 delikaatseid isikuandmeid, mida kaitstakse: 1
Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. Andmete väljastamise eest paberkandjal võib isikuandmete töötleja alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (3) Isikuandmete töötleja on kohustatud andma andmesubjektile teavet ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Seaduses võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi. (4) Pärast andmesubjekti surma on tema kohta käivate isikuandmete suhtes käesolevas peatükis sätestatud õigused andmesubjekti pärijal, abikaasal, alanejal või ülenejal sugulasel, õel või vennal. § 20
3. Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule? § 5 lg 2,3. 4. Teabenõude mõiste. 5. Teabenõudja mõiste. 6. Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue? 7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte? 21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte? 22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte? 23
Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus küsida mistahes andmetöötlejalt, kas ja milliseid isikuandmeid tema kohta omatakse, milleks neid kasutatakse, kust need andmed on saadud, kes neile ligi pääsevad ja millistele kolmandatele isikutele on andmeid edastatud. Teiseks on inimesel õigus
26. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) Ei ole graafiliselt kujutatud. Graafiline ekujutamine on vaja, et oleks selge, mis kaitstud on. 2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Tarbija jaoks peab kaubamärk olema erinev teistest turul. 3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised peavad olema kasutatavad kõigile. 4) Koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) Registreerimise taotlus või kaubamärgi kasutus on pahausksed. 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas? (essee küsimus) a. Identsed tähised ja identsed kaubad? Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne varasema
Tuues siinkohal ka ühe reaalse näite, kus personalispetsialist pani kell 15.15 ülesse ühe tööle tuleva teenistuja avalduse, kus oli lisaks avaldusele ka ID kaart, isikuankeet, füüsiliste katsete protokoll jne. Avaldus oli esialgu avalik, st et ei olnud kohaldatud juurdepääsupiirangut (AK-d). Kell 15.25 oli jõudnud teenistuja, kellesse see asi üldse ei puutu, vaadata läbi kõik üles pandud failid. Usun, et keegi ei ole huvitatud, et tema isiklike andmetega avaldus on kõigile Päästeameti teenistujatele nähtav. Antud olukorrast lähtuvalt püüan olla hoolsam ning märgata avaldusi, kus on juurdepääsupiirangut vaja, kui pole märgitud, siis annan sellest dokumendi koostajale teada ning vajadusel piiran ise dokumendi nägemist. Samuti teavitan ja juhendan juurdepääsupiirangu märkimisel teenistujaid (sh komandopealikke, päästepiirkondade juhatajaid, inspektoreid ja spetsialiste), kes registreerivad avaldusi ning dokumente Deltas.
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Põhiseadus: - Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. - Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Andmete töötlemise nõuded: 1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik; 3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; 4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; 5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni;
Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise
• Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. • Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. • Täislitsentsileping • Ristlitsentsileping • All- ja sundlitsents 39. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6? Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. • etniline/rassiline kuuluvus • terviseseisund/puue • pärilikkus • biomeetrilised andmed • ameriühingu liikmelisus • süüteo toimepanek/ohver 40. Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid? • tuntuse aste • kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: patenditaotluse korral o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, o patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus o või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele o või patent tühistada. 32. Mis on isikuandmed? On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 33. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 34. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. 35. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, va.
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: patenditaotluse korral o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, o patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus o või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele o või patent tühistada. 33. Mis on isikuandmed? On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, va.
senini omased põhiliselt arenenud riikidele. Kuid samas on tendents info- ja kommunikatsioonitehnoloogia odavnemisele väga tugev ning vastavad vahendid ning programmid muutuvad varem või hiljem kättesaadavaks ka arenguriikide elanikele. See viib kindlasti isikuandmete kaitse riiklikul tasemel reguleerimise vajaduse tekkimisele ka nendes riikides. 1970. aastal võeti Saksamaal Hesseni liidumaal võeti maailma esimene andmekaitse seadus. Järgmisena võtsid vastavad seadused vastu Rootsi (1973), Ameerika Ühendriigid (1974), Saksamaa (1977) ning Prantsusmaa (1978). Hesseni liidumaal olid seaduse vastuvõtmise ajenditeks esiteks laiaulatuslik isikuandmete väärkasutamine natsireziimi ajal eesmärgiga kindlustada terroril põhinevat võimu ning teiseks kiire ja üha laiaulatuslikum arvutite kasutuselevõtt, mis võimaldas andmeid senisega võrreldes tohututes kogustes säilitada ning töödelda.
Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. (2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või
andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Näiteks autoõnnetuse korral, kui andmesubjekt ei ole teadvusel, on kiirabitöötajatel lubatud teha veretest, kui seda peetakse andmesubjekti elu päästmiseks hädavajalikuks; töötlemine on vajalik avalike huvidega seotud ülesannete või ametivõimude (nagu valitsus, maksuamet, politsei) ülesannete täitmiseks. lõpuks, isikuandmeid võib töödelda, kui vastutav andmetöötleja või kolmas isik omab selleks õigustatud huvi. See huvi ei kaalu siiski üles andmesubjekti huve ega põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Selle sättega nähakse ette, et tuleb püüda saavutada mõistlik tasakaal, st tegelikkuses tavaliselt vastutava andmetöötleja ärihuvi ja andmesubjekti eraelu puutumatuse vahel. Seda tasakaalu hindab andmekaitseasutuse
• Kõrgemate struktuuride poolt (nt rahvusvahelise erialaorganisatsiooni) esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine
seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Nõuded dokumendiregistrile Teabenõude esitamine ja menetlusse võtmine. Esitamise viis, kehtivad nõuded, registreerimine, täitmine. Avalikustamisele kuuluv teave ja avalikustamise viisid. Veebilehe pidamise kohustus ja Eesti teabevärav (eesti.ee)
1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste omaja või au
Kasutatavus- kasutatav on dok, mille asukohta saab kindlaks teha , mida saab üles leida, esitada ja tõlgendada; dok. koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav. DOKUMENDI TÕESTUSVÄÄRTUS- st. dok. tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist. DOKUMENDI TEABEVÄÄRTUS- st. dok.-s sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. DOKUMENDI METAANDMED- dokumenti kirjeldavad andmed. DIGITAALNE DOKUMENT- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. ELEKTROONILINE DOKUMENT- dokument elektroonilisel kujul.( nn. skaneeritud, või loodud rakendustarkvara abil) ARHIVAAL- dokument, millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse, ning seda säilitatakse püsivalt. MIKS ON DOKUMENTE VAJA? Peamiselt tõestusväärtuseks, aruandlus, ärilised eesmärgid, kultuuriline väärtus ühiskonna jaoks.
AS 9. ptk juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi 1) piiranguid saab kehtestada ainult tähtajalistena 2) salastatud arhiivimaterjalide nimistud ja salastamise põhjus (seaduslik alus) peavad olema avalikud. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed; 3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed; 4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks.
evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. (4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 15. Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded (1) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik. (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele. (3) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid
· Põhineb esialgselt Saksa BSI etalonturbel, hiljem omasoodu edasi arenenud · Riskianalüüs on suures osas varem valmis tehtud (ohtude ja meetmete kataloogid) - kaardistatud tüüpilised ohud mingisugusesse kataloogi, samuti meetmed nendega võitlemiseks · Tulemuseks kolm taset -- madal, keskmine, kõrge Riiklikel andmekogudel kohustuslik Eesti turvaklassid (ISKE) · 3 sõltumatut mõõdet Konfidentsiaalsus (S) Käideldavus (K) Terviklus (T) · Kokku on andmekogu turvaklassiks näiteks S0K2T2 · Igal mõõtmel 4 taset (0, 1, 2, 3), seega kokku 4 x 4 x 4 = 64 turvaklassi Eesti turvaklassid -- konfidentsiaalsus · S3 -- Andmete avalikustamine on ohtlik riigi, asutuse või inimese julgeolekule (võib põhjustada kontrollimatuid muutusi riigile või asutusele tähtsates süsteemides. Riigi korral on kahjud võrreldavad eelarvega, ettevõtte korral aastakäibega). Juurdepääsupiirangutega teave
teavet. Selgitustaotlus- on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine. Avalik teave(teabenõu)- on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Metaandmed- on mingeid andmed kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. *tekst *seosviit *autor *allkirjastaja *kuupäev 39.Milliselt lehelt leiad asjaajamist reguleerivad õigusaktid, valitsuse seadused dokumendihalduse kohta? www.riigiteataja.ee www.rahvusarhiiv.ee 40.Nimeta asjaajamist reguleerivad seadused ja valitsuse määrused, millest lähtud oma ettevõtte asutuse asjaajamisekorra koostamisel: Arhiiviseadus Avaliku Teabe Seadus Isikuandmete kaitse seadus Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus
Kuupäev paigutatakse paremale, tsentreeritult või vasakule Kontaktandmed alumises veerus on soovitav paigutada plokkidena Kirja rekvisiidid (3) Autor asukoht kirjapeaväljal, kirja sisu eest vastutav Kontaktandmete koostamine Kasutusmärge adressaadi kohal SUURTÄHTEDEGA (nt KIIRE) kohustuslikud elemendid: Pealkiri nimetavas käändes, vormistatakse ALATI (va õnnitlus- ja postiaadress tänukirjad, tõendid, avaldused, õiendid) telefon, faks Allkiri - kirja sisu eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või
Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta. Failide puhul võivad metaandmeteks olla faili autor, loomise kuupäev, faili loomiseks kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees. 4. Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis? Registreerimise eesmärgiks süsteemides on tõestada dokumendi loomist või hõlmamist
annaabi.ee 
