Vastavalt liidrite juhtimise analuusile on voimalik antud teooria pohjal valja tuua 5 pohilist juhtimisstiili: 1/1 juht ei tunne huvi 9/1 juht orienteeritud tööle 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele 5/5 juht puuab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele 9/9 juht pöörab suurt tahelepanu nii tööle kui inimestele 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. 1. Delegeeriv 2. Kaskiv 3. Osalev 4. Selgitav (Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse jargijatele, jargijad valivad eesmarkide saavutamise teed Jargija: kogenud, kindel oma voimetes töötada hasti, voib olla isegi liidrist voimekam Kaskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Jargija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vahe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab jargijaid otsustusprotsessi
– töötajaid ei pea sundima; – töötajad võtavad tööd nagu mängu või puhkust; – töötajad on nõus võtma vastutust ning rakendama end maksimaalselt. Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil on kõige sobilikum juhtudel, kui alluvate valmisolek on vähene. Sellisel juhul juht jagab ülesandeid ning kontrollib nende täitmist
– töötajaid ei pea sundima; – töötajad võtavad tööd nagu mängu või puhkust; – töötajad on nõus võtma vastutust ning rakendama end maksimaalselt. Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil on kõige sobilikum juhtudel, kui alluvate valmisolek on vähene. Sellisel juhul juht jagab ülesandeid ning kontrollib nende täitmist
1.1. Õppimine ja õpetamine treeninguprotsessis (2 tundi) Õppimise eeltingimused – motivatsioon ja taju. Taju mõjustavad tegurid: teadmised, oskused, hoiakud, intelligents, temperament, harjumused, eelarvamused, ootused, tunded. Õppimist soodustavad tegurid: teave oma sooritusest, koostöö õpetaja ja õpilase vahel, positiivne ülekanne. Õpetamise organisatoorsed vormid: loeng, vestlus, grupitöö, situatsioo9niõpe, kaugõpe. Õpetamise stiilid: käsutav, treeniv, toetav, delegeeriv. 1.2. Treeneri rollid (2 tundi) Treener kui õpetaja, spetsialist, administraator, teadlane, mänedžer, nõustaja, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, psühholoog, õppur, sõber, konfliktide lahendaja, kohesiooni (sidususe, kokkukuuluvustunde) kujundaja. Noorte ja täiskasvanute treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused
· juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd · juht/liider piirab enda konkreetset tegevust oluliselt ja tegeleb vaid üldise juhtimise ja kontrolliga 3 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp
· juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd · juht/liider piirab enda konkreetset tegevust oluliselt ja tegeleb vaid üldise juhtimise ja kontrolliga 3 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp
juhtimine. 15. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate rakendamise pohimotet. Situatsiooniliste teooriate seisukoht on, et pole konkreetset juhi edukust tagava omadust ega käitumismalli, kõik võib olened olukorrast, asukohast ja ajast. On olemas neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimalised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam 2. Käskiv e. autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. 3. Osalev e. toetav stiil
Samuti ka seletatakse, miks ei delegeerita. a. Delegeerimise mõiste Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline siirdamine alluvale täitmiseks, seda saab teha juhtimise igas tsüklis nii planeerimises, organiseerimises, motiveerimises kui ka kontrollimises(Teichmann, M. 28.02.09). Delegeerimine ei tähenda ebameeldiva üleande teiste kaela lükkamist. Siiski kasutab suur hulk juhte ainult ebameeldivate või tüütute üleannete delegeerimist(Kahn A, 19.03.09). Delegeeriv juht kutsub (tavaolukorras) enne tähtsa otsuse tegemist alluvad kokku. Otsustamist vajavad küsimused arutatakse kogu rühmaga. Juht kiidab heaks enamuse seisukoha (Arista, 05.03.09). Delegeerimine on peamine vahend paremate tulemuste saavutamiseks, see on eesmärgile orienteeritud tehnika. See annad võimaluse protsessi ette planeerida. Delegeerida tähendab, seda, et juht usaldab oma volitused või kohustused kellegile teisele, värvates teda täitma
koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed, toetab järgijat, annab nõu. · Osalev ehk toetav stiil. Järgija on kogenud ja võimekas, kuid ebakindel üksi ülesande täitmisel või omab vähest motivatsioon töötada hästi või kiiresti. Liideril on kõrge suhete, madal ülesande fookus. Liidri roll on julgustav ja toetav, järgijad valivad ise eesmärkide saavutamise teed. Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö. · Delegeeriv stiil. Järgija on kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam. Liidril on madal ülesande ja suhete fookus. Järgijad seavad ülesanded, valivad eesmärkide saavutamise teed. Liider teeb järgijatega koostööd otsustamisel ja probleemide lahendamisel, jälgib ülesande täitmise kulgu eemalt. (Siirde 2011: 18-21) 2.4 Motivatsiooniteooriad
1/9 juht orienteeritud inimsuhetele (külaklubi juhtimine) 9/1 juht orienteeritud tööle, inimestega ei arvesta (tulemustele suunatud) 9/9 juht peab tähtsaks nii tööle kui inimestele 5/5 juht hoiab tasakaalus nii tööd kui ka inimsuhteid, ei prioritiseeri kumbagi 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. situativne eestvedamisteooria, mis koosneb neljast eestvedamisstiilist, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele DELEGEERIV L: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee J: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam KÄSKIV E AUTOKRAATLIK L:jagab juhiseid/kt tegevust J:puuduvad tööks vajal.oskused/ebakindel/v.mott OSALEV E TOETAV L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav. teed J:soov ül täita, kuid oskused ei ole piisavad 39
9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 37. Selgitage eestvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) Vastavalt sellele, milline on orienteeritus suhetele ja orienteeritus ülesandele valitakse konkreetne juhtimisstiil. Stiilid - Delegeeriv stiil, käskiv ehk autokraatlik stiil, osalev ehk toetav stiil, selgitav stiil. 38. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; Välised ohud ja surve; organisatsioonikultuur; Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega
4- konsulteeriv, juht kutsub grupi kokku ja kogub infot , otsuse langetab siiski · alluvate treenimine ise, mis võib olla alluvate soovitustest mõjutatud; · määrama hüvitused 5- demokraatlik, töötajatel ametialane vabadus, otsustamine konsensuse põhimõttel, valida sobivaim, probleemi arutletakse kogu rühmaga (kasutatav ühistulises liikumises) 6- vaba stiil, delegeeriv otsustamine, "las minna" teooria, juhtimine rohkem Kui organisatsioon muutub ja areneb, siis peab arenema ka juhtimine alluvate käes Osaluse edukus oleneb paljudest tegurites: · keskkonnast (makro- ja mikro) · organisatsioonist, organisatsioonikultuurist · juhtkonnast ja suhtumisest alluvatesse.(X- või Y teooria) · tööülesannete olemusest (rutiinne- loov töö) · alluvatest, nende huvidest. Kui alluvad soovivad osaleda rohkem kui neil võimaldatakse siis on
- juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 40. Mida nimetatakse personali värbamiseks? Värbamine- on vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamise protsess. 41. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. Eestvedamise situatsiooniteooriad põhimõtte on leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). (näiteks, delegeeriv,käaskiv,osalev,selgitav). 42. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Töökohtade kavandamine kasutatakse organisatsiooni loomisel või uue ameti sisseviimisel. 43. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Juht- liider, tähendab seda, et ta teeb õigeid asju. Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. 44
o Olukorra kontrollitavusest o Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 211. Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria 212. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Käskiv 2. Selgitav 3. Osalev 4. Delegeeriv 213. 3. Selgitage McKinzey 7S teooriat. 214. 7 S-i teooria - McKinsey 215. Juht 216. Strateegia (strategy) 217. Struktuur (structure) 218. Süsteemid (systems) 219. Liider 220. Isikkoosseis (staff) 221. Stiil (style) 222. Oskused (skills) 223. Eesmärkide teadvustamine (shared values) 224. 225. 4. Millised on põhilised juhi kui liidri käitumisstiilid
Selle alusel on 5 erinevat juhtimistüüpi. 1/1 juht ei tunne huvi, hoidub juhtimisest 1/9 juht orienteeritud inimsuhetele (külaklubi juhtimine) 9/1 juht orienteeritud tööle, inimestega ei arvesta (tulemustele suunatud) 9/9 juht peab tähtsaks nii tööle kui inimestele 5/5 juht hoiab tasakaalus nii tööd kui ka inimsuhteid, ei prioritiseeri kumbagi 38. Selgitage eestvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. 4 eestvedamisestiili DELEGEERIV Liider: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee Järgija: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam KÄSKIV E AUTOKRAATLIK L:jagab juhiseid/kontrollib tegevust J:puuduvad tööks vajal oskused/ebakindel/mot puudus OSALEV E TOETAV L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav. teed J:soov ül täita, kuid oskused ei ole piisavad 39
piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 15. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate rakendamise põhimõtet. Eesmärgiks – leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) Vastavalt sellele, milline on orienteeritus suhetele ja orienteeritus ülesandele valitakse konkreetne juhtimisstiil. Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi
Vertikaalselt jookseb inimestele suunatud telg ja horisontaalselt tulemustele suunatud telg. 15. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate rakendamise põhimõtet. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv 2. Käskiv e autokraatlik 3. Osalev e toetav e kaasamine 4. Selgitav e konsulteeriv e veenmine 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: · ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; · otsese juhi liidristiilid; · rühmanormid; · kontrolli ulatus; · Välised ohud ja surve; · organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks?
5/5 juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kummagagi piisavalt: ,,Kesktee" juhtimine 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 30. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. Eesmärgiks on leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Vastavalt sellele, milline on orienteeritus suhetele ja orienteeritus ülesandele, valitakse konkreetne juhtimisstiil. Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähemotiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi
tegevusreeglid, valid tegevusviisid ja kontrollib teostust, eeldab allumist ja käskude täitmist. Selgitav juhtimine- Juht pöörab tähelepanu nii suhetele kui ülesande täitmisele. Juht määrab eesmärgid, aga kaasab töötajad otsustusprotsessi, samas kehtestab reeglid ja annab korraldusi. Osalev juhtimine- Juht teeb koostööd, ühised eesmärgid, töötajad teevad ise valikud eesmärkide saavutamise vahendite valikus. Delegeeriv juhtimine- Töötajad püst. ise eesmärgid ja valivad tegevusviisi kokkulepetest ja valitud strateegiast. Juht tegeleb üldise juhtimise ja lõppkontrolliga. 11. Inimene-töö ja inimene-organisatsioon sobivus, sobivust määravad tegurid. Olulised: oskused, teadmised, võimed, väärtused ja isiksus-nende sobivus töö olemus ja keskkonnaga. Inimene- töö sobivus kätkeb endas nõudmiste- pakkumise ja vajaduste- võimaluste suhteid
· Madal valmidus, võimetu ja ükskõikne või ebakindel- sobib sundiv, käskiv stiil. Juht annab täpsed juhised ja kontrollib täpselt nende täitmist · Võimetu, kuid innukas või enesekidel alluv- veenev, müüv stiil- juht selgitab otsuste tausta ja võimaldab küsida lisainfot · Võimeline aga pole nõus või on ebakindel- motivatsiooni pole- juht kaasab tegevusse · Kõrge valmidusega, alluv on võimekas ja innukas, enesekindel- sobib delegeeriv stiil, las töötab Kuidas inimesi eest veetakse sõltub inimesest endast. 24.millest sõltub motivatsioon ja töörahulolu Herzbergi 2 mudeli teooria järgi? On Sisemine ja välimine motivatsioon Hügieeni faktorid e. Välised tegurid Motivatsiooni faktorid e.sisemise motivatsiooni tegurid sekundaarsed vajadused
Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 64. Eestvedamise situatsiooniteooriad Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv 2. Käskiv e autokraatlik 3. Osalev e toetav 4. Selgitav e konsulteeriv 65. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. · Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast .teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb
arvesta piisavalt: „kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 141. Eestvedamise situatsiooniteooriad Eesmärgiks on leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Hersey- Blanchardi järgi on neli eestvedamisstiili, mis rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. a) Delegeeriv stiil LIIDER – delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed. JÄRGIJA – kogenud, kindel oma võimetes hästi töötada, võib olla isegi liidrist võimekam b) Käskiv ehk autokraatlik stiil LIIDER – jagab juhiseid ja kontrollib tegevust. JÄRGIJA – puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. c) Osalev ehk toetav stiil
Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine Müümine ehk selgitamine Osalev juhtimine Delegeeriv juhtimine Juht peab valima juhtimisstiili vastavalt järgijate tööalasele küpsusele ehk valmisolekule st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). . Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine, · Osalev juhtimine, · Delegeeriv juhtimine. 10 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V
324. 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 325. 64. Eestvedamise situatsiooniteooriad 326. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) 327. Situatiivne eestvedamisteooria (Hersey-Blanchardi järgi) 328. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. 329. 330. 331. Delegeeriv stiil 332. Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed 333. Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam 334. Käskiv e autokraatlik stiil 335. Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust 336. Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. 337. Osalev e toetav stiil 338
P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine · Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine · Delegeeriv juhtimine Madal ülesandele ja kõrge suhetele Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient. orienteeritus S2 Müümine S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14
vajavates olukordades). Muud juhtimisstiilide jaotused tulenevad pigem erinevates konkreetsetest juhtimismudelitest (näiteks Hersey-Blancardi juhtimismudel). Muud jaotused: · traditsioonilised juhtimisstiilid: patriarhaalne, autokraatlik, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne, liberaalne; · dimensionaalsed: suhetele ja ülesannetele orienteeritud juhtimine; · levinumad: integreeriv, osalev, delegeeriv, karismaatiline. Tannenbaum-Schmidti kontiinum (Joonis 7) aitab selgitada juhtide/liidrite käitumise äärmusi autokraatlikkust ja demokratlikkust. Praktikas käituvad juhid siiski kuskil seal vahepeal kaasates töötajaid otsustamisse ja vajadusel võttes otsuseid vastu iseseisvalt. 24 Joonis 7. Tannenbaumi-Schmidti (1973) eestvedamise kontiinum (Türk 2001:65).
· juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd · juht/liider piirab enda konkreetset tegevust oluliselt ja tegeleb vaid üldise juhtimise ja kontrolliga. 52 24. Juhtimisvõrgustik Tsoon 1 - juht hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale Tsoon 2 - orienteeritud rohkem tööle Tsoon 3 - orienteeritud rohkem inimestele
annaabi.ee 
