d. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score: 10 / 10 Küsimus 3 (10 points) Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. b. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida c. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida d. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam
kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. Joopinnad *Joonpinnaks nim sellist pinda, mida saab tekitada sirgjoone liikumisega. *Sirgjoone liikumisvabadust piiratakse harilikult sellega, et ta peab lõikama ühte või mitut paigalseisvat joont- juhtjoont. *Liigitatakse laotuvateks ja mittelaotuvateks joonpindadeks. *Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kavaliteeti muutmata nim laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks (kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind). *Pinda, mida ei saa deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma, et ta veniks, tõbuks kokku, rebeneks ega läheks kortsu, nim mittelaotuvaks pinnaks (silindroid, kolme juhtjoonega joonpind). Kõverpindade omavaheline lõikumine *Abisfääride võtte tingimused: 1.mõlemad pinnad on pöördpinnad 2.nende pöördpindade teljed lõikuvad 3
d. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score: 10 / 10 Küsimus 3 (10 points) Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. b. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida c. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida d. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam
Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Malm Liigitus: Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Malm on raua sulam. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimaliktoatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni
· Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3; · Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3 ( Üks tähtsamaid metalle tänapäeval on raud, millest saadakse sulameid, tuntumad on neist malm ja teras . Rauda ja tema sulameid nimetatakse ka mustaksmetalliks. (Vaab, 2007) Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. (Vikipeedia, 2007a)
Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%; Terased – sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/metallide_ja_sulamite_siseehitus.html Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu
pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) D. Plastsel deformeerimisel tekkiva Student Response Feedback pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet Score: 3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response Feedback A. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 3/3 4. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response Feedback A. betoon, keraamika, klaas B
Score:3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student ResponseFeedback A. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida Score:3/3 4. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student ResponseFeedback A. madalsüsinikteraseid B. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides
Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod, on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema. Seetõttu
malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada.
Teras Lily-Ann SISUKORD Sissejuhatus Tootmine Milleks kasutatakse Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tegemist on materjaliga, mis on painduv, kerge, suhteliselt odav ning tugev. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud.Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast nõrgem. Malm- raua ja terase sulam. TOOTMINE Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm, ning seejärel sulatatakse malm ümber terasek. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks
1-Malm(Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) 2-Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) 3-Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega 4-Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid Malm Malm on rauasulam,kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulas ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest,et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida,kuna malm on puruneb. Malm on head valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras,mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus lööke. Samas on malmil halb keeviratus. Malmi külmakeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liike kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod
Meridiaan – pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. Paralleel – lõikejoon telje risttasandiga. Ekvaator – suurima raadiusega paralleel. Kael – väikseima raadiusega paralleel. Vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa. 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Tekib sirgjoone liikumisega, kui seda liikumist piiratakse ühe või mitme juhtjoonega. Laotuvad pinnad – saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti. (kooniline, silindriline, puutujatepint). Mittelaotuvad pinnad – ei saa painutada tasapinnaks (saab konstrueerida tinglaotusi). 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? 1) ringjoone – lõikepind silindri telje suhtes risti 2) kaks paralleelset sirget – lõikepind silindri teljega paralleelne 3) ellipsi 45
Löögid peavad olema tabavad ja tugevad, vastavalt kõverdumise suurusele, ning pidevalt vähenema, liikudes kõige rohkem kõverdunud kohast vähem kõverdunu poole. Lattmaterjali õgvendatakse käsitsi õgvendusplaadil või alasil lukksepavasaraga. Kõige lihtsam on õgvendada laiemalt küljelt paindunud materjali . Niimoodi kõverdunud toorikuid on võimalik ilma eriliste raskusteta õgvendada. Raskem on õgvendada metalli, mis on serviti paindunud. Siin tuleb materjali üht osa deformeerida venitamise teel. Veelgi raskem on õgvendada väändunud latti .
Iseseisev töö Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.Tunnis meelde jäänud teema
Metodoloogia – õpetus inimese teoreetilise ja praktilise tegevuse korraldamise ja kujundamise viisidest. VÕRDLEV MEETOD – Kaks või rohkem objekte kõrvutatakse ja saadakse selle kõrvutamise tulemusena mingisugune võrdlus, millel on teaduslik tähendus. Täidab teaduslikku funktsiooni. Võrreldavad objektid peavad olema põhimõtteliselt võrreldavad. Peavad olema põhiparameetrites ühesugused. Objekte ei tohi võrdlusel deformeerida (omistada muid omadusi - nt parameetreid, kvaliteeti jne) Peab olema objektiivne! KONKREETSOTSIOLOOGILINE MEETOD – Järeldus tehakse ühiskonnasotsioloogiliste uuringute alusel. Meetodi ülesandeks on välja selgitada nt juhtimise efektiivsus ehk õigusliku regulatsiooni tulemuslikkus. Toimib tavaliselt mitmesuguste sotsioloogiliste küsitluste kaudu. Vastused kodeeritakse ja töödeldakse matemaatiliselt
Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Nihkemooduliks nim. võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. 21. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et säiliks veel elastne deformatsioon. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks. 22. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) 23. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruste suunad ja suurused) Vastassuunas ja ühesuguste kiirustega. 24. Lühidalt seletada reaktiivmootori tööpõhimõtet. Millisel jäävusseadusel põhineb reaktiivmootori tööpõhimõte
tekkimine( tekivad sisepinged ning kõvadus ja tugevus tõusevad). Al-sulamites lahustuvad lisandid(Cu,Si, Mg,Mn) piiratult ning nende lahustuvus väheneb temp. langedes. Al-Cu.sulamit karastades tekib Cu-ga üleküllastunud ebapüsiv tardlahuse struktuur, kuid aja jooksul eraldub liigne vask CuAl2 näol- vananemine(eelnevalt Cu- aatmoid n-ö koonduvad)-tugevus ja kõvadus kasvavad, plastsus väheneb. 2-3 tundi peale karastamist toimub inkubatsiooniperiood( saab durAl hästi deformeerida). Tabel: Termotöötlemise viis Vanandami Kõvadus HRB se kestus 1. 2. 3. keskm. 68, 68, 67, Enne karastamist - 68 9, 7, 8, Pärast karastamist - 8 15, 14, 14, 0,5 Pärast vanandamist 14 30, 28, 29, 1
Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada.
Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru venib välja. Kui keha peatub on vedrus tekkiv elastsusjõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Hõõrdejõud!
● Messing e. valgevask (vask, tsink) - toidunõud, pildiraamid, masinaosad ● Jootetina (tina, plii) -juhtmete ühendus ● Melhior (vask, nikkel) – lauanõud, kelladetailid, ehted ● Duralumiinium (alumiinium, vask, magneesium) - lennukitööstuses 15. Võrdle terase ja malmi koostist ning omadusi + näited kasutamisest. Malmis on kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3-4%), terases alla 2%. Terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 16. Mis on eriterased? Legeeritud terased, mis sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle. 17. Miks käituvad metallid keemilistes reaktsioonides redutseerijana? Sest metallid loovutavad oma aatomite väliskihi elektrone. 18. Kuidas saab muuta reaktsiooni kiirust? Selgita. Segades, temperatuuri tõstmisega, tahke aine peenestamisega, 19. Koosta võrrandid
Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.
- Ühise tsentriga abisfääre saab lõikumisülesande lahendamisel kasutada, kui a)mõlemad pinnad on pöördpinnad. b) nende pöördpindade teljed lõikuvad. c) telgede tasapind on ekraaniga paralleelne Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? - sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab Millised pinna on laotuvad pinnad? (kooniline, silindriline, puutujate pind) - pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel Millistest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? - ristkülikud, trapetsid (silindriline), kolmnurgad (kooniline) Kuidas tekib teist järku pöördpind? - teist järku joone pöörlemisel ümber oma telje Nimetage teist järku pöördpinnad - pöördellipsoid,pöördparaboloid, pöördsilinder, pöördkoonus, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid Kuidas tekib rõngaspind ?
Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14% ´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). [2] 2.1 Malmid Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke, samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse
Teras Teras on sulam, mis sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatudlegeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1
Sulamid annavad detailidele oluliselt parema kvaliteedi nende töö ja omaduste näol. 4 1. MUSTAD METALLID 1.1. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku, pärast seda protsenti nimetatakse sulamit juba malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. [1] 1.1.1 Roostevaba teras
•elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid temperatuuri tõustes muutuvad esmalt pehmeks, siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks ning lagunevad. Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest. Neid saab ilma kuumutamiseta mehhaaniliselt deformeerida (painutada, venitada), kuid nagu kummi elastsuse puhul, taastub algolek peale mõju lakkamist. HOOLDUSVEDELIKUD Jahutusvedelikul on mootorite jahutussüsteemis 3 ülesannet: •jahutada mootorit •kaitsta mootorit külmumise eest •kaitsta mootorit korrosiooni ja sadestuste eest Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, Jahutusvedelik G 12 : punane või roosa, mõeldud kasutamiseks eeskätt kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid
a. Mõlemad pinnad on pöördpinnad. b. Nende pöördpindade teljed lõikuvad. c. Telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 22. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind?
a. Mõlemad pinnad on pöördpinnad. b. Nende pöördpindade teljed lõikuvad. c. Telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 22. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind?
Sissejuhatus Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Eristatakse süsiniku sisalduse ja oleku järgi malmi liigid: valgmalmi (toormalm), hallmalmi, tempermalmi, kõrgtugevat ja eriomadustega legeermalmid. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne
uputamiseks sobib Kiilto Põrandakütte tasandussegu. Peale kallete valamist peab trapp ja põrand olema täpselt samas tasapinnas, et trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht tuleks kvaliteetne. Seinad märjas ruumis Kõik märgades ruumides kasutatavad materjalid peavad olema niiskus/veekindlad. Seda peab meeles pidama ka seinamaterjali valimisel. Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja.
35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil) Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. 38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud? Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. 39. Sõnasta Hooke’i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid.
C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused. Terast kasutatakse: noad/kahvlid,purgid,piimapaagid,keedukatlad. Terase tähistus on EN10027. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Näiteks: malmist ahjupott ja pliidiraud. 10. Alumiinium ja tema sulamid. Liigitus, kasutamine. Al-sulamite tähistamine. Al- sulamite termotöötlus: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. Alumiinium on hõbevalge,pehme ja plastne metall. Alumiiniumi sulamid:silumiin, magnaalium ja alumell
baasi lõppikkus lu gauge length after break Lu Katsemasin EU 100 Kasutatavad katsematerjalid: Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2.14% süsinikku. [1] Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. [2] Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. [1],[2] Materjali karakteristikud: Normaalelastususmoodul E Materjali jäikust iseloomustav Hooke'i seaduse võrdetegur. Et E=/, siis elastsusmooduli leidmiseks tuleb registreerida mingile moonde muudule vastav pinge muut . Voolepiir y
seas". Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. See meeleolu, mida sooviti väljendada, oli eelkõige rahulik õnnetunne, rõõm nägemisest. Ka ei pidanud olema eriti täpne looduse jäljendaja - hoopis vastupidi! Kujutatava võis täielikult deformeerida! Sageli kasutati täiesti vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud võisid olla punased ja merevesi kuldkollane. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Sümboolika Rütmiline tants sümboliseerib mehe alateadvuslikku seotust looduse ja kosmose rütmidega. Viiel figuuril on kindlad kontuurid, aga nende deformatsioon sümboliseerib nende kirglikku virgumist ja kõike neelava rütmi jõudu. Kiired, ühendatud liigutused täidavad kehi taltsutamatu elujõuga. Punane on
lõikejoon). 73. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kui kahe pöördpinna teljed lõikuvad, ning telgede tasand on ühe ekraaniga parallellne. 74. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 75. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kvaliteeti muutmata, nimetatakse laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks. Pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti. 76. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Silindrilised - , koonilised ja puutujatepinnad. 77. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? 1) Silindrilisel ristkülikud või ellipsid?? 2) Koonilisel kolmnurgad või ringid?? 78
Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus
kutsuma. (pr. keeles les fauves - metsloomad, metsalised). 8 Foove ei huvitanud impressionistide valguse maalimine ega sümbolistide sümboolika - nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. See meeleolu, mida sooviti väljendada, oli eelkõige rahulik õnnetunne, rõõm nägemisest. Ka ei pidanud olema eriti täpne looduse jäljendaja - hoopis vastupidi. Kujutatav võis täielikult deformeerida! Sageli kasutati täiesti vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud võisid olla punased ja merevesi kuldkollane. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele.
aastal Pariisis Galerie Bernheim Jeune`is, mõjutades paljusid, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa hilisemaid silmapaistvaid kunstnikke. On hämmastav, kui paljud erinevad kunstnikud ja stiilid kandsid silmapasitvat van Goghi pitserit, ehkki noored maalikunstnikud viljelesid mõningal määral erinevaid stiile. Prantsusmaal mõjutas van Gogh eriti foviste. Foovid maalisid puhaste erksate värvidega ja kasutasid peaaegu täiesti piiritlemata vorme-nad võisid kujutatava täielikult deformeerida- ning taotlesid lihtsustatud joont kui väljendusjõulisuse suurendajat. f ovistide võtmefiguur oli Henri Matisse, kes koos Maurice Vlamincki ja Andre Derainiga lõi maalistiili, mis sarnaselt van Goghi loomingule käsitles värvi objektist eraldi, andmaks edasi valguse või ruumimuljet. Paralleelselt prantsuse fovistidega moodustas Dresteni rühm saksa kunstnikke (Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel) ekspressionistliku rühmituse Die Brüche(Sild).
54. Mis tingimustel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? Abisfääride võtet saab kasutada mõlemad pinnad on pöördpinnad nende pöördpindade teljed lõikuvad telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 55. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 56. Milliseid pindu loetakse laotuvateks pindadeks, nimetage need. Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kvaliteeti muutmata, nimetatakse laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks. Pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti. Koonilised pinnad, silindrilised pinnad ja puutujapind. 57. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge
10. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................15 11. Lisad.............................................................................................................................................16 1. Eessõna Olles mitu aastat sepatööga tegelenud on tulnud ette nii mõningaidki tehnilise raskusi just relvade valmistamisel. Mõõgasoone raiumine on neist üks hullemaid. Materjali tuleb deformeerida mõlemalt poolt korraga ning kuigi alasiabinõudega on see võimalik, valmistab see ometi parajat peavalu, kuna toorik on väga aldis ära libisema. Pealegi võtab see tohutult aega ja loomulikult on majanduslikult mõistlikum detail võimalikult väheste kuumutamistega valmis saada. Seega tekkis idee muuta see närvesööv tegevus inseneritehniliste lahendustega tohutult lihtsamaks. Tänada tuleb minu sepakunsti õppejõudu Gunnar Varest ning Tallinna Tehnikaülikoolis mind
Kui telg ekraaniga. ringjoonest möödub, tekib auguga 62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel rõngaspind; kui telg puutub ringjoont, siis väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat rõngaspind puutub iseennast; kui telg lõikab pinda puutub ja väiksemat lõikab. ringjoont, siis rõngaspind lõikab iseennast. 63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks? Pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel (pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti). Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; kolmnurgad kooniline. 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel
Hõbe, vask. 15. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kergsulav elavhõbe, rasksulav metall titan 16. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus 17. Süsinikteras - legeerimata teras, mis sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1%mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit 18. Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine
Kui sfääri keskpunkt asetseb pöördpinna teljel. 61. Mis tingimusel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? 1. mõlemad pinnad peavad olema pöördpinnad; 2. nende pöördpindade teljed lõikuvad; 3. telgede tasand on paralleelne ekraaniga. 62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks? Pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel (pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti). Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; Kolmnurgad kooniline. 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel? Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised
Kui sfääri keskpunkt asetseb pöördpinna teljel. 4. Mis tingimusel saab pindade löikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? 1. mõlemad pinnad peavad olema pöördpinnad; 2. nende pöördpindade teljed lõikuvad; 3. telgede tasand on paralleelne ekraaniga. 5. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 6. Milliseid pindu loetakse laotuvateks? Pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel (pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti). Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 7. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; kolmnurgad kooniline. 8. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel?
Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia. Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks. Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et oleks tegemist veel elastse deformatsiooniga. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks. 15. Mis on materjali elastsusmoodul? Kuidas avaldub kehas tekkiv elastsusjõud, teades materjali elastsusmoodulit? Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust. keha jäikus S Hooke’ seadus: ⏞ ⃗ Fel = −k ∆ x;k= E l S
on võrdne reaktsiooni soojusefektiga, seega ka süsteemi alg- ja lõppoleku energiate vahega U. Arrheniuse võrrand eeldab, et regeerimiseks peab molekulidel olema teatav energiavaru, mille määrab reaktsioonile iseloomulik suurus E. Molekule, mille siseenergia on võrdne aktiveerimisenergiaga, või sellest suurem, nimetatakse aktiivseteks. Sisuliselt on aktiveerimisenergia seotud vajadusega nõrgendada keemilisi sidemeid reageerivas molekulis, deformeerida molekuli ja ületada osakestevahelist tõukumist. Reaktsiooni kiirus suureneb temperatuuri tõustes aktiivste molekulide arvu suurenemise tagajärjel, mitte aga molekulide keskmise kineetilise energia kasvu tõttu, mis on võrdeline aboluutse temperatuuriga.
Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured deformatsioonijõud ja energiad. Kuumsurvetöötlusel toimub metalli deformeerimine rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Eriliigiks on isotermiline survetöötlus, kus survetöötlus viiakse läbi konstantsel temperatuuril. Eelised: võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades. Puuduvad piirangud deformatsiooniastmetele. Toimub ruumdefektide kinnikeevitumine. Puudused: ahjukeskkonna ja tooriku vaheliste reaktsioonide suured kiirused ja sellest tingitud halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Metalli plastsuse suurendamine kuumsurvetöötlusega. 29.Valtspingid Valtsimisel haaratakse metall hõõrdejõudude toimel kahe vastassuunas pöörleva valtsi poolt kaasa ja surutakse õhemaks
Termoreaktiivid on täielikult amorfsed, kristalliite nendes ei leidu. Elastomeerid - on sarnaselt termoreaktiividega ristsillatud ahelaga, kuid ristsildamise tihedus on tunduvalt väiksem- moodustub hõredalt seotud võrgustikstruktuur. Väliste jõudude toimel saavad makromolekulid või nende osad teatavas osas liikuda, kuid ristsillad takistavad jäävate deformatsioonide tekkimist ja taastavad jõudude eemaldamisel makromolekulide endise asetuse. Elastomeere võib suures ulatuses deformeerida, ilma et tekiksid jäävad deformatsioonid. Nagu termoreaktiividki, et saa ristsildade tõttu elastomeerid muutuda voolavaks ega sulada. Enamik elastomeere on oma struktuurilt amorfsed. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid - massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised jatermilised omadused tagasihoidlikud: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt.
c) telgede tasand on paralleelne ekraaniga 99) Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 100) Mis juhtumil lagub kahe teist järku pinna lõikejoon kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)? Kui kaks teist järku pinda puutuvad kolmandat teist järku pinda jooni mööda. 101) Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pindu, mida saab painutamisel deformeerida tasapinnaks. 102) Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Koonilised ja silindrilised pinnad ning puutujate pinnad. 103) Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a) silindrilise pinna ristkülikutest ja trapetsitest b) koonilise pinna kolmnurkadest 104) Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 105) Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
annaabi.ee 
