Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus...........
seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et neid oleks hea ja lihtne võtta. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et müürsepp saaks seal takistamatult töötada. Tööriistad ja kaitsevahendid
...................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine............................................................................................
150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi-armatuuri. Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta.
Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on
-fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2. vajumisvuugid - nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodata erinevate vajumiste. Vajumisvuugiga ''lõigatakse'' hoone täielikult läbi - katusest kuni ehitise aluseni. Kiviseinte detailid. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik:
Savitelliseid valmistatakse ka värvilistena sõltuvalt savi liigist või lisatud värvainest. Selliseid kive kasutatakse üldiselt hoonete välisvoodris. Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Selline segu kõveneb pärast hoidmist autoklaavis. Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tsemendi ja vee segu kõvenemist. Kivide omadused Tugevus tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad. Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Muud omadused Veeimavus Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel.
mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad
Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija. Õhumüraisolatsioon Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Parema müraisolatsiooni saavutamiseks tuleb plokid laduda täis horisontaal- ja vertikaalvuukidega ning tingimata krohvida või pahteldada. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana
Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk
2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali
Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes. Punktkoormused, mida mõõdetakse KN või N on ühed koormustest, mis sageli määravad põrandakonstruktsiooni. Betoonpõrandatele kõige sagedamini mõjuvad punktkoormused on riiulijalad. Tänapäeval on riiulisüsteemid väga kõrged ja mahutavad palju kaupa ning on tavaline kui ühele riiulijalale rakendub 60KN punktkoormus. Sageli asetatakse kaks riiulisüsteemi üksteisele väga lähestikku, mis tähendab, et riiulite jalad on kõrvuti
liiv või purustatud kivim. jõududena *ilmastiku mõju 7.Müürseotised ja nende Mördi omaduste seisukohalt *soojuskoormus * mõte: müürseotised on välja on tähtis liiva terastikuline keemilised mõjud. Kõikide kujunenud tugevusest koostis, mis määratakse nende koormuste puhul peab lähtudes ja müüri välis ilme sõelkõvera järgi. Vesi peab müüritis olema seisukohalt. Müüri tugevuse vastama joogivee nõuetele. ekspluatatsiooni kõlbulik ja seisukohalt omab suurt Lisandid kasutatakse: täitma temale ettenähtud tähtsust kivide ülekate. kivinemist kiirendavaid ja ülessannet. Müüritise Tuntumad müüriseotised: aeglustavaid. Pooride hulka põhiline ülessanne on tema *plokkseotis *ristseotis
tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a plokkseotis ja b ristseotis plokksüsteemis seinal, c müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises: a, b ja d -- ühe, poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine klassikalises plokkseotises, c ja e -- poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine lihtsustatud plokkseotises, f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7
Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik:
Need kohad töödeltakse piikvasaraga madalamaks. NB! Enne müüritöid tuleb alus korralikult puhastada kogu lahtisest prahist kaasaarvatud tolm, piikvasarduse ja valujäägid. Kui alus on puhastatud kleebitakse alusele hüdroisolatsioon Looduskivide töötlemine ehitusobjektil PAEKIVI: Paevasar 3.5 kg Raudbetoon konstruktsioonid - Laotatakse puidust alusplatsidele Kiilsilluste ladumine kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga sablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome sablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida. Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale
Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2]
25 materjali. Seetõttu ehitatakse hoonete sisemised kandvad seinad massiivseintena, aga välisseina konstruktsiooniks valitakse liitkonstruktsioon. ivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid laotiste skeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamini kaht seotist: 1) plokkseotist raskelt koormatud seinte korral, mitmekihilist seotist normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kuskil kokku ei langeks. 18. Mitmekihilised tellistest välisseinad Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega.
4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3
3 ) P L O K K S E O T I S E J A M I T M E K I H I L I S E S E O T I S E V Õ R D L U S Seotise liik Iseloomustus Plokkseotis Mitmekihiline seotis 1. Pikikiviread 2. Täidisread (kvalifikatsioon) 3. Tugevus 4. Mittetervete kivide vajadus 5. Tootlikkus 6. Soojapidavus 7. Pragunemiskindlus 4 ) K E R G S E I N A D 4.1.3 TELLISTE LADUMINE TÖÖRIISTAD KONTROLLMÕÕTERIISTAD 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 13 TÖÖVÕTTED LADUMISE JÄRJEKORD MÜÜRSEPA TÖÖKOHT SEIN S M S M TÖÖ ORGANISEERIMINE Töölis-te arv Kutsekvalif
kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone
soojusjuhtivuse koefitsient U väärtus millele on lisatud kihi mõõtme dimensioon. U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see iseloomustab antud paksusega materjali või antud paksustega kihtidest ja materjalidest koosneva tarindi soojusisolatsioonivõimet. Selles arvestatakse kõigi isoleerivate materjalikihtide (ka õhu, membraanide jne) mõju. Arvutuseks on välja töötatud vastavad eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U- arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja 340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on 0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime. 33 ... Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv) piirdekonstruktsioonidel?
1. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali tihedusest ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused (niiskus). Kasutades AEROC plokkidest müüritise ladumisel AEROC liimsegu, on vuugid nii õhukesed (~2 mm), et nende mõju konstruktsiooni soojapidavuse arvutamisel ei arvestata. Kuivtihedus Soojuserijuhtivus Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on piirde soojapidavuse kõrval väga oluline näitaja ka piirde
AEROC seina paksus (mm)/ Õhumüra isolatsioon Pinnaviimistlus tihedus Rw (dB) (kg/m³) 100 / 500 Pahtel + pahtel 36 150 / 500 Pahtel + pahtel 40 200 / 500 Pahtel + pahtel 44 250 / 500 Pahtel + pahtel 45 300 / 500 Pahtel + väliskrohv 46 375 / 400 Pahtel + väliskrohv 47 Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid: Mitmekihilised AEROC seinad Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB
Vundamendid ja välisseinad in-h/plokk in-h/m² – plokk 600 x u 300 x 200 0,05 0,41 – plokk 600 x 350 x 200 – ladumine, sarrustamine 0,045 0,37 – pumpvalu 0,08 Vaheseinte ladumine in-h/plokk in-h/m² – plokk 0,05
tagasimüürides üüakse mört sõrmedepoolsesse otsa. Nimetused edasi tagasi müürimise kohta tulenevad sellest mis suunas müürsep liigub. TELLISTE TÜKELDAMINE JA TÖÖTLEMINE Harilikult tükeldame tellist müürivasaraga võimalik ka kiljotiniga, statsionaalse pingiga või ka relakaga KVALITEEDI NÕUDED MÜÜRIL Et tellismüür saaks püsiv peab seotis olema vähemalt ¼ K (¼ on kivi pikkus). Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded. Vuugid ei tohi olla tühjad vaid müürimört peab täitma telliste vahed üleni nii püst kui ka rõht vuukidel. Vuugi pind tohib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool kui tarindi joonistel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvestuses. Rõht ja püstvuukide normaalmõõtmed on 8-12 mm. Rõhtvuugi paksus võib erineda kuni 3 mm ja vertikaalvuuk kuni 8 mm
nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh.
1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis
14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub
Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga. Võimaluse korral vältida järelvuukimist; Deformatsioonivuugid tuleb planeerida min. 10m sammuga. Rõhtvuugid armeeritakse peale esimest telliserida ja viimase all; müüritise avade all ja peal;; Sokkel ja müüritis tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga; Silikaatkivi ei kasutatakse pinnases ja soklites; Talvistel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel;
16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. - Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast. 17. Seintele esitatavad nõuded Tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel Piisavalt helipidavad
tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
