tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine. Painutamine paindenurga säilimisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas. Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone. 3.Elektroodkeevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. Elektroodkeevitamine kuulub ilma kaitsegaasita kaarkeevitumeetodite rühma.
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0
+ + Kk. neutraalne pH=7 Na2CO3 NaOH H2CO3 Tugev alus nork hape SULAM Sulam on kahe või enama metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal Sulamid: · Ühtlased (tahked lahused) · Ebaühtlased (on näha erinevate ainete koostisosi) Sulameid tehakse selleks, et suurendada metallide vastupidavust deformatsioonidele, kulumisele, sulamitel on tavaliselt madalam sulamistemperatuur, kui lähteainetel, on odavamad. · Teras, eriteras: legeeritud teras, süsiniku sisaldus kuni 2%, sisaldab siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%
C)tugevus kasvab, plastsus väheneb 9. Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2 10. Millised on materjali tööea (kestvustugevuse) näitajad?- C) väsimuspiir 11. Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur 12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13. Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm 14. Mida isel. materjali Joung´i moodul?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele 15. Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?- B)löökkoormamine 16. Milles seisneb metalli roomavus?- D) aeglases deformatsioonis temperatuuri ja koormuse mõjul. 17. Mis on sitke purunemise tunnuseks?- C) purunemine suure kiirusega 18. Kas materjali tõmbetugevuse järgi saab umbkaudselt hinnata selle survetugevust?- C) survetugevus on suurem kui tõmbetugevus 19. Kas materjali plastsus sõltub koormuse viisist(tõmbe, surve)
Põikijõud on pos, kui ta on suunatud lõikest eemale, tõmbejõud +, survejõud -. Põikijõud on pos, kui ta üritab vardaosa pöörata päripäeva. Paindemoment on pos, kui rakendamisel tala muutub nõgusaks -> +, -> - Saint-Venant printsiip: koormuse rakenduskohast piisavalt kaugel paiknevates lõigetes ei sõltu pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele. Pingedimensiooniga võrdetegur E: suurem E= väiksem moone (sama pinge puhul). Hooke´i nihkeseadus. Nihkeelastsusmoodul: pingedimensiooniga võrdetegur G. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget Lubatav pinge on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda. Deformatsioonienergia- deformeerumisel koguneb hulk energiat, koormuse eemaldamisel see energia vabaneb. Mida suurem on konstruktiivne deformeeruvus, seda suuremat enertiat saab
dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust, kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel ja jahutamises. Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega
9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? kus: u- varda punkti siire; x- selle punkti koordinaat; E- varda materjali elastsusmoodul, [Pa]; A- varda ristlõike pindala 9.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud detaili pikideformatsiooni iseloomuga? Tõmme on +; surve - 9.7. Kuidas arvutatakse ühtlaselt koormatud ühtlase varda pikkuse muutus? = ühtlaselt koormatud lõikude pikkuste muutuste summa 9.8. Kuidas arvutatakse mitme üksikjõuga koormatud ühtlase varda pikkuse muutus?
2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! *Lisatud koormusest 1.14. Mis on materjali tugevus? detaili võime purunemata (plastselt põhjustatud sisejõu ja deformatsiooni muutused ei sõltu konstruktsioonile deformeerumata) taluda koormusi. (selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 1.15. Mis on materjali jäikus? detaili võime vastu panna deformatsioonidele 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? sisejõu väärtuse saab leida selle osa (kuju muutustele) tasakaalutingimus(t)est. 1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? = katseliselt 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt
pluumid)2900km; 5200km: piir vedela välistuuma ja vedalale seisundile lähedal oleva sisetuuma vahel. 27. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning graniitne happelistest kivimitest koosnev kiht, allub paremini plastilistele deformatsioonidele) ja ookeaniliseks (pealpool setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht padilaavad, basaltne daikide kiht, massiivne gabro). Tahkes faasis. Litosfäär tükeldatud laamadeks, kuna kivimid kaotavad seal oma sidususe, allub habrastele deformatsioonidele nagu tahke terviklik keha, hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemist osa. Tahke faas. Astenosfäär litosfääri alumine osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, ei
tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused on jaotatud hoopis laiemalt kui elastsel katendil. Pooljäik katend – seal on ühendatud asfaldi elastsus ja betooni jäikus. Kasutatakse suure liikluskoormusega aladel (nt lennuvälkjad, ristmikud, bussipeatused jne). Võrreldes betoonkattega on eeliseks kiire ja lihtne valmistada.
), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Noolutamine Terase karastamisel saavutatakse suur kõvadus, mis on ka karastuse põhieesmärk. Jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik parandada karastatud terase järgneva töötlemisega ehk noolutamisega. Eesmärk: 1) ühtlase struktuuri saamine, 2) sisepingete kaotamine (vähendamine), 3) sitkuse, plastsuse suurendamine, 4) kõvaduse ühtlustamine ja 5) hapruse vähendamine Noolutustemperatuuri mõju karastatud terase mehaanilistele omadustele rakendatakse: - madal noolutamist 150o - 250oC - kesk noolutamist 300o - 500oC - kõrge noolutamist 500o - 600oC Tsementeerimine
Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist. 14. Mis on materjali tugevus? Tugevus - detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi. 15. Mis on materjali jäikus? Jäikus = detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele) 16. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? Materjalide tugevus- ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega) 17. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 18. Selgitage materjali elastsusmooduli olemus!
Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav- tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega
1.7. Milleks on vaja koormusi taandada? Teada on detailile mõjuvad tegelikud koormused (alati ruum ja/või pindkoormused). Vaja on tegelikke koormusi maksimaalselt taandada joon ja/või üksikkoormusteks (s.t. lihtsustada, et hõlbustada arvutusi). 1.8. Mis on materjali tugevus? Tugevus = detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi 1.9. Mis on materjali jäikus? Jäikus = detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele) 1.10. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega): · tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.11. Milles seisneb Hooke 'i seadus?
(et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused) 1.4. Konstruktsioon ja selle materjalid 1.4.1 Materjali tugevus ja jäikus Materjali omadustest sõltuvad detaili tugevus ja jäikus Tugevus = detaili võime purunemata Jäikus = detaili võime vastu panna (plastselt deformeerumata) taluda koormusi deformatsioonidele (kuju muutustele) Materjalide tugevus- ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega): · tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.4.2. Hooke'i seadus ja algmõõtmete printsiip Robert Hooke (1635-1703) uuris erinevate materjalide ja detailide elastseid omadusi nii
Ei allu kergelt plastilistele deformatsiooonidele (erinevalt kontinentaalsest). Kontinentaalne maakoor - kontinentide alune maakoore tüüp, keskmine paksus ~40 km (kõigub 25-90 km piires). Lisaks settekivimite kompleksile ning basalt-gabroidsele kihile jääb kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne ja keskmistest kivimitest koosnev kiht. Kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistelt madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Ofioliitne kompleks on aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment, mis on tektooniliselt mandrite peale lükatud. 19. Ookeanikoore teke ookeani keskahelikus ja hävimine subduktsioonivööndis.
b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Karastusvead... Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus)
gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. Moho pind-
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev.
ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] Vundamentide ja soklite isoleerimiseks peab kasutama üksnes külma, niiskust ning pinnase liikumisest tulenevaid pingeid taluvaid materjale. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostus välistab kahjud, mis ei piirdu üksnes vundamendiga, vaid mõjutavad ka põranda- ning seinakonstruktsioone. Loomulikult on tähtis ka ehituse kvaliteet ning hoone põhikonstruktsioonide teostus.
(kõigub 25-90 km piires). Lisaks settekivimite kompleksile ning basalt-gabroidsele kihile jääb kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne. Selge basaltse ning graniitse osa eraldumine viitab selle koore tüübi diferentsatsioonile Maa varajases arengus mil ta oli palju kuumem. (enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2.5 miljardit aastat). Ja kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mineraal mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistel madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor
9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei väändenurk, kui läbimõõtu suurendada kaks kehti? korda? 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid 10.14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa on plastsed? käsitleda klassikalise tugevusõpetuse 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele seisukohast? deformatsioonidele vastavaid siirdeid? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 12.7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 11. PAINDEDEFORMATSIOON 12.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on vaja koostada? 11.1. Mis on varda elastne joon?
katendis on peapingete summa kõoge suurem pealmise sidumata kihi pinnal. sügavamal pingete summa väheneb kuni teatud piirini, peale mida see uuesti kasvab 17. Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega; elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal 18. Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele; materjalidel, mille sõelkõver on ühtlaselt kaarduv, maksimaalne tera läbimõõt suur ja mis sisaldavad vähe savi on üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis 19. Defektide tüübid ja nende teke;
Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO 3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees). Taimerakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond
on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: = Fnetto/Fbrutto = ((t d0)*)/t* = (t d0)/t. 7. Tihvtliidete arvutus: Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste liidete puuduseks on võlli nõrgestamine tihvtiavaga. Detailide ja siledate tihvtide materjalid alluvad koostamisel elastsetele deformatsioonidele ning erisurve istamispinnal p = E*d/(2*d), kus E on elastsusmoodul, d on esialgne tihvti ja ava mõõtmete vahe. Erisurve piirväärtus pmax = TM/2, kus TM on materjali voolavuspiir. Kui tihvt ja detail on samast materjalist, siis on detaili palastselt deformeerunud piirkonna läbimõõt D1,65*d ning ping d määratakse seosega: d = d(Tt/E) * (1 ) + (D2/d) * (TM/2E) * (1 + ), kus on Poissoni tegur. Tihvti ja detaili vaheline hõõrdejõud Fh = dhfp, kus h on detaili paksus, f on
o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. 19) Noolutamine kui terase termilise töötlemise üks viisidest. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karas- tuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus) püüeldakse konstruktsiooni-
202. Normkoormus telg, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa. 203. Elastsusmoodul- suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 206. Elastne katend tuleb arvutada järgmiste kriteeriumite järgi: kogu katend lubatavale elastsele vajukile, katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele, monoliitsed kihid paindetõmbele. 207. Betoonkate tuleb armeerida: · Kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas · Kui kivipuistes mulde kõrgus on üle 2 või 3 meetri muudest pinnastest muldel
204. Mis on elastsusmoodul Suurus, mis iseloomustab materjali eslastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. 205. Milliseid materjale on soovitav kasutada dreenkihi materjalina (4) Fraktsioneeritud killustikku, kruuskillustikku, kruusa, liiva. 206. Mis on elastne katend Katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 207. Millise kolme tugevuskriteeriumi järgi tuleb arvutada elastne katend 1) kogu katend lubatavale elastsele vajumile; 2) katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele; 3) monoliitsed kihid paindetõmbele; 208. Millistel juhtudel tuleb armeerida betoonkatet (3)
Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees). Taimerakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond
b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivate termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase väikese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega (tempering) parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust - sellist, mis veel ei vähene järgneva kuumenemise (noolutuse) käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust.
Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt) Paralleelkiudjalt agregaadilt: siidi läige. Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutterläige. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Etalonmineraalid: suhteline kõvadus nt talk(1)...kvarts(7)...teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4 Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre. Kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis-pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid
Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensii- diks, saavutatakse suur kõvadus – see on ka karas- K a r a s ta t u d p in d tuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löök- koormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi Sele 1.36. Leekkarastamine aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemi- sega – noolutamisega – parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). V e e p ih u s ti
Naaglid Poldid (lõtkuga või ilma) ρk1,5 d Kruvid 23 Naelad (ettepuurimisega) Naelad (ettepuurimiseta) ρk1,5 d0 ,8 30 Märkus: lõtkud lisatakse deformatsioonidele eraldi NB! Liite nihkemoodul Kser leitakse kinnituselemendi ÜHE LÕIKE kohta Kui PUIT-PUIDUGA (PUITPLAADIGA) elementide tiheduste keskväärtused ρ1 ja ρ2 on erinevad, siis tiheduse väärtuseks võetakse: ρk = ρ 1 ⋅ ρ 2 TERAS-PUIDUGA või BETOON-PUIDUGA ühenduste korral korrutatakse Kser teguriga 2.0. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 57/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut
1936 aastal toimunud I Rahvusvahelise Pinnasemehaanika ja Vundamendiehituse Ühingu (International Society for Soil Mechanics and Foundation Engineering ISSMFE) konverents pani aluse ala edasisele intensiivsele arengule. Klassikaline pinnasemehaanika rajaneb oma põhialustes suhteliselt lihtsatel mudelitel. Deformatsioonide arvutamisel käsitletakse pinnast kui lineaarselt deformeeruvat materjali. Tugevusega seotud küsimuste käsitlemisel ei pöörata deformatsioonidele tähelepanu ja pinnast vaadeldakse kui ideaalselt plastset materjali. Enamike praktiliste ülesannete lahendamiseks on sellistel eeldustel põhinevad meetodid piisava täpsusega. Kuid need meetodid ei võimalda siiski lahendada suurt hulka geotehnika probleeme. Väga suurte koormuste korral ei saa enam eeldada lineaarset seost pinge ja deformatsiooni vahel. Klassikalised meetodid ei võimalda arvutada vundamendi vajumit juhul kui pinnase tugevus tervikuna on tagatud, kuid ammendatud
e) laser- või elektronkiirega. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensii- Karastatud pind diks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karas- tuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus Sele 1.36. Leekkarastamine tingivad karastatud terase vähese vastupanu löök- koormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemi- sega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises Veepihusti Induktor temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust
4. DETAILI SISEJÕUD JA PINGED Praktikast on teada, et konstruktsioonielemendid deformeeruvad koormuste toimel, s.t. muudavad oma kuju ja mõõtmeid. Ülekoormamisel aga detailid purunevad. 36 Konstruktori üheks ülesandeks on projekteerida detaile ja konstruktsioone, mis oleksid tugevad ja jäigad. Detaili tugevuseks nimetatakse selle võimet purunemata taluda koormusi, jäikuseks aga võime vastu panna deformatsioonidele. Tugevusarvutused lubavad määrata detaili kuju ja mõõtmeid, garanteerides konstruktsiooni tugevust ning tagades minimaalsed materjalide kulud. Jäikusarvutused garanteerivad lubatavate deformatsioonide mitteületamist. Detaile liigitatakse mitmeti. Vastavalt detaili iseloomulike mõõtmete vahekorrale on liigitus järgmine: 1. Massiiv – detail, mille kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus; 2
1936 aastal toimunud I Rahvusvahelise Pinnasemehaanika ja Vundamendiehituse Ühingu (International Society for Soil Mechanics and Foundation Engineering ISSMFE) konverents pani aluse ala edasisele intensiivsele arengule. Klassikaline pinnasemehaanika rajaneb oma põhialustes suhteliselt lihtsatel mudelitel. Deformatsioonide arvutamisel käsitletakse pinnast kui lineaarselt deformeeruvat materjali. Tugevusega seotud küsimuste käsitlemisel ei pöörata deformatsioonidele tähelepanu ja pinnast vaadeldakse kui ideaalselt plastset materjali. Enamike praktiliste ülesannete lahendamiseks on sellistel eeldustel põhinevad meetodid piisava täpsusega. Kuid need meetodid ei võimalda siiski lahendada suurt hulka geotehnika probleeme. Väga suurte koormuste korral ei saa enam eeldada lineaarset seost pinge ja deformatsiooni vahel. Klassikalised meetodid ei võimalda
annaabi.ee 
