eri liiki sipelgaid. Seen põhjustab sipelgad taime otsa ronida. Kui zombie`ks muutunud sipelgas jõuab seene toitumise jaoks sobivasse paika, siis seen tapab ta. Seen kasutab surnud sipelgate kõva kitiinkesta ka enda kaitsmiseks välisvaenlaste vastu. Kui seen on lõhkunud sipelga siseorganid, siis jätkab ta väliskestaga. 4 Seenhaigused taimedel Kõige tuttavam seenhaigus taimedel on hallitus. Selle põhjustajaks on seeneliik nimega ,,Botrytis cinerea". Selle tekkimiseks on kaks erinevat tingimust, mis mõlemad on seotud liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel pole kuhugi ära imbuda ja taim on pikemat perioodi märg. Teine põhjus, miks ta tekkida võib, on peale pikemat kuiva perioodi läheb järsult liigniiskeks. ,,Botrytis cinerea" põhjustab taime viljadel (näiteks maasikatel)
59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides
59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides
59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71
· Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga lind. · Isaslindudel on punane kukal. · Elupaigaks on talle kõikvõimalikud puistud: alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga niisked kuusesegametsad. · Toitu hankides toksib rähn palju aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal meeldib tal segajatega ka peitust mängida. Hallhaigur Ardea cinerea · Hallhaiguri üldpikkus on 9098 cm, tiibade siruulatus 175195 cm. · Lind kaalub 12 kg. · Täiskasvanutel hallhaigrutel on valge pea, mille tipuosa on must. · Hallhaigrud toituvad putukatest, kaladest ja mitmetest teistest veekogu lähedal elavatest selgrootutest. · Nad pesitsevad sageli veekogude lähedal ja metsades.
Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased. 67) Fraxinus pensylvanica pensilvaania saar Lehed elliptilised/piklikmunajad paaritusulgjad liitlehed 5-9. Peaaegu rootsuta või lühirootsulised. Serv lühidalt saagjas. Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel. 68) Fraxinus excelsior harilik saar Lehed kitsad elliptilised paaritusulgjad 9-15
solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)..................................................10 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea)...........................................12 2.7 Kartulivähk (Synchytrium endobioticum)....................................................12 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea)......................................................13 3.Kokkuvõte.......................................................................................................... 15 4.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 16 20.Kartulivähk : Eestis leiti üle kahekümne aasta jälle kartulivähi juhtum, 14.08.2009........................................................................................................... 17
· Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3)
· Harilik tamm · Quercus robur Lehekesi 11...19 Keskosas pikalt paralleelsete servadega, Madalad hambad Ripsmelise servaga Alt hallikad Lehekesed ja leheroots näärmekarvased Lehed kuni 1 m pikad. · Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19 Piklikmunajad Peensaagjad Alt hallikad Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas 5-9 lehte Elliptilised või piklikmunajad Peaaegu rootsuta Madalalt saagjas Karvad lehekese rootsudel ja keskrool Pung pruun · Pensilvaania saar · Fraxinus pennsylvanica Paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekest Elliptilised Jämesaagjad Peaaegu rootsuta Lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad Pung süsimust · Harilik saar · Fraxinus excelsior
- paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge)
Quercus rubra punane tamm( äraspidine leht , teravate hõlmadega , hõlmadel esinevad teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks) Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline serv, lehe rootsul ja servas on karvad , pealt läikiv nahkne leht) Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii
· · Lehtedel pruunikasmustad, laienevad laigud, mille alaküljel kohev õrn hallituskirme. Avaldub niiske ilmaga. · Botrytis Õisikus vesised pruunid laigud, mis hiljem kattuvad koheva Hahkhallitus cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed tõmbunud tumedamaks ja vettinuks. Phyllactinia Lehed (harvem muud taimeosad) kattuvad valge jahuja kirmega. Sireli jahukaste guttata
pikad. Fagus sylvatica – harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Juglans mandshurica– mandžuuria pähklipuu Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad. Fraxinus excelsior – harilik saar Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad. Saar lehtib Eestis suhteliselt hilja, lehepungad avanevad tal kolm nädalat hiljem kui arukasel. Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar
Formica nigricans). Samuti leidus kolme liiki kuklasi, mis esinesid kõikides vaatluse all olevates riikides(Formica rufa, Formica lugubris, Formica truncorum). 3 Tabel nr2 Kuklaste liigid ja nende esinemine riikide kaupa Liik Eesti Soome Läti Leedu Norra Venemaa Formica aquilonia + + + + + Formica cinerea + + + + Formica clara + Formica cunicularia + Formica exsecta + + + Formica fennica + Formica forsslundi + + + Formica fusca + + + +
bioloogiliselt siirutajatega. Viiruse levikul on oma osa ka haigusega saastunud seemnel ja mullal. Mullas levitavad viirusi seened ja nematoodid. Viroosis taime mahl võib sattuda terve taime haavandisse hooldamisel kasutatavatelt lõikeriistadelt või kätelt. Näiteks tubaka mosaiikviirus on väga nakkav ja võib kergesti kanduda võrsete murdmise ajal suitsetaja sõrmedelt tomatitaimedele. Hahkhallitus Botrytis cinerea · Üle 200 teadaoleva peremeestaime · Võib esineda parasiidina või saprofüüdina · Kahjustab kõiki maapealseid taimeosi · Seen talvitub sklerootsiumidena või mütseelina taimejäänustel. ·Nakkus levib kontaktselt või õhuvooludega · Hahkhallitus levib värvuvatel õitel · Varre kahjustused tekivad kas otsese kolonisatsiooni teel või nakatunud lehtede kaudu · Õietolmu sattumine infektsioonitilka suurendab märkimisväärselt nakatumist ·Levikuks soodsad
Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica Jaapani enelas Spiraea x cinerea Tuhkurenelas Spiraea Enelas Symphoricarpos albus Harilik lumimari Syringa josikaea Ungari sirel Syringa vulgaris
hõreda männi ja kadakaga alustaimestik liigivaene, hõre, domineerivad samblikud, samblad, puhmastaimed, rohttaimedest nn. liivataimed (psammofüüdid) on tallamisõrnad 7 taimekooslust Ka mujal maailmas suuresti sekundaarsed (v.a. taimestunud rannaluidetel); levinud Inglismaal, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Skandinaavias; taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis 2320 – kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 5130 – kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Luhad e. lamminiidud. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? • Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud
humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides):
Pähklid ümmargused-piklikud. Küllalt varjutaluv. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel tavalistel talvedel. Koor sisaldab tanniini, värvaineid. Pähklites rasvu ja valke. Näsiniin Daphne mezereum Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õiõied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Tuhkur paju Salix cinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest.
Kui hernest kasvatatakse põllul esimest korda, on soovitav seemneid töödelda mügarbakteri preparaadiga. Kuna hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, tuleks külvikorra ja mullaharimisega hoida põld enne herne külvi umbrohupuhas. Keemilise umbrohutõrje teostamisel arvestada segaviljas eelkõige herne kasvufaasi (3-6 lehe faasis). Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi. Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse.
puu Sorbus aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Spiraea japonica Jaapani enelas Deutzia scabra Kare deutsia Spiraea x cinerea tuhkur- Forsythia x inter enelas media Värdforsüütia Symphoricarpos albus H. Lumi- Hydrangea mari arborescens Puishortensia Syringa josikaea
................................................................ 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea ...................................................................................................................... 11 Tuhkurenelas.................................................................................................................... 11 Syringa josikaea ....................................................................................................................... 13 Ungari sirel .............................................................................
põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. · Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili · Taimed enamuses putuktolmlejad · paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. · Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. 66. Hall (Juglans cinerea) ja mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) Juglans cinerea - Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja- Ameerika ida- ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni 1 m läbimõõdus, tüve koor hallikas, vanematel puudel sügavarõmeline. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks
kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks. Joonis 83. Punane leeder (http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_leeder) Joonis 83. Punane leeder Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=161&art=123. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.htm. 24.09.2013. 3.10 Enelas (Spiraea) Konkreetne liik: tuhkur enelas 'Grefsheim' (Spiraea x cinerea 'Grefsheim') (joon. 85, joon.86) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kaarjate okstega põõsas. Lehed: hallikasrohelised, kitsas elliptilised, 2-4cm pikad, sügisvärvus kollane. Õied või õisikud: valged, õiekobarad asuvad piki eelmise aasta võrseid, mais-juunis. Liigi eritunnused: kohe peale õitsemist tagasi lõigata, siis moodustab pikki kaarjaid võrseid, mis järgmisel kevadel on kaetud valgete õitega.
Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur Notonecta glauca. Sugukond harklutiklased Nepidae. Oma välimuse poolest meenutavad nad troopilisi putukaid kojuselisi. Nende hulgas on lühikesi, laia ja väga õhukese kehaga ning pikki ja oksaraagu meenutava kehaga vorme. Tagakeha tipus asub pikk ja tugev hingamistoru. Röövtoidulised, esinevad röövjalad. tavalisemateks liikideks on vesihark Nepa cinerea ja nõelhark Ranatra linearis. Sugukond vesijooksiklased Gerridae. Suuremad vee pindkilel elavad röövtoidulised lutikad. Eestis on tavallisem Gerris lacustris . II Rühm: Maismaalutikalised Gymnocerata Tundlad pikad, vabad. Siia kuulub enamik lutikalisi. Sugukond röövlutiklased Reduviidae. Kehakujult mitmesugused. Suhteliselt laia kehaga liigid on sageli kireva värvusega, saledamad on sääsetaolised, pikkade jalgade ja tundlatega, mõned üsna suured, röövtoidulised
tootmiseks. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena 60. Hall ja mandzuuria pähklipuu Hall pähklipuu (Juglans cinerea L.) [tsinérea] Cinerea (lad. k.) tuhakarva, tuhkhall. Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika ida - ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni 1 m läbimõõdus, tüve koor hallikas, vanematel puudel sügavarõmeline. Võrsed: noorelt võrsed hallikaskarvased, lõvedega, tipupungad kuni 15 mm pikad, munajad, karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3 gruppi
Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster) Perekond pärn (Tilia) · harilik pärn (Tilia cordata) Perekond saar (Fraxinus) · harilik saar (Fraxinus excelsior) Perekond sarapuu (Corylus)
Viljaks on üheseemneline puitunud kestaga pähkel, milline valmib õitsemisega samal võijärgneval aastal. Tamme ja pöögi perekond. 65. Sugukond roosõielised Liht või liitlehtedega, puud, põõsad ja rohttaimed. Suvehaljad, ühekojalised. Kahesugulised õied. Viljaks õunvili, luuvili või koguvili. Putuktolmejad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, viljade alusel (enelalised, õunapuulised). Kasutatakse vilju enamasti. 66. Hall ja mandžuuria pähklipuu Hall pähklipuu: Juglans cinerea Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Liitleht, lehekesi 11-19, piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehed 50-70cm pikad. Puit vastupidav ja kerge. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses, vineeriks. Kasutatakse haljastuses. Mandžuuria pähklipuu: Juglnas mandshurica Pärit Kaug-Idast, Korea, Põhja-Hiina. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse
lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena. Tähtsamad sordid: 'Ansorgei'; 'Asplenifolia'; 'Atropunicea'; 'Asplenifolia'; 'Dawyck'; 'Dawyck Gold'; 'Dawyck Purple'; 'Pendula'; 'Purpurea Pendula'; 'Purpurea Tricolor'; 'Riversii'; 'Red Obelisk'; 'Rohanii'; 'Swat Magret'; 'Tortuosa'; 'Tortuosa Purpurea' 60. Hall ja mandzuuria pähklipuu Hall pähklipuu (Juglans cinerea L.) Cinerea (lad. k.) tuhakarva, tuhkhall. Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika ida - ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni 1 m läbimõõdus, tüve koor hallikas, vanematel puudel sügavarõmeline. Tunnused: Võrsed: noorelt võrsed hallikaskarvased, lõvedega, tipupungad kuni 15 mm pikad, munajad, karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3
Jalad on saledad jooksujalad, 3-lülilise käpaga. Tagakeha 10-lüliline, paari urujätketega tipul. Eluviis: Varjatud või väheliikuvad, enamasti istuvad liikumatutena pilliroo vartel ja lehtedel, kaldal kasvavate puude koorel või kaldaäärsel rohul. Lendlus on lühike. Moone: vastsed on sarnased valmikuga, kuid tiivad ilmuvad alles vastseperioodi lõpul. Talvitumine toimub nümfistaadiumis. Kestutakse mitmeid kordi. Valmikud väljuvad kevadel. Näited: harilik kevik (Nemoura cinerea), talikevik (Taeniopteryx nebulosa), salekevik (Leuctra digitata). 57. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: eestiibade eesosa paks, tagaosa kilejas. Imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Eluviis: elavad taimedel, mõned ka magevees, röövloomad. Moone: Postembrüonaalne areng kestab mõnest nädalast kahe aastani. Vastsed on
annaabi.ee 
