). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Willendorfi Venus Kätetu naine Font-de-Gaume Chauvet' koobas, Combe d'Arc Ardéche'is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja Jean- Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid.
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse
kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19). Esimesed kunstisaavutused on kujukesed ja koopamaalingud, mis pärit kiviaja lõpust (u 35 000- 13 000 a tagasi). Nt Chauvet´ koopamaalingud ja Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal. Kujukestest on tuntuimad nn Venuse kujukesed, mis on rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefiguurid. Mida kunst tol ajal täpselt tähendas või sümboliseeris, pole täpselt teada, võime ainult arvata. Kindel on aga see, et kunsti teke näitab nüüdisinimese paremat abstraktse mõtlemise võimet, kui varasematel inimlaste liikidel. Just seesama abstraktne mõtlemine võis olla põhjus, miks
millistele vajaliku interjööri moodustasid koopamaalingud. On arvatud, et nad võisid olla jahimaagiliste kombetalituste objektiks või oli tegemist sugukondlike tootemloomade kujutistega. Sellisel juhul võiksid nad olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. · Koopad: Lascaux, Niaux, Altamira, Tres Combarelles, Chauvet, Kapovo jt. 2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega
c) Uskumused: jahiõnn 2. Nimeta 3 koopamaalide leiukohta!Iseloomusta lühidalt! a) Esimesed koopamaalid avastati Hispaanias Altamira koobastes 1879.a Esialgu ei usutud nende õigsusse, kuna nad olid mitmevärvilised ja ei olnud realistlikud. b) 1940.a leidsid koobastest mängima läinud lapsed Lascaux' koopamaalid Prantsusmaalt. Seal olid esimesed inimeste kujutised. c) 1994.a avastati Prantsusmaalt Chauvet koopamaalid. Seal oli suurim leiukoht, üle 300 maali, umbes 32000 a. Vanused. Seal olid lindude kujutised. 3. Iseloomusat esimesi skulptuure ja nimeta kuulsam! On leitud väikesi puust-, luust-, kivist valmistatud skulptuure. Tuntumad on naise kujukesed e. Veenused. Kuulsaim veenuse kujuke on Willendorfi Veenus umbes 30 000-25 000 e.Kr. Naisi kujutati vormikatena, sp et usuti et see toob viljakuse õnne. 4
hilispaleoliitikum (tööriistad vrd taskunuga) 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum. Neoliitikumi tunnused:
Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav koopamaalide kuulsamad leiukohad on Edela-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. NT Altamira, Lascaux, Chauvet koopamaalid Vana Mesopotaamia Sissejuhatus 3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase süüria ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval Mesopotaamia ei eksisteeri Iidne kõrgkultuur, mis pani aluse Euroopa kultuurile. Valitsejaks oli kuningas ning ühiskond rangelt klassiühiskond. valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538
· Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud · 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:
Võimalik, et ehitasid ka puuvaidadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid ja vahel pandi hauda kaasa panuseid, puistati surnukeha üle lilleõite või kaeti loodusliku punase värviga. Neanderallased ei hüljanud vigaseid ja haigeid, vaid hoolitsesid nende eest. Seda näitas luudelt leitud raskete vigastuste ja pikaajaliste haiguste jäljed. 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? Hobuste maaling Chauvet koopa seinal u 30 000 aastat ekr. ja Austriast leitud naisekujuke Nn Willendorf Venus u 25 000 aastat tagasi. 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? Arvatavasti jõutsid homo sapiens-id viimasena Ameerikasse, mis oli umbes 15 000 aastat tagasi. 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani
tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid.
hoidis inimest elus. Kujunes kujutelm ka hauatagusest elust, kui surnud hingede asupaigast. Esivanemate kultusega püüti tagada nende heasoovlik suhtumine elavatesse. Enam väge omavad inimesed olid nõiad ja targad, kes juhtisid maagilisi tominguid e rituaale. Heasoovlik suhtumine looduselt saavutati ohvritalituse vahendusel. Religioossete arusaamadega on seotud ka esimesed silmapaistvamad kunstisaavutused. Koopamaalingutega (n Chauvet` ja Lascaux` Prantsusmaal, Altamira Hispaanias) üritati saavutada jahiõnne või pühitseti selliselt kaunistatud Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 7 koobastes noori kogukonnaliikmeid täiskasvanu staatusesse. Lisaks koopamaalidele pärinevad paleoliitikumi lõpust nn Veenuse kujud rõhutatult paksud ja suurte
e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt. Altamira Koobas Põhja-Hispaanias. Esimene koobas, kus avastati eelajaloolised joonistused. Joonistused on u. 15k a. vanad. Lascaux Koopasüsteem Edela-Prantsusmaal, mis sisaldab u. 17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest. Chauvet Chauvet' koobas Lõuna-Prantsusmaal sisaldab koopamaalinguid, mis on teadaolevalt ühed vanimad, tehtud u. 32k - 30k a. tagasi. 2008. aastal leiti Hohle Felsi koopast Saksamaal u. 35k a. vana kaeluskotka luust 21,8 cm pikkune flööt. Arvatavasti kromanjoonlaste kätetöö. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Viimane jääaeg algas u. 110k a. tagasi ning lõppes u. 12k a. tagasi. Jääkilp saavutas oma maksimaalse ulatuse u. 22k a. tagasi.
tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud. U 15 000 a vanad. Lascaux koopad Prantsusmaal, 15 000 10 000 a vanad seinamaalid. Turistidele suletud, jagatud saalideks. Avastati nelja teismelise poolt. Chauvet koopad L-Prantsusmaal, u 35 000 a vanad. Kujutatud on loomi ja linde. Koopamaalide tehnika: 1. kivisse kraabiti kontuur (vahel täideti värviga) 2. pehmele seinale joonistati puupulga või sõrmega 3. mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga Värvid: peeneks hõõrutud mineraalid segatuna veega või rasvaga. Peamised värvid kollane, punane, must, valge. Peamiselt kujutati loomi: mammuteid, piisoneid, metshobused, põdrad, hirved. Kujutatud on
· Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud · 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Veenuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:
Aafrikast nende luid leitud ei ole. 24 Võivad pärineda mõnest u 100 000 a tagasi Aafrikas elanud esivanemast. Sisuliselt identsed tänapäevaste inimestega: otsmik oli kõrge, kehahoiak sirge. Inimesed olid pikad, lihaselised ja vaid pisut robustsema kehaehitusega kui nüüd. Nende aju oli nüüdisinimese omast 4% suurem. Olid oskuslikud kütid, tööriistavalmistajad ja kunstnikud. Nendele kuuluvad kuulsad koopamaalid Lascaux, Chauvet ja Altamira. Komanjoonlased elasid meelsasti koobastes, aga samuti ka avaasulates. Nende asulakohad olid varasematest palju suuremad ja neid oli rohkem. Ühes kohas elati sageli pikka aega, sellele viitavad asulakohtade üsna paksud kultuurkihid. Paiksemat asustust soosis suurte metsloomade küttimine. Kauem elati neis kohtades, kus jahisaaki sai hõlpsasti kätte, ja asulad rajatigi võimaluse korral otse soodsate jahipiirkondade lähedusse
Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas". Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid naised neil juurikatega kõhu täis näiteks. VILLENDORFI veenus HOLE FELSi koobas umbes 35000 a vana naise kuju (üks vanemaid leide); lõvipeaga mees 30 000 a Koopamaalid põhiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal (umbes 15000 a).. ALTAMIRA koopamaalid metsikud loomad, erinevad värvid. Maalid on koopa kõige kaugemates soppides n.ö. varjatud. LASCAUX; CHAUVET koopamaalid. FLÖÖT valmistatud kotka luust; leitud 2008; umbes 35 000 a vana LEEDUS - pronksiajast pärit inimese kujuke. 11 saj tehtud kalmekaevamise käigus leitud. Pärast tuli välja et mingi jama ja et hooopis sokutatud sinna kaevamise käigus jne ühesõnaga pask. SLAIDID: PALEOLIITIKUMI LÕPU JA MESSOLIITIKUMI KULTUURID P.-EUROOPAS (7 loeng) (FAIL5) Jääaja lõpp MESOLIITIKUM Jää sulamisel tekkis Balti Jääpaisjärv - kujunemine 10 500 e Kr. Yoldia meri.
· Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud · 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
nägu varjata. Hohle felsi koopast, 32 000 aastat vana. Lõvipeaga inimene (mees?) Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal) Kokku kleebitud ca 300 luukillust (kaevatud 1939, 2009-2012) Koopamaalid on vaate välja 19. sajandil. Kõige kuulsam on Altamira koobas. Maalingud avastati 1878. aastal. Koobas oli küll avastatud varem. Koopast tuli välja ka põlevkivi esemeid. Lascaux – teine tuntud koobas, kus on maalinguid nii laes kui ka seintes. Chauvet koobas – üks uuemaid koopaid, mis avastati 1990ndatel aastatel. Osa loomi on üksteise peale joonistatud. Koopamaalingud paiknevad koobaste kõige sügavamas sopis, kuhu päikesevalgust pole kunagi paistnud. Omal ajal on need maalitud ilmselt tule valge. Need loomad, mis tundub nagu oleks üksteise peale maalitud, nende puhult taheti hoopis edasi anda teatud efekti. Leek on erineva kõrgusega. Tõrvikute valguses võib jääda mulje, et loomad liiguvad.
Altamira Kõige tähtsam ja täiuslikum. Leiti 1868, maale märgati hiljem, nende maalimise Sig vahe u 200-500 a. Piisonite kujutised laes üksikjoontega tabatud loomade kuju, ne olemus ja asend. Oskuslik seinapinna kasutus, asub koopa varjatumates osades erit Lascaux Perfektsete loomakujutiste hulgas kriipsujukudest inimeste kujutised ud joo Chauvet Peetakse kõige vanemaks, alles leitud. Kujutatud suhteliselt palju kiskjaid (n nis lumeleopard), ka karvased ninasarvikud. Topeltjoonistused valguse võbeledes ed tundub, et loomad liiguvad (KINO). Sama tehnika Bütsantsi kirikukunstis küünal ? võbeleb ikooni ees. · Hohle Fels vs Divje Babe 1. kotkatiivast flööt, mis on 35 000 a vana, teine osutus 65-41 00 a vanaks karuhamba aukudega luuks (Lääne-Sloveenia) N 22.10
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
- Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman inimene, kes suudab minna transiseisundisse ( ), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja () kahe maailma vahel. (Üks maailm on materjaalne ja füüsiline, teises maailmas on vaimud)
teise maalimasõja aegne. ka selle leiavad lapsed, seal on mitmed seinad täis kunsti. kui loomi osati realistlikult maalida, siis inimesed olid kriipsujukudena. [lk 185] Lascaux koopa maalid on veidi vanemad kui Altamira koopa omad. kuni 15 000 eKr. Suur leid pleoliitikumi kunstis toimus 1994. need on lõuna prantsusmaal, marseille ja _ _ _ vahel. püreneede mäestikus. koopa vanus on üle 33 000 aasta. seal on letud u. 500 stseeni loomadsest ja lindudest. Chauvet koopamaalid on pragu suurimad ja vanimad. Ei kütitud leoparde ja ninasarvikuid, sest nad olid liiga ohtlikud. Palju on kujutisi ka mitte kütitavatest loomadest. On leitud ka väikeseid kivist ja luust tehtud väikeseid loomakesi (on leitud ka inimeste omi). ilmselt on tehtud ka suuremaid skulptuure, aga nendest on järel vaid jäänused (savist). Willendorfi Veenus - on rõhutatud naissootunnustega inim kuju. 30 000 - 25 000 aastat vanad
a koolipoisid. Maalingud paiknevad tavaliselt koobaste tagumises osas ja sageli kõige kaugemates osades, kuigi võidi elada eesotsas. Hilisemal ajal ei peeta koobast kõige meeldivamaks paigaks ega satuta sinna tahaotsa. Kujutati ette, et allilm saab alguse koopasuust. Võib arvata, et juba paleoliitikumis taibati koopasügavuse tähendust, seal peeti ehk mingeid miitinguid ja talitusi (?). Maalid on tehtud u 15000 a tagasi ja neid on tehtud vähemalt 2 sajandi vältel. Chauvet koopas on kujutatud mitmesuguseid loomi, sageli kunstnikud tegid ka visandeid, aga selle kõrvale joonistasid ka looma kujutise.. Kui kunstnik tunnetas-nägi teatud koopa seina pinnal teatud looma kujutist siis ta selle ka sinna joonistas. Vahel on kunstnik jätnud ka oma autogrammi, see on käsi (punane taust, käsi jäänud värvimata). Koopas pidi toimima mingi eriline rituaal, spetsiifiline toiming. Võimalik, et tegu oli
See on umbes 15k aastat vana. Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas. Inimestel pidid olema mingid tõrvikud, muudmoodi poleks saanud joonistada. Kui tõrvikuleegid võbelevad, siis tundub, et need loomad liiguvad. 1994 avastati kolmas kuulsam koobas Chauvet. Seal on umbes 300 loomapilti. Põhiliselt mammutid ja ninasarvikud. Need maalid on 33-31k aastat vanad. Mõne juures on ka kunstniku autogramm - käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks
Isegi kohaliku rahva pärimused pidavat mäletavama kummalisi metsakääbuseid. (See pole küll tõend, sest trollija päkapikujutte tunnevad kõik rahvad). Florese saar asub ida pool mereväina, kus pole mitu miljonit aastat maismaaühendust olnud. Tähendab, H. erectus, äsjaavastatud liigi esivanem, rändas sinna üle mere, kas meelega sõudes või kogemata ajupuidul triivides? Kunst ilmus Euroopasse äkki ja täiuslikuna koos meie inimliigiga, veidi enam kui 30 000 a. eest (Chauvet’ koopamaalid). On leitud ka skulptuure, muusikariistu, ehteid, elamujäänuseid. Kultuurirevolutsioon. Ühtlasi ka ühiskonna kihistumine (Sungiri hauas Venemaal oli mees koos kahe lapsega, mõlema riided vandlist helmestega kaetud). Kromanjoonlaste kaubandus ulatus leidude põhjal kuni 320 kmni (neandertallastel 50 km). 146. Kaasaja inimrasside erinevusi. Nahavärvi ja muude välistunnuste järgi sorteeritud kolm suurrassi: valge, must ja
annaabi.ee 
